Raamatute hinnad poes: mis tundub odav ja mis on kallis?

Küsimus laiale ringile: mis vahemikus on "normaalne" raamatuhind, millega sa seda ostaks? Paljud raamatud on liiga kallid aga kas mõni raamat võib olla ka "kahtlaselt odav"?

Ma saaksin kuidagi aru, et kui veini või piima hind on "kahtlaselt odav"...

Aga raamatu hind poes? - Ei saa aru.

Vähemalt poes ju saad sa raamatu kätte ja lahti võtta. Paremates poodides ka lausa maha istuda ja lugeda. Mis mõttes siis veel kahelda või kõhelda, kui vajalik või huvitav raamat on odavam kui ootasid?

Kui küsimus oli aga interneti-raamatupoodides olevate raamatute hindade kohta, siis on muidugi teine asi.

Mõnes saab rohkem, mõnes vähem infot raamatu kohta. Mõnda raamatut saab ka pikemalt lugeda. Üldiselt, mida rohkem inffi raamatu kohta pakutakse, seda parem pood.

Aga jällegi: mis mõttes siis võiks midagi olla "kahtlaselt odav"?

Kas mõeldakse lausa pettust? - Et tellid/ostad raamatu, ja selgub, on see koosneb vaid mõnest lehest? - Ei usu eriti sellist asja.

Olen ise olnud raamatute müüja, peaksin nagu tundma teemat.

Alla 100 kroonised raamatud on on kahtlaselt odavad, 100-200 vahel raamatud tahaksid tähelepanelikku vaatamist, tundmatu autori raamatu normaalne hind oleks 199-259 vahemikus( palju mõjutab ostmist tutvustav lõik). Head tuntud lemmikut ostaks hinda küsimata, teaduslikke raamatuid üle 400 krooni kaaluks mõnda aega enne ostmist (tihtilugu nad hakkavad kordama ennast) või ootaks ära hinna languse.

Olen nõus Lulu mõttekäiguga. Minu jaoks näiteks on olemas head raamatud (so raamatud, mis mulle meeldivad või pärast põgusat sissevaatamist võiksid meeldida) ja halvad raamatud (so raamatud, mis mulle ei meeldi ja pärast põgusat sissevaatamist tõenäoliselt ei meeldi). Kui hea raamat on "kahtlaselt" odav, ei saa minul midagi selle vastu olla ja poodi ma seda ei jäta ning hea raamatu eest ei ole kahju rohkem raha välja käia. Mis on odav ja mis kallis, see on ka suhteline ning sõltub konkreetse inimese rahakoti paksusest ja väärtushinnangutest (valmisolekust siis raamatute peale kulutada).
"Normaalne" raamatuhind on suhteline. Kuna hea sõber tegeleb kirjastamisega, olen pidanud aeg-ajalt kaasa elama tema ponnistustele masu tingimustes. Raamatu hind kujuneb nagu ikka - kulu + tulu. Kuna raamatute ostmine on aasta-aastalt vähenenud, ei julge kirjastajad enam välja lasta suuri tiraaže (erandid on nt hästimüüvad elulood). Mida väiksem tiraaž, seda suurem on väljaandmise kulu. Sealt siis väidetavalt kõrged hinnad. Kui raamat eelduslikult müüb, on kasumiosa suurem jne. Tavaline äri ühesõnaga, samas on kuulu järgi ainult mõned üksikud kirjastused omadega plussis.

Poest ostan üldjuhul vaid neid raamatuid, mis enda tööd aitavad. Lihtsalt raha ei raatsi raamatute alla panna, liiga kallid. Varemalt olid venekeelsed raamatud 50 eek ümber, siis sai ka neid ostetud, nüüd on need ka kallimaks läinud. Aga kui ikka on üle mõistuse hea raamat - G.G Marquez või D.Simmons siis ikka ostan ära ka. Rex Stouti krimkasid ostan ka (80 eek ümber). Fotoraamatuid olen ka paar tükki ostnud (loodusfotograafia, National Geographic), nende eest naa 200-300 eek olen nõus välja käima, rohkem mitte. Enda jaoks on ideaalseks ajakirjaks kujunenud GEO, seda ikka iga kuu ostan.

Üldjuhul üle 100 eek ei ole nõus ilukirjanduse eest välja käima, pigem külastan regulaarselt raamatukogu.

on suhteliselt kallid. Võtame näiteks Petrone sarja "Minu...",iga raamat 200 krooni on mu meelest liiga palju maksta paperback väljaande eest. Samas olen leidnud odavmüügi letist üllatavalt häid autoreid.

Ühesõnaga kui tahta välja anda keskmiselt odavama hinnaga, kuid siiski sisukat raamatut, siis kas keegi jätaks selle otsmata sellise põhjendusega: "misasja? raamat alla saja krooni? See peab küll mingi mõtetus olema, et normaalse hinnaga maha ei suudeta müüa?"

Või siis teha selline trikk et panna raamatule hind 125 peale ja värviline klepekas "tutvumishind 99.-" ;)

käibeka ka juba otsa panid?

Raamatute käive on vist 9%?

Käibemaksumäär on, jah, 9%.

Keskmisest odavama hinnaga raamatut veel sellepärast letile tagasi ei pane, et see nii odav on. Pigem võib see ostu juures just positiivne olla, et lisaks huvitavale lugemisele ka veel väga hea hind. Kuigi nagu olen ise kogenud mitmete teenuste ja kaupade puhul ja sageli seejuures imestanud üldist suhtumist, et kohe, kui midagi pakutakse tavalisest odavamalt, siis tekitab see kohe kahtlusi, olgugi, et asi või teenus võib vägagi kvaliteetne ja korralik olla. Seepärast trikk tutvumishinnaga oleks igati sobiv.

Kinkimisel tuleks aga vaadata, et hinnasilt ära võetud oleks, sest muidu sõltuvalt kingisaajast võib kingisaaja kingi liiga odavaks pidada.:P

Raamatu hinda rahas ei vaata üldse, aga hinna ja väärtuse suhet küll. Kui ma näiteks ostan kasutatud raamatu antikvariaadist või taaskasutuskeskusest, siis olen saanud 5.- kroonise hinnaga 500.- väärtuses raamatu ja üldse ei imesta, et nii odav :D

Hästi vahva üritus on Apollo korraldatud nostalgiahindadega müügid, säält olen sikutanud kõikvõimalikke kokaraamatuid jm aegumatut kraami.

Odavate raamatutega on pigem see häda, et kontroll kaob ja kui kavatsesid ostma minna 1 tk, siis seisad 7 tk kaenlas ja mõtled, et kuidas siis nüüd ometi JÄLLE niiviisi :P

Alustan seda teemat Oscar Wilde tsitaadiga „Elu eesmärk on enesearendamine“.
“Normaalne” raamatuhind on minu jaoks iga raamat, mis arendab ja täiendab mind ja minu pereliikmete teadmisi ning oskusi ning mul pole kunagi kahju nende eest küsitavat hinda maksta. Belinski on selle kohta öelnud väga tabavalt „Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad“. “Normaalse” raamatu hind võib olla mistahes vahemikus, kui see rahuldab minu teadmishimu entsüklopeediate, sõnaraamatute, teatmekirjanduste, käsiraamatute, reisimiste, harrastuste, keeleõppe ja klassikute valdkonnas. Ostes „normaalse“ hinnaga raamatuid toetun alati Oscar Wilde väga tabavale mõttele „Ainus võimalus kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda“. On jäänud meelde kuskilt loetud A. Schopenhaueri fraas „Raamat on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt vastu peegelduda ingel“. Just selletõttu on suisa traditsiooniks saanud meie suguvõsas üliheade ja ennastharivate raamatute soetamine olenemata hinnast. Toetudes meie pere hiiglama suurele raamatukogule ütles millalgi üsna-üsna ammu ikka ja jälle minule raamaturiiulist raamatut soovitades minu isa,: „Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!“. Olen seda järginud kõigis tema mitmekülgsetes tegevusalade valdkondades. Eks selle sama teema kohta on oma arvamuse avaldanud ka Albert Einstein – „See on ime, kui pärast kooli lõpetamist on inimesel säilinud uudishimu“. Arvan, et tänapäeval väljaantavad raamatud alla 100 kr on „kahtlaselt odavad“. See on muidugi minu isiklik arvamus arvestades tänapäeva üliheade raamatute hindu. „Omadel headel“ stagnaaegadel, kui minu isa tõi kõikvõimalikku kirjandust Moskvast seoses oma töökohustustega, siis oli meie peres olemas pea kõik klassikaline kirjandus, ilukirjandus, kõigi maade eeposed ja raamatud mitmetes keeltes, mida minu isa usinasti luges. Ta ei kahelnud kunagi heade raamatute ostu sooritamist. See joon on omane ka minule! Ta soovitas võõrkeelseid raamatuid ka meile vennaga, Tüüve Jugandile(Medisofti tegevdirektor, surnud 1. aprillil 2005 a.), lugemiseks just sellepärast, et ta polnud kuidagi rahul omaaegsete tõlgetega eesti keelde. Need olid tõesti sõna-sõnalised tõlked, mis moonutasid teksti ja mõtet tundmatuseni. Inglise keeles on tõesti sünkroontõlke tegemine ja tõlkimine lihtsam, kuid kui hakata tõlkima sama süsteemi aluseks võttes saksa keeles, siis võib sootuks „rappa minna“. Seda lihtsalt põhjusel, et saksa keeles tuleb lause tõlkimist alustada lause lõpust, mis paneb paika lause vormi. Küllap olen minagi mitmetes valdkondades omamoodi fanaatik, mille olen oma isalt pärinud ja Sir Winston Churchill on omamoodi vägagi hästi öelnud nende fanaatikute kohta – „Fanaatik ei suuda muuta oma arvamust ega jututeemat“. See iseloomustab mind vägagi hästi. Omaaegsel stagnaajal ostetud kõikide klassikalise kirjanduse, ilukirjanduse, kõigi maade eeposte, sõnaraamatute, entsüklopeediate ja mitmetes keeltes raamatute üle on mul siiani siiralt hea meel, kuna need on minu valduses kui isa pärandus mulle. Tänapäeva eestikeelne ilukirjandus on siiski liiga kallis, et selle peale oleks nõus sellist hinda maksma. Külastan sellisel juhul parem raamatukogu, kuigi mitte tihti. Lõpetan selle pika postituse Albert Einstein tsitaadiga „Ainult kaks asja on piiritud – universum ja inimlik rumalus“.
Suured tänud minu otsekohese ja ausameelse väljaütlemise ning äralugemise eest! :-)

Lugupeetud härra/proua Jugandi - teie kirjutiste lugemine teeb mul kohe tuju heaks!

Kika, ma arvan, et "kahtlaselt odavat" raamatut ei ole. No kui keegi pakub asja, mis on ilmselgelt varastatud, siis ehk. Aga p-sse kõrbenud kirjastused on ostja ära harjutanud sellega, et jagavad aeg-ajalt laojääke (sh väga asjalikke aamatuid) peaaegu tasuta. Seega ei pane ka 10-kroonine hind eriti imestama ega tekita arvamust "ju see on üks mõttetu jura".

Ega hind saa ometi raamatu sisu väärtust mõjutada.

küsisingi et kas raamat on või ei ole "Barbi-tüüpi" kaup, mille omahind on puruodav aga mis positsioneeritakse kallimaks et see ei tunduks Hiina odava prahina.
Minu jaoks on ainult liiga kallid raamatud, liiga odavaid ei ole ;)

Toetan ka arvamust, et liiga odavaid raamatuid pole olemas. Sisu on määravam. Minu viimase aja lemmikud on raamatud stiilis 100 loodusimet jne. Aga nende hind on ka korralik. Piilun neid tihti ja natuke harvemini teen ka rahakoti lahti. Tuttavad teavad mu huvisid ja vahel saangi mõne meeldiva kingituse.

Apollos on sari Maailma elulood 19 kr tk. http://apollo.ee/advsearch.php?category=0&name=&translator=&illustrator=&author=&publisher=&isbn=&desc=&after=&before=&more=&less=&sortoption=0&search=Otsi&serial=Maailma+elulood
Ja Suur maailma atlas endiselt 199 kr (varem u 800), nende kodulehelt saab tellida ka tasuta proovieksemplari uuest raamatuajakirjast Lugu.
Selle nädala Eesti Ekspressiga saab kaasa RahvaRaamatu 20% sooduskupongi:)

Ostsin need soodusmüügist kui nad maksid 55 krooni. Oma üleehituselt ja põhjalikkuselt on nad pigem lasteraamatud või keskmisele koolieale mõeldud. Kui mälu mind ei peta, siis oli nende algne letihind 140 krooni. Infot on nendes ehk 5-6 A4 lehekülge, rohkelt on illustratsioone ja pilte. Aga 19 krooni eest ostaks neid küll :)

See väga õige, et see sari "Maailma elulood" on rohkem lastekirjandus. Mina ei tee ühegi raamatu ostu enne sellega vähemalt pool kuni tund aega põhjalikult raamatupoes tutvumist. Alles sisu põhjalikkus paneb paika minu ostu või mitteostu.
Samuti ei telli ma ühtegi raamatut niisama internetist ilma sellega eelnevalt raamatupoes tutvudes. Kui raamat osutub väga heaks ja põhjalikuks ning see peaks osutuma soodsamaks internetist tellides, siis kasutan seda võimalust.
Tänud lugemast! :-)

Teatmekirjandus ja lastekirjandus on kaks täiesti erinevat asja. See sari siis pigem keskmisele koolieale mõeldud teatmekirjandus. Ja väga hea muideks, Hatšepsuti ja Saladini kohta näiteks eesti keeles muud õieti polegi. Ja 19 kr eest....

Samuti ei telli ma ühtegi raamatut niisama internetist ilma sellega eelnevalt raamatupoes tutvudes.

See on muideks paras sigadus (ja mitte ainult raamatut ostes, vaid ka tehnikat ja üldse kõike.) Üks kaupmees teeb kulutusi - ehitab poe, ostab kauba sisse, laseb sul seda sirvida, maksab müüjatele palka, keerukamate kaupade puhul veel koolitab neid ja laseb sulle nõu anda. Teine kaupmees ei kuluta midagi, paneb ainult veebilehe püsti ja peab ehk vaheladu ka. Sisuliselt ta parasiteerib esimese loodud süsteemi peal.

Ja nüüd käid sina esimese kaupmehe juures kaupa uurimas, aga raha ja kasumi annad teisele.

Ja pärast virised, et "on need eesti kaupmehed vast vereimejad, vat netis on asjadel õiged hinnad".