trip-krainetrip-ukraine-dark
Poola teed 2022

Uuel aastal head uudised. 3.01.2022 avati liikluseks  S61 kiirtee lõik 20.2 km Raczki - Wysokie vahel. Tänavu on S61 teel planeeritud avada veel kaks lõiku.

vaadates kaarti, no kuidagi ei lähe kokku s61 ja Raczki - Wysokie vahel

Suwalkit ümbritsev kiirtee oli küll avatud juba vähemalt peale jõule. Aga jah poolakad edenevad väga jõudsalt. Paari aastaga on suunal Suwalki -Tatrad paarsada kilomeetrit uut kiirteed juurde tekkinud ning paari kolme aasta pärast peaksime saama Poola sees ainult kiirteed pidi Varssavisse. Baltikumi areng viimase 10 aasta jooksul kiireteede ehitamisel Via Baltical = 0. Olukord on vastupidine meie  arvamusele Poola teedest veel 20 aastat tagasi. Leedus on täielik taandareng võrreldes nõuka ajaga. Aga eks me oleme ka ülemineku perioodil ainult jalgrataste kasutamisele edaspidi, korralike teede järgi puudub vajadus. Või siis 10.aasta pärast rongiga Poola piirile ja sealt autoga edasi.

Sugram:

Mis osa Baltimaade Via Balticast on sarnase koormusega võrreldes Poola top20-ga?

Aivar67:

Mis kaarti sa silmas pead? Uus lõik on juba olemas isegi Google Mapsis

Poola kiirteede üldine kaart:

http://www.ssc.siskom.waw.pl/

Ning S61:

https://www.skyscrapercity.com/threads/s61-ostr%C3%B3w-mazowiecka-%C5%81om%C5%BCa-bez-obwodnicy-budzisko-lt.984828/

Muidugi Kalvarija-Budzisko piiripunkti läbimine on ka hetkel väike elamus, eriti neile, kes seda läbisid viimati näiteks eelmisel sajandil. Huvitav, kas mõnes Poola muuseumis on võimalik näha ka neid legendaarseid märkmikuid :-)?

lauriandres: Poola top 20 ei pruugi võrreldavaid lõike olla(või siiski on Kaunase ja Riia ümber - eeldab vähe pikemat uuringut), ent kindlasti on liikluskoormus võrreldav vähemalt Budziskos ühel ja teisel pool piiri :). Aga meie kaitseks võib siiski öelda, et Pärnu ja Uulu vahel saame sõita ka 2,5 aasta pärast vähe nobedamalt.

Mitu kilomeetrit oleme meie, Eesti, oma 30,5 taasiseseisvusaasta jooksul ehitanud Via Balticat kiirteeks? Õige vastus on…0…

Leedus on Kaunasest Marijampolesse kiirtee ja usun et lähiaastail ehitatakse välja ka puuduv lõik Poola piirini. Seega Leedul neid huvitav lōik Via Baltical siis olemas, sest põhja poole Kaunast kiirteid arendada väga suurt huvi pole. Ja Vilniusest ja Klaipedast teejupid Kaunaseni olemas. Leedu vaatevinklist ka arusaadav  - milleks ehitada (kiir)teed kuhugi dead endi ehk Kaunasest põhja,  seal ju ainult väga väikse rahvaarvu ja imepisikese majandusega Läti ja Eesti…Seevastu ühendus muu Euroopaga läbi hea ja areneva Poola (kiir)teevõrgu olemas. 

Meie aga - jääme üha rohkem ja rohkem perifeeriaks, ehitame kiirteed Tartu suunas mis reaalsuses ei vii lõppkokkuvõttes kuhugi sest Vene piir tuleb ju ette…

Aga ega Läti muidugi ka parem ei ole. 

Nii et lõppkokkuvõttes jääbki meid Kaunaseni ilmselt ühendama isegi mitte kiirtee vaid pigem külavahetee -mõeldes arvukatele 70 piirangutele Leedus, rohketele eraldussaartega ristmikele ning kohati lausa “kitseteele” Lätis ja Leedus (meenutades ühtlasi suvist sõidukogemust seal kus 20 kilomeetrilise tunnikiirusega heina vedav traktor koos kümnete kilomeetrite pikkuse sabaga kuna ülitiheda liikluse tõttu möödasõit oli pea võimatu…). 

Eriti Poolaga võrreldes ikka piinlik…

Aa Eestit Poolaga võrrelda ongi jabur. Kui tahad võrrelda, siis võrdle Lätiga, kes võttis suure poliitilise otsuse ja rekonstrueerib suures ulatuses maanteid

https://www.err.ee/1608262587/lati-plaanib-2040-aastaks-ehitada-1000-kilomeetri-ulatuses-kiirteid

Ega ei võrdlegi Poolaga, aga minevikus pikalt Lääne-Euroopas elanuna võin öelda et ühelgi Euroopa riigil (välja arvatud Läti) pole kiirteede ja eriti Euroopa tuumalaga ühendava(te) kiirtee(de) võrgustik nii kehv ja sisuliselt olematu kui meil (ja Lätil). 

Meenub ka näiteks juba ca 13 aastat tagasi toimunud vestlus ühe slovaki sõbraga kes teatas et oli atlast uurides avastanud et Eestis polegi sisuliselt kiirteid, miks küll ometi…Slovakkia osas möönis samas et nad ise osalt tänu võlgu KIA-le kes seadis kiirtee ehitamise tingimuseks oma autotehase rajamiseks. 

Aga jah - seda märkinud paljud tuttavad kes korra siia autoga Euroopast sõitnud - never again, kaardil vaadates tundus sõit mitte eriti pikk aga tegelikkuses võttis vägagi võhmale…Eks see neile uskumatu jah tundus et peamagistraal Euroopaga polegi kiirtee, sellega pole Euroopas enam harjutud.

Huvitav mrky, kui tuled Euroopast Eestisse, siis juba Leedus jääb liiklus väikseks ja Euroopa poolt vaadades pea olematuks. Peale Riiat kaob liiklus Tallinna poole sootuks. Kas see võiks tuleneda selles, et siin ei ole kiirteid või sellest, et ei ole inimesi (ja maksumaksjaid) ja piisavalt autosid?

Ma arvasin seni ja loodan edaspidi ka, et asju ehitatakse siin vajadusepõhiselt ning olulisuse järjekorras.

Ei ole ka ajaloos teab mis terav pliiats, aga nii palju kui õpikutest tean, on Eesti olnud nii keskajal, eelmisel kui ka üleeelmisel sajandil, kui ka praegu ikka konnatiik võrreldes nii Ida-Euroopa kui ka Balkanimaadega. Seda on ju selgelt näha, kui jalutada Prahas, Varssavis, Budapestis või Bratislavas. 2012 õnnestus käia Olsztynis Michelini tehas - see vist ületab samuti nii mõõtmetelt kui muude parameetrite poolest läbi aegade ka kõige suurema Eesti ettevõtte, aga Poola mastaabis ei pruugi olla isegi top10 hulgas?

Linn, mis võib-olla Varssavi või Gdanski elaniku jaoks on perifeeria ning pommiauk, on ikkagi suurem nii elanike kui ka muude parameetrite poolest võrreldes näiteks Eesti keskmiste linnadega. Minu meelest Poolas kõik need linnad, kus näiteks Wikipedia andmetel on elanike arv mis-iganes-number, on reaalsuses oluliselt suuremad. A la Suwalki, Augustow, Lomza. Ei imestaks, kui näiteks Zakopane aasta eelarve vms on suurem võrreldes Pärnu või Tartuga.

Leedu kiirteed on ju enamuses tehtud kõik NSVL-i ajal.

Sel suvel kui 2-3 korda Pärnusse või sealt läbi sõitsime oli tee Tallinn-Pärnu otsal küll ausalt öeldes väga täis. Kohati olid korduvalt ikka mitme kilomeetri pikkused autorongid. Eks varemgi seal liiklus üsna tihe olnud, kuid sel aastal tundus et on eriti kasvanud. Eks Pärnu populaarsus suvel ju ainult kasvab, lisaks muidugi liikluse üldine kasv kogu Via Baltical.  Majandus ju kasvab ja kaupu veetakse rohkem. Nii et isegi sõltumata Via Balticast võiks kiirtee Pärnuni olla. Riia ringteest ja rekkadest ning muidu autodest ummistunud Bauskast parem ei räägi. Aga sarnaseid lõike Lätis-Leedus teisigi.

Teisalt meeles õhtused sõidud mõnedel suurepärastel Prantsuse kiirteedel kus kohati sai kilomeetrite kaupa kulgemist uhkes üksinduses nautida, seniks kuni mõni üksik auto pisut korraks seltsi pakkus,…et siis taas üksinduses kulgemist jätkata…Ja eks ka Luksemburgis, Belgias (viimases ka 3+3) oli vägagi pikki teelõike kus ka alati oli rahus võimalik kulgeda.

Loomulikult, kiirtee parim kasutus ongi selline, kus seda läbib tunnis 60 autot. Selleks kiirteed ongi. Ja kui ma suvel tipphetkel pean sõitma Pärnusse või Riiga 10 minutit kauem, siis on see katastroof ja talumatu ebamugavus.

Kui nüüd arutelu Poola teedelt sujuvalt läks üle teedeehituse investeeringu analüüsideks, siis veel paar fakti(või siis arvamust):

- Eesti on õnneks viimase 20. aastaga suutnud välja ehitada Tallinna ringtee. Läti pole selles vallas midagi ehitanud.  Kui võrrelda Eesti ja Läti natuke väiksemaid teid, siis vahe on nagu öö ja päev. Raha oleme saanud EU-st samaväärselt, kuhu lätlased on oma raha kulutanud või jaganud, võib järelduse teha igaüks ise.

- See, et lätlased võtsid vastu poliitilise otsuse, ehitada tulevikus rohkem teid, ei tähenda reaalsuses veel midagi. Ka meie eelmine valitsus võttis vastu ehitada 3 põhiteed 2+2 maanteedeks, nüüd on see teema valitsuse vahetumisega maas.

- Kogu Euroopa on viimastel aastatel teid ehitanud ja teed, mis on täna tühjad, on 5 aasta pärast täis. Teid tulekski ehitada varem, kui pigem hiljem. Meie oleme jäänud liiga eelarve tasakaalu otsimise vangi ja täna näeme kuidas raha väärtus väheneb ning laenud muutuvad iga kuuga odavamaks.

- Edaspidi EU toetusrahad ei lähe enam teedeehitusse, toetatakse(kui üldse) rongiliikluse ehitamist.

Siin ei ole, pangaautomaati,
on vaid naati, palju naati.
Pole noori, pole ühtki poodi.
Miski pole, linna moodi

Siin kauges külas, teisi näinud pole veel.
Tühi rand ja nõmmeliivatee.

Eestis me räägime ääremaastumisest -- et kuskil Võru- ja Põlvamaal ning mujalgi pole mõtet pidada pangaautomaati, postkontorit, poodi ja kooli kuna pole elanikke. Ning kuna pole elanikke, siis pole ju mõtet kruusateid asfalteerida -- ei saa kevadel kuu aega sõita, no mis teha... Buss ka ei sõida -- reisijaid pole ja tee on halb. Mobiililevi on kehva ja internet ajutine külaline. Pole ju mõtet investeerida kui kasutajaid pole. Aeg-ajalt võib vaid imestades küsida, miks inimesed linnadesse kolivad...

Eelnev oli siis vastus Tappete arvamusele, et "asju ehitatakse siin vajadusepõhiselt ning olulisuse järjekorras

Taristu ehitamine ei garanteeri kunagi rikkust ja õnne ja edu. Taristu ehitamata jätmine garanteerib pea-aegu alati, et rikkus ja õnn ja edu saabumata jäävad. Eesti (ja Balti riigid üldisemalt) on Euroopa jaoks ääremaa, mis ääremaa. 

Teema juurde tagasi -- Poola tänased uued teed on super. Ei mingit vahet Austria ja Saksamaaga kui liikluskultuur välja arvata. Ehitamistempo teeb kadedaks. Jah, kindlasti on Poolas ka oma ääremaad kuid vähemalt põhimagistraalide eest hoolitsetakse reaalsuses, mitte vaid kord nelja aasta jooksul sõnades. 

btw, veidi vanema ja elukogenuma inimesena usun, et hiljemalt täna aasta pärast on ka Eestis taaskord palju tähtsaid isikuid, kes taristuehituse olulisusest vähemalt 2023.a. märtsikuuni räägivad.

Küsimus pole ju selles, et Pärnu või Riiga kestaks teekond 10-15 min vähem, (ehkki turvalisemale liiklemisele aitaks korralik kiirtee kindlasti kaasa) vaid et tegu on  AINSA maanteega mis meid (ja Lätit) Euroopaga või siis sisuliselt võttes välismaailmaga ühendab. Ja see AINUKE maantee mis ühendab võiks korralik olla. 

Oleme ju ka lennuliiklust doteerinud kümnete miljonitega põhjendusega tagada vajalikud ühendused Euroopaga. Sest ühenduste olemasolu on eeldus selleks et tuleksid investeeringud, ärksamad ja ettevõtlikud inimesed, turistid jne. Hetkel kui majanduses buum, siis võib see  tunduda ebakohane, aga kui meie siin ääremaal ühendused muu Euroopaga võrdluses muutuvad üha kehvemaks, siis ongi reaalsus lõpuks see millest  eelkirjutajakaugetest küladest kirjutas. Ainult et see kehtiks siis kogu riigi osas. Milleks investeeringud, aga ka kaupade vedu, kuhugi üliväikse rahvaarvuga, madala ostujõuga ja kehvade ühendustega ääremaale. Sama turismireiside osas. Ega korralik ja lõpuni väljaehitatud Via Baltica ka muidugi imet tee, aga aitaks lõplikule ääremaastuse ärahoidmisele kindlasti kaasa,  hetkeseis paraku et 4-5 aasta pärast lõppeb Euroopa Leedu-Poola piiril või siis Kaunases…

Lahe, et Eesti probleemidele on olemas  nii lihtsad lahendused, nagu kiirtee ehitamine Läti piirini.

Ma enda veidras maailmas kujutasin ette midagi keskkonnasõbralikumat lahendust, mis tulevikku viib.

Samas oleks hoopis parem Eestile edu tagamiseks hoopis haridusse panustada ning õpetada arvutamiseoskust, tervikpildi nägemist ja muud taolist.

to mrky, Lõuna-Eesti juurte ning Tartu kasvulava pinnalt julgen öelda, et Tallinn-Riia maantee pole sugugi ainuke tee, mis Eestit Euroopaga ühendab...

Mis aga kiirteesse puutub, siis rusikareegel on keskmine liiklussagedus min 10.000 sõidukit päevas. Eesti sagedust näeb siin: 

https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika

Poola 2020/2021 omi aga nt siin: https://www.gov.pl/web/gddkia/generalny-pomiar-ruchu-20202021 (4. link). See seletabki, miks Uulus kiirteed ei ole ja ei tule, Suwalkis aga nii on kui tuleb

Ei pidanudki silmas kitsalt Tallinn-Ikla või siis Tallinn-Riia maanteed vaid ikka Via Balticat laiemalt (kuni Bialystoki/Varssavini). Ehk - ka Lõuna -Eestist alustades jõutakse Euroopasse sõites  enamasti sinna ühel hetkel välja. 

Ma neid liiklustiheduse numbreid vast liialt üle ei tähtsustaks. Nagu kirjutasin on ka Euroopas (ei pea silmas Poolat) ehitatud kiirteid piirkondade vahel kus liiklusintensiivsus jääb 10 tuh. -st maha, aga olulisemaks argumendiks olnud eri piirkonnad (sh üsna perifeersed) omavahel ära siduda. Pluss laiemad riikidevahelised ühendused.

Teemast kaldume siin pidevalt mööda, aga kui andmiseks läks siis...ehk tahe on aga pappi mitte eriti: https://www.transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava 

Kes viitsib leheküljel avaneva pdf-faili lahti võtta ja alla kerida, näeb Pärnu-Ikla plaane ka.

Huvitav, milline "maa" on Soome?

Marks66,

Ega ilmaasjata ei ole Soome muusikute poolt tehtud järgmised laulud :-)

Kui transiit välja arvata, siis käisin viimati Soome tuuril '97 juulis (kõige põhjapoolsem koht Varkaus; Helsingis olin käinud korduvalt, mujal mitte). Sama aasta augustis oli elu esimene bussireis Euroopasse (Praha-Reims-Pariis-lossid-Köln). Esimest korda nähes nii Varssavit kui ka rääkimata Prahast oli suu ammuli ning ei tundnud enam Helsingi või Stockholmi külastamise järgi mingit vajadust.

Ühes teises foorumis üks kasutaja kirjeldas küll, et vähemalt Põhja-Soomes pidi ikka ääremaastumine samuti toimuma - seal, kus sajandi alguses oli bensiinijaama, pood ja baar, on ainult pood, kui sedagi.

Puusalt tulistades pakun (aga loodan siiski Vatse või Buldooza teadmiste peale), et sellel sajandil on EL väliseid kui ka EL enda investeeringuid Poola tehtud oluliselt rohkem kui Soome. A la nii IBM Polska kui ka Google Polska on vist suuremad kui IBM Finland ja Google Finland?

Mis Poola teid puudutab, siis:

1. Miks Poola valitsus/kütusefirmad ei tõsta vastavalt bensiini/diisli hindu/aktsiise? Arvestades liiklustihedust - tundub, et raha lihtsalt vedeleb maas :-)?

2. Kas omavalitsuste tasemel on seal 0 võimalust piirata raskeveokite liiklust? Ma imestan, et näiteks Via Baltica (Budzisko-Suwalki-Augustow-Lomza-Ostr.Maz) ääres üldse keegi elada tahab; ei kujutaks ette, et peaks elama-magama mõnes selle tee äärde jäävas majas. 2000a augusti keskel ööbisime perega nädala sees hotell Hanczas  Suwalkis. Siis ei olnud vist isegi seda linnasisest ümbersõitu ning terve öö oli sellel tänaval üsna tihe veokate liiklus. Ja see on Poolas veel hõredalt asustatud regioon; kuidas näiteks selle maantee ääres elavad koolilapsed saavad turvaliselt liigelda  129 Zakopianka - Google Maps (tõsi, nüüd on seal vist õnneks kaamera). Ning selliseid teid on Poolas palju ning üsna mitu korda on olnud situatsioon, kus ise sõidan piirkiirusega ja mingi veokas hoiab nullilähedast pikivahet või siis sõidab minu ees pigem 70 km/h ning seda 50 km/h alas.

Kui 7 aastat tagasi Eestisse tagasi kolisin, siis sõitsin autoga Gibraltarist Tallinna. Oli novembri algus, Eestis paar kraadi sooja, vihm, must asfalt läikis Pärnu-Tallinna lõigul, rekkade tuled pimestasid silmi. Pärnu-Tallinn otsa sõitsin pimedas nii 50-60 km/h:) 

Paar aastat tagasi kohtasin Võrtsu ääres ühte briti karavanituristi, kes ei jõudnud meie teid ära kiita- muidugi, eurorahad, ei jätnud ta mainimata.