Minul on haigestumiste tõttu vaja läinud Salva ja Seesami kindlustuse abi. Kõik on olnud korrektne, kindlustused ostetud õigeagselt, vajalikud tõendid ja dokumendid olemas olnud ja kulud kindlustuste poolt kaetud. Nüüd üle aasta olen kasutanud Danske panga poolt pakutavat kindlustust, neil koostöö IF kindlustusega. Reaalselt õnneks vaja pole veel läinud. Aga perele kokku aastane kindlustus on ikka soodne küll - 65 EUR ja ilma nõudeta, et peaks maksma kaardiga või mida iganes.

LHV kuldkaardiga kaasneva kindlustuse puhul tasub tähele panna, et tervisekindlustus ei kata "putuka- või puugihammustustest või -nõelamisest tingitud haigusi" ega vist ka "bakterite või viiruste põhjustatud põletikust tekitatud vigastusi". Neist viimane on välistatud õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtumite hulgast, aga võiks väita, et kuulub siiski haiguskindlustuse katte alla. Putukate ja puukide osas on välistus aga selge. Kuivõrd sellise piiranguga kindlustus konkreetselt plaanitava reisi valguses piisav on ja mida sellisest piirangust üldse arvata, jääb igaühe enda mõelda.

LHV erandi alla käib siis ju ka näiteks malaaria. Kui sind ägeda malaaria korral haiglasse viiakse, siis võimalik üsna pikk ravi jääb hiljem katmata. Lisaks malaariale on veel terve hulk põnevaid haigusi, mida erinevad putukad levitavad.

See maalariamõte käis ka mul kohe peast läbi. Samuti võivad teinekord lapsed olla väga tundlikud igasuguse isegi süütu mutuka hammustusele. Endal on ka kuldkaart võetud Swedist just reisikindlustuse pärast, peaks vanu ja uusi tingimusi lausa võrdlema. LHV-le tundub, et pakub kindlustust kuldkaardi puhul AIG.

AIG kindlustust ehk siis samu tingimusi, sh putukahammustustega seotud välistust pakub ka Nordea Gold kaardiga kaasas olev reisikindlustus. Sõltuvalt reisisihtkohast olengi eraldi kindlustuse juurde ostnud.

Päris huvitav jah, kusjuures kindlustajaks on ju Kindlustusselts: AIG Europe Limited (Soome filiaal). Lennust mahajäämisel samas tundus olevat 2 tunnine lendude vahe isegi. Suure osa troopiliste haiguste levitajateks on ju igasugu putukad. Samuti ei maksta kui õnnetus juhtub : iseseisvalt korraldatud matkad või ekspeditsioonid välismaal mägedesse, džunglitesse, kõrbetesse, põlisloodusaladele või muudele asustamata aladele ning väljapoole tähistatud matkaradasid jäävatesse piirkondadesse;  avamerel purjetamine; Vaatasin järgi, see putukapunkt on ka PZU/SEB kindlustusel sees: kulutused putuka või puugi hammustusest või nõelamisest põhjustatud nakkushaiguse või selle tüsistuse raviks.

Imelik, putukahammustuste vastu on ju reisil keeruline võidelda. Vaatasin Swedi lehelt Swedbank P&C Insurance ASi reisikindlustuse tingimused üle. Seal küll sellist punkti kirjas pole. Ravi- ja transpordikulu ühe juhtumi kohta on seal kuni 500000. Kui kulu hakkab ületama 1000 eurot, siis enne seda tuleb kindlustusega ühendust võtta.

Ma miskipärast ei usu, et Soome tarbijale AIG-l selline välistus on. Jälle mingi " Eesti tarbija soovidele vastutulek."

Siiski-siiski, AIG Soome tingimustes on ka sama välistus sees.

http://www.nordea.fi/sitemod/upload/root/content/nordea_fi_fi/henkiloasiakkaat/kortit/pdf/Master_Visa_Gold_ehdot.pdf

Lugesin läbi, tõesti oli selline punkt ja leidsin enda jaoks muudki häirivat, näiteks omavastutus 100.- EUR-i.

Eestis omavastutust pole, see-eest on aga ravikulude ülempiir 75 000 eurot - Soomes ülempiiri ei ole. Väiksemaid või suuremaid erinevusi piirmäärades on veel. Nii et kellel on valida, kas võtta kaart Eesti või Soome Nordeast, siis tasub lisaks kaardi tingimustele enne otsustamist ka reisikindlustuse tingimusi lugeda.

Seega, nende pankade "supersoodsate" reisikindlustustega tasub reisida vaid juhul kui midagi ei juhtu, ehk kindlustuse poole pöördumiseks ei teki vajadust. Kui aga tahad südamerahu, loe põhjalikult erinevate kindlustusseltside tingimusi ning vali see mis ikka reaalselt aitab kah.

Pankade kindlustused ongi supersoodsad, sest sama kindlustusfirma kasutamine nädalaks vöib sama summa olla kui kaardiga terve aasta. Inimesed teevad kindlustuse tavaliselt vahetult enne reisi, kaardiga koos oleval kindlustusel on see eelis, et ta on aasta ringi. Omal on kunagi olnud juhus, kus kaaslane sattus opile ja reis jäi ära, SEB kindlustus maksis mölema reisi ja hotellid köik kinni, tavakindlustuse puhul oleks rahast ilma olnud, sest kes see ikka mitu kuud ette kindlustuslepingu sölmib. Mis puutub igasugu tapvaid haigusi, siis nende vastu on abiks vaktsineerida vöi siis malaaria puhul tablette neelata, paljude nende puhul ei aita mingi terviseindlustus, annad lihtsalt otsad. Seega antud teemas on selgunud, et Swedil on siis suht ok tingimused, aga seal tuleb jälgida, eri kaartidega on summad ja kohustus mingi summa kaardiga tasuda erinevad.

Ei saanud päris hästi aru, mida tähendab Swed kindlustuse punkt - Maksekohustus on täidetud, kui olete tasunud kindlustusjuhtumieelsed kütusekulud. Kas võin autot tankida esimest korda reisi ajal nt Leedus, et reisikindlustus on kehtiv?

Vahetasin panka ja nüüd kavatsen Nordea kuldkaardi võtta, sest soovin pidevat kindlustust. Kas kellegil on nendega varasemaid kogemusi? Vahel sõidan juhuslikult lähiriikidesse Lätti, Leetu või Soome ning hea on alati kindlustust omada.