Plaanin Aafrikat, kuhu võiks minna

Plaanin esimest reisi n.ö musta Aafrikasse. Peale looduse ja kohalike lihtsa hõimuelu ei oska midagi muud soovida, mida kogeda. Samas neid kogemusi on ilmselt Aafrika äärest ääreni täis. Ja nüüd olengi jäänud jänni täpsema sihtkoha valikuga.
Ehk oskate siin soovitada sihtkohta või marsruuti?
Paaln oleks käia seljakotiga ca 2 nädalat. Ühest küljest on soov kogeda võimalikult palju erinevat, teisest küljest ei taha seda lühikest aega peamises osas transpordi peale kulutada.
Võrdluseks on kogemus Lõuna-Ameerikast, kus 2 nädalaga sai (öö)busside ja lennukitega kolme riiki külastatud. Oli täiesti mõistlikult tehtav.

Uuri algatuseks https://sellinemaailm.wordpress.com/ ja kui autor viitsib, siis ehk jagab sulle ka soovitusi.
Hetkeseisuga tunduvad vähe turvalisemad riigid näiteks Namiibia, Botswana, muidugi soovitaks ka Lõuna-Aafrika Vabariiki, aga kui turvaline seal seljakotiga rännata on, ei oska öelda, aga riik ise on supper.

Ka Ghana võiks suht turvalise ja "lihtsasti reisitava" variandina välja tuua.

Plaan on hea. Aafrika on väga lahe igal pool. Aga Aafrikat valitakse alguses peamiselt keele järgi. Ida- ja Lõuna-Aafrika (v.a. Mosambiik ja Angoola) on ingliskeelsed, Lääne-Aafrika prantsuskeelsed.

Aafrikas mõnda aega elanuna (jah, seesama sellinemaailm) võin kinnitada, et 2 nädalaga ei saa Aafrikale kohe üldse pihta. See on täiesti omamoodi maailm, kus ka pool aastat ei anna asjadest aimu.

Turvalisus on Aafrikas veidi suhteline. Mul pole kordagi probleeeme esinenud, aga LAV on küll koht, kus sabakont kohati veidi signaali annab. Uganda ja Rwanda on suht ok ka pimedas. Nairobis ja mujal Ida-Aafrikas - tuleb asju teada.

Aafrika võib kaardi peal tunduda selline pisike, aga sealsed vahemaad on väga suured. Näiteks Uganda on kaardi peal selline mikroskoop. kuid reaalsuses sõidad linnade vahel päeva.

Kokkuvõttes, igal juhul Aafrika. See on niivõrd abusrdselt lahe kant maamunal, et raudselt mine. Aga mitte 2 nädalaks.

Tee nt Tansaania reis: seal mitmed head looduspargid + väike rannapuhkus kas Zanzibaril või Mafiasaarel. Lennukid maanduvad nii naaberriigis Nairobis (Keenia), aga ka otse Tansaanias, Dar Es Salaamis.
Arvesta ühe pargi külastamisele vähemalt 3-4 päeva, sest juba sinnasõit võtab üle poole päeva aega+ tagasisõit. Minu arust 2 nädalat, kust arvestada maha veel lennuaeg, jääb nii kaugele ja nii huvitavale matkale lühikeseks. 3 oleks paras.
Kasuta ka otsingut, Tansaaniast siin foorumis palju juttu olnud.

Lisaks veel: nt Pärnu Matkaklubi on käinud kahel Aafrika reisil: ümber Victoria järve http://goo.gl/rM5EcL ja teine Lõuna Aafrika Vabariik - Botswana - Zimbabwe (Victoria juga)- Namiibia http://goo.gl/jChL9k Äkki saad ideid?!

Kui nüüd soovitusi jagada, siis võtaks algatuseks ingliskeelse Aafrika. Ehk valikus on Aafrika ida- ja lõunaosa. Pettuda ei tule kummaski.

Aga jälle, Aafrika mastaabid pole kuidagi võrreldavad näiteks Kesk-Ameerika või Kagu-Aasiaga, kus vahemaad täitsa lahedad. Asi ka selles, et kaartidel moonutuvad ekvaatorist kaugemal olevad riigid kaugelt suuremaks.

Kui soovid ühe reisi vältel kindlasti mitmeid riike külastada, siis soovitan ette võtte Keenia, Uganda ja Rwanda. Miks:

  1. Kõiki kolme riiki saab ühtse Ida-Aafrika turismiviisaga, mis maksab 100 dollarit. See on siiski teooria, sest selle saamine piiril on loterii. Rwandasse ja Ugandasse on vajalik viisa ette teha, Ida-Aafrika viisa taotlemise üksikasju pole paar viimast kuud siiski jälginud ja olukord muutub seal pidevalt.
  2. Vahemaad on Aafrika mõistes mõistlikud. Paari väga pika päevaga jõuab asju teades ja ette planeerides riigi ühest otsat teise (üldjuhul siiski mitte ja on kohti, kuhu transporti ootad nädalaid), erandiks Rwanda, mis on meeldivalt kompaktne.
  3. Kõik kolm riiki on turvalised, aga Keenias pimedas liiguks ainult koos kohalikega või kui on rahvast liikvel.

Alternatiivid:

Etioopia - tunduvalt parem köök, kui mujal Aafrikas. Igas mikrobussis on keegi, kes inglise keelt valdab, odav, vaatamist küllaga. Miinuseks kõik see vastik farangiks (välismaalane) olemisega kaasnev värk. Addis Ababa on kõike muud, kui reisielamus. Samas, teisel korral õppisin seda linna mingil määral isegi nautima.

Somaalimaa - täiesti reisiradaritelt väljas, aga väga lahe ja odav riik. Berbera on nagu suur vabaõhumuuseum. Viisa saab Addisest või Londonist. Kombineeri koos Etioopiaga. Adeni lahe rannad täiesti sinu päralt (v.a. nädalalõpp neljapäev ja reede). Miinus: õlut pole (alkoholivaba versioon on Hargeissas siiski saadaval).

LAV ja Zimbabwe - tükike Euroopat Aafrika lõunaosas pluss tükike väga lahedat ei-tea-mida sealsamas Aafrikas. Zimbabwe on sürr algusest lõpuni, aga lahedad, lahedad inimesed.

Keenia ja Tansaania. Lennupiletid hästi kombineeritavad. Tavaliselt on piletid Nairobisse odavamad ja 90 päeva jooksul saab Keeniast Tansaaniasse minnes tagasi ilma uut viisat ostmata. Samas pole nende kahe riigi vahel väga suurt kontrasti, lihtsalt Keenias valdavad inimesed inglise keelt tunduvalt paremini, kui Tansaanias.

Botswana ja Sambia, Sambia ja Zimbabwe. 2 nädalaga mõlemad siiski liig, mis liig. Aga Chobe rahvuspargis saad olla Namiibia, Sambia, Zimbabwe ja Botswana piiri kokkupuutekohas. Elevandid ja jõehobud on seal siiski kaugelt lahedamad, kui see pisikene fakt.

Ja veel üks asi: mis iganes Aafrika riigi välja valid, ära iial, mitte iial, osta kaaslaseks Lonely Planeti reisijuhti. Kui Bradti pole (nagu näiteks Keenia puhul), osta Rough Guide. Kvaliteedi vahe on sel mandril LP kahjuks ikka kolossaalne, kohati lihtsalt anekdootlik.

Olen käinud seal umbes 30 riigis ja põhimõtteliselt nõus seniste soovitustega.
Põhja Aafrika alustamiseks lihtne (va Liibüa), aga ilmselt mitte kõige huvitavam.
Lääne Aafrikat esimeseks kogemuseks ei soovita. Küll aga Gambia ja Sierra Leone oleksid lihtsamini käidavad. Ülejäänudes probleemiks turvalisus, väga piinarikkas ühistransport ja muu asjaajamine.
Kesk Aafrika hetkel liiga ohtlik (Nigeeria, KAV, Tsaad jne)
Ida Aafrika oleks ilmselt minu esimene soovitus. Eriti Etioopia või Uganda. Etioopiasse leiaksid ilmselt ka nt läbi Milani piletid väga hea hinnaga.
Lõuna poolelt meeldis mulle Namiibia ja Zimbabwe. Namiibias kui ise autot ei rendi, siis võtab ühistranspordiga liikumine rohkem aega, aga on samas tehtav. Vahemaad küll pikad, aga teed on korras. Vaadata seal isegi liiga palju selle 2 nädala jaoks.

Lääne-Aafrika osas pakuks alternatiivina välja ka Ghana. Pole ise seal käinud, ent mu koristaja on sealt pärit ja teeb igal võimalusel reklaami :-)

Riigikeel on inglise keel ja viisa taotlemine peaks olema võimalik Suurbritannia Eesti saatkonna kaudu, https://www.gov.uk/government/publications/apply-for-a-commonwealth-visa-in-estonia/apply-for-a-visa-for-a-commonwealth-country-or-british-overseas-territory-in-Estonia, turvalisuse koha pealt mitte kõige hullem, riik pole väga suur, ent huvitavat vaatamist peaks olema küll: http://wikitravel.org/en/Ghana

Kohale saab otselendudega erinevatest kohtadest Euroopast, nt Londonist, Brüsselist (Brussels Airlines), Barcelonast (Vueling), Amsterdamist (KLM). Hinnad algavad ca 350€ juurest (Vueling Barcelonast), Londonist ja Brüsselist alates ca 450€.

Tere.
Plaanin Victoria juga vaatama minna. Kumba riiki peaks eelistama, kas Sambiat või Zimbabwet? Oleks umbes nädal aega sealkandis ja siis tahaks nädala jagu ka rannapuhkust. Mõtlesin Zanzibari ja Mafia saare peale. Või oskab keegi mingit muud kohta sealkandis rannapuhkuseks soovitada? Reisile lähen aprilli alguses.

Victoria juga joana näeb ainult Zimbabwe poole pealt. Sambias saad joa kukkumise ääre peal supelda, aga juga ennast seal ei näe. Aprillis peaks seal vett päris korralikult olema.
Rannapuhkuseks tuleb lennata kuhugi, kus see rand olemas on. Tansaania on parajalt kaugel. Lõuna- Aafrikas on lähim koht Durban. Mosambiigis on valikus igasuguseid kohti.

Tänan!
Zimbabwe tundub jah joa seisukohalt palju parem valik. Kuradibasseini aprillis ilmselt ei saa minna ka. Praegu saab Helsingist Victoria Fallsi lennata ka enam-vähem normaalse hinnaga, varem oli sinna palju kallim ja plaanisin üldse Lusakasse esialgu minna ja siis sealt maad mööda edasi.
Küsimus nüüd majutuse kohta. Esialgu vaadates tunduvad hinnad Victoria fallsis üsna kallid olema. Saab sealt kohapealt või natuke eemalt mingi toa sebida kolmele inimesele normaalse hinna eest? Vähemalt üheks ööks võiks midagi vist siiski ära enne broneerida.

Seda hetke, kui Vic Falls on välja müüdud, tahaks küll väga näha. Küll aga sõltub pakkumine sellest, kas hetkel on näiteks mõni suur overlanderite grupp sees või mitte. Victoria Falls Rest Camp oli neil vanasti üks põhikohti, kus majakese (chalet) sai üsna mõistlikult kätte.
Aga nuputamise asemel osta Bradti Zimbabwe ja kogu info peaks käes olema.

Lendan Helsingist Vic Fallsi. Oskab keegi kindlalt öelda, et ma seal lennujaamas endale viisa saan teha? Eesti passiga peaks nagu saama ju aga kuidas reaalselt on?

Lihtsalt huvi pärast küsin- kui tehtav oleks mõte lennata näiteks Nairobisse, sealt liikuda ühistranspordiga läbi Uganda, Rwanda ja Burundi ning tagasi lennata Dar es Salaamist? Kui palju sellise marsruudi peale aega arvestada? Vean ikka aeg-ajalt erinevaid jooni kaardile ja see tundus huvitav plaan, millega saaks kohe hulga riike ära võtta.

No sõltub, mida näha plaanid. Nairobist Ugandasse liikuda pole mingi probleem, bussid sõidavad päev läbi, aga selle teekonna vahel on mu meelest päris palju vaatmis- või kogemisväärset. Kampala ja Ugandaga sama lugu. Rwanda on samuti väga lahe maa, kus tasub ringi vaadata. Burundi olukorda ei tea keegi ette, aga jäta see hetkeseisuga pigem vahele. Tansaania - vääga suur riik ja võta selle jaoks aega.

Minimaalne aeg kõige selle jaoks on 3 nädalat. Kui tormata. Soovitus - vali paar riiki välja ja siis avasta. Lihtsalt mõõtkava mõttes - see pisike Uganda on sama suur kui Suurbritannia.

Tulles algse küsimuse juurde, et kust otsast Aafrikat avastada, mõistan väga hästi inimeste kimbatust, sest mu omadki keskealised sõbrad küsivad tihtilugu, et kuidas sa küll sinna julgesid minna. Lähtun siin oma väiksest kogemusest, sest olen Aafrika riikidest käinud vaid Keenias, Etioopias ja Gambias, kuid neid kõiki julgen soovitada. Kõige lihtsam ja turvalisem neist kolmest tundub Gambia ja sellest võikski ehk alustada. Gambia on Mandri-Aafrika kõige väiksem riik, pikk soolikas piki Gambia jõge. Me tavaliselt jagame oma reisi enam-vähem kaheks, nn kultuuriosaks ja rannaosaks, ja selles mõttes oli Gambias mõlemat tegevust lihtne leida. Inimesed olid väga sõbralikud, mingeid ohtlikke olukordi ei tekkinud, v.a. see, et paadimootor suri jõehobu nina all välja, aga see polnud tema süü. Toidud oli väga head ja tegevust jätkus neiks kaheks nädalaks küll ja küll. Kes tahab kangesti vees liguneda, siis sellele võin öelda, et nii merevesi kui ka bassein olid veebruaris minu jaoks liiga jahedad, ja seepärast väikeste lastega pole vist mõttekas sinna minna.  

Olime väikese seltskonnaga veebruari (mitte käesoleva aasta) alguses Gambias. Nii ookeani kui ka basseinivesi olid ikka väga ujutavad. 

Hei
Olime eelmisel aastal Mosambiigis, kuna õnnestus saada hea hinnaga veahinnaga piletid (Lissabon- Mosambiik 169eur) ja see riik jättis väga hea mulje.
Rahulikud ja sõbralikud kohalikud ning põhiline oli see, et turiste oli liikvel väga vähe.
* Hea valik mereande ja huvitavaid sööke
* 2600km huvitavat rannajoont
* Häid sukeldumise ning snorgeldamise võimalused
* Meeletult ilusad Bazaruto rahvuspargi saared koos liivadüünidega
* Rikkalikku kultuurielamust
* Suhteliselt soodsa hinnaklassiga võib leida nii söögikohti, kui ka majutust


Kiidan ka Mosambiiki, ääretult mõnus riik, koos oma pika rannajoonega, nagu Txnis ütles, et lahedalt vähe turiste, see minu meelest ka eriti positiivne  ja nii ka on, kui sa just aasta vahetuse paiku ( +/- nädal), sinna ei satu, siis Lõuna Aafriklastel puhkus ja neid seal siis palju. 

Kindlasti on Mosambiik koht kuhu ma kunagi tagasi lähen, siis kui mujale enam minna ei ole :)