Lätist ja Leedust läbisõidul tasub veel silmas pidada, et praegu on põllumeestel käsil viljalõikus -- kõik Läti ja Leedu maanteed on täis traktoreid, kombaine, viljaveokeid... Via Baltical samuti.

Põhimõtteliselt on nii ka Poolas, kuid kuna Via Baltica/E67/S61 ja S8 on nüüd suures osas kiirtee, siis sedasorti sõidukeid ja veokeid sellistel teedel pole.

Poola teedest on sujuvalt saanud Balti teed ja õige kah, sest Poola omad on nüüd juba ühed parimad Euroopas, Baltikumist enese läbivedamine aga üha suurem peavalu ja probleemid tempokalt kasvavas trendis pealekauba.

Via Baltica asemel sõidame alati läbi Jelgava ja Siaiuliai - ilus, rahulik tee ja ei lähe kuigi palju rohkem aega ka, sest lõpuks enne Kaunast on kiirtee. Teel on ujumiskohad.

@Merike1

Nii olen minagi tihti teinud. Nüüd on aga ka sel teel liiklus tihedamaks muutunud ja Lätis on ka teeremondid sel suunal, kuigi võib ka Jelgva kesklinnast läbi sõita -- see ei võta tegelikult eriti palju aega lisaks.

viktor54 - nii on jah, õige teemapealkiri peaks nüüd olema tõesti Balti teed või siis ViaBaltica ehk ametlikult E67. Või lausa Tallinn-Kaunas. Sest Poola pole enam tõesti probleem, vaid küsimus on, kuidas Kaunaseni saab. Ja tõele au andes (lisaks Läti sildade probleemidele, Riia ümbersõidule ja Bauska läbisõidule ning arvukatele kitseradadele lõunanaabrite juures), pole ma sel suvel kohanud ka kedagi kes ei nuriseks Tallinn-Pärnu ülekoormuse üle. Liiklustihedus on lihtsalt sedavõrd kasvanud. Mõnes mõttes see ju hea- arvukad kaubaveokid ViaBaltical näitavad et oleme aina enam ühendumas tuumik-Euroopaga ja meie kaubad liiguvad siit sinna ja sealt tuleb aina enam ka meile. Ja kasvav inimeste liikumine nii siit lõunasse kui sealt loodetavasti ka meile ainult positiivne. Eriti nüüd kui alternatiivid autoreisimiseks suuresti puuduvad. Ainult, et raske aru saada miks (erinevalt Poolast) ei suudetud seda ette näha...

Aga tavareisijaile need väiksed vihjed mugavama teekonna planeerimiseks tõesti vägagi teretulnud. Sh. meie lõunanaabrite lähemaks avastamiseks - sealgi palju kohti mida veel avastada. Järvedest-jõgedest ning mõisatest Lätis kuni lahedate söögikohtadeni.

Minnes Horvaatiasse 12.08 kasutasin S61-te nii palju kui võimalik.

Tagasi tulles ööbides Augustowis tulin vana maantee kaudu s.h siis läbi Grajewo ja Rajgrodi. Reedel 17-18 vahel oli teel praktiliselt tühjus; kujutan ette, et kohalikel võis olla suur pidu seoses sellega, et heitgaase ning müra on suurusjärgu võrra vähem võrreldes viimase 30 aastaga.

Algajad peaks maanteel S8, suunal Varssavi-Bialystok olema ettevaatlikud nii enne Wyszkowi kui ka Ostrow Mazowieckat; tänu sellele, et väljasõidud kiirteelt on tehtud nagu nad on ja poolakate liikluskultuur on nagu ta on - siis viimase paari aasta jooksul on seal reedel alati tekkinud lühikesed, aga äkilised seisakud.

Alates Lätist peab samuti arvestama, et liiklusvahendite vastavus eeskirjadele ning ka koormakinnitus ei ole alati kõige mõistlikumad. Leedu kiirteel õnnestus põdratest, sest üks leedukas oli otsustanud, et 5cm paksuseid penoplasti tahvleid on mõistlik vedada sedaankerega Skoda Octavia katusel ja pagasiruumi peal. Ühel hetkel olid need siis mööda teed laiali.

Ma siiralt loodan, et see Poola teede teema saab ehk sel aastal oma lõppsõna, muutudes sujuvalt, nagu siin on välja pakutud Balti teedeks. Mul on juba Poola teede,nende planeerijate ettenägelikkuse, poolakatest teedeehitajate ees kummardamisest selg vähe haige, kahtlustan küüru tekkimise võimalust. Sestap on hea meel tõdeda, et need teedeehituse patsillid, bakterid ei tunne riigipiire ja on tunginud Leedumaale, asudes toimetama Marijampole, Poola piiri suunal. Ei tea millal need Poola pisikud meieni jõuavad... vahel on ju Läti ja... siis on valimised ja...Läbisin seda lõiku laupäevasel ajal ja kõik leedukatest teetöölised toimetasid, mida oli hea autost jälgida. Tõesti on ju hea tõdeda, et 18km ennem Kaunast saab 2+2 teele, mis meid varsti sujuvalt Poola või sealt läbi viib. See Pasvalyse juures olev 12km teelõik vajas ammu remonti, (ehk lõik loomaaiast, natike ennem Neste tanklat, Birzai risti, kuni Pasvalyse veetornini), mis kohati meenutas oma vaalude ja treppis teega , tankodroomi. Kas sellele teele e67 ka alternatiivi on soovitada, ei tea. Kokku seisin laupäeval Pasvalyse juures valgusfooride taga 8min ja 30sek(auto kompuutri näit). Mis Poola teedesse veel puutub, siis saab ju otse Budziskost 2+2 teed mööda Zakopanesse, kel suuskamise ehk matkamise mõte peas. Ennem covidit sai oldud Rügenil ja tuldud tagasi Kozalinini, siis nüüd on poolakad võtnud ette teeehituse Saksa piirist, ehk Swinoujsciest ( ka pea 2km. tunnel jõe alt on valmis) Kozalinini. Käib teetammi , sillete ja viaduktide ehitus. Lisaks Malborgile on ka Frombork(Coperniku sünnilinn), Heli poolsaarele on ka Wisla neem, Piaskist saab pea Vene piirini ja huvitav on maamärk tee 651 ääres, ehk 3-e riigipiiri kokkupuute koht. See lihtsalt väike infokilluke. Sakslased mõõtsid eelmise aasta augustis üheaegselt 5-es Euroopa suurriigis keskmist kiirust 200km lõigul, Poola teed olid Hispaania ees esikohal. Ka väike infoke. Meie teedest ei taha midagi pajatada, sest palderjan ja piparmünditee ehk aitab! Edu!

Saabusin just sealtpoolt. Ma ei tea, kas sellest on juttu olnud, aga Iecavast Riia poole on nüüd ka lätlastel keskmise kiiruse miski 10km lõik tekkinud. Minnes ma seda ei märganud, võimalik et tuiskasin märki nägemata läbi. No ja meil hakkavad kah seda keskmise kiiruse mõõtmist juba katsetama.

Minu meelest vähemalt Leedus on küll liiklus nendes lõikudes, kus keskmise kiiruse mõõtmine, oluliselt rahulikum võrreldes näiteks Riia-Iecava või Kernu-Pärnu vahelise lõiguga. Samas ma ei saa muidugi aru, et miks jätkuvalt on eriti Lätis Via Baltica üsna populaarne ratturite hulgas. OK, välismaalased ehk ei tea, et seal on hullumaja, aga kohalikud võiks ju eelistada teid, kus ei ole nii tihe liiklus ning kus autojuhid heal juhul arvestavad ka jalgratturitega. Isegi siin foorumis on ju küllalt liiklejaid, kes peavad normaalseks seda, et isegi 90 km/h sõitvad autojuhid peaks sõitma pigem teepeenral, et avastamata talendid saaks rallitada :-).

Poola teed on juba väga korralikud enne Warsavit on veel nati viletsas seisus teed aga muidu on korralikud kiirteed.Käisin septembri lõppus Krakovis ja teed olid head.Kes olete harjunud Tallinnas või Eestis 50 km liikuma võib poola kiirteed tunduda hirmsad.

Lisa veel et Läti ja Leedu teed on täielik õudus kuubis.

No Leedu osas on lootust, et järgmine suvi-sügis on asjad paremad, vähemalt Via Baltica osas peaks kiirteed oluliselt juurde tulema. Vähemalt Kaunasest Poola piirini peaks järgmise aasta lõpust saama ainult mööda kiirteid.

Läti osas - ma ei ole vastavat statistikat vaadanud ega uurinud aga kui Malta välja arvata, siis kusagil mujal Euroopas pole kiirteid tõesti vist nii vähe kui meie lõunanaabrite juures...Nüüd veel lisaks ka see sillateema...

Ja tänaste uudiste põhjal tundub et ka Rail Balticu'ga pole asjad vist mitte ülemäära roosilised.

Aga lennukid lendavad endiselt!

Kas aastatel 95-2000 oleks Salacgriva sild olnud oluliselt kallim võrreldes Kärevere sillaga? Salatsi jõgi on muidugi laiem võrreldes Emajõega. Ma ise ei mäleta, aga minu meelest uue Kärevere silla ehitamine ei ületanud eelarve osas uudistekünnist?

Panevezyse ümbersõit valmis ju samuti juba 2000 alguses? Raske uskuda, et Iecava ja Bauska ümbersõidud oleks läinud siis oluliselt kallimaks. Nüüd on tõenäoliselt lootusetu; mõlema asula kuju ja loodus on selline, et üsna võimatu tundub teha head ja odavat :-D ümbersõitu.

Ma tulin pühapäevasel päeval ja siis polnud Salacgrīvas mingit sillateemat. Foor küll töötas, aga kuna mingit tegevust sillal näha ei olnud, oleks vabalt ka foorita mõlemad suunad üheaegselt läbi mahtunud, isegi suured autod. Liiklus oli hõre ja rohelist pikalt ootama ei pidanud. Ausalt öeldes ei saanud arugi, et sillal midagi tehtud oleks ja kui, siis mida täpsemalt? Sild samasugune ja sama lai (kitsas) nagu 12 aastat tagasi, betoonist randid on muutumatult sama koha peal kui 2011. Silla pealesõitudel on küll vist veidi katet lapitud.

Viktor, asi selles ongi,et sild on samasugune nagu 12 aastat tagasi.Ilmselt on ka samasugune nagu 22 või 32 aastat tagasi. Kuna mingit remonti pole tehtud,siis ei julgeta enam palju koormust peale lasta,sellest ka ühe suuna piirang.