Reis Namiibiasse - palun abi!

Tervitused!

Lugesin läbi kõik Namiibia-teemalised postitused ning sain mitmeid häid nõuandeid peagi tulevaks reisiks - tänud kõigile, kes oma kogemusi on jaganud. Sellegipoolest on mul veel päris mitu küsimust, mis hetkel veel selgusetud ning loodan, et Namiibias käinud oskavad aidata.

  • Meil on plaanis 15-päevane reis ning soov näha Namiibia põhja osa, natuke Botwaanat (Okavango ja Chobe) ning Zambiat (Victoria Falls). Kuidas peaksime oma reisi planeerima nii, et 15 päevaga see reis normaalselt ära teha? Millised lõigud on sõitmiseks kõige raskemad? Kas mõtekam oleks alusatada Botswana ja Zambiaga ja siis Namiibia või vastupidi?

  • Kuidas piiriületamised on? Kas läheb ruttu? Mis on piiriületuskulud?

  • Kuidas te saite Namiibia jaoks kahekordse viisa? Stockholmist väideti, et nad saavad anda ainult ühekordse.

  • Kas kellegil on väikest ülevaadest sellest, kui palju kilomeetried kulus sõidu peale erinevate kohtade vahel ning kaua aega kulus? See aitaks väga oma plaani täpsel koostamisel.

  • Kuna oleme minemas kahekesi (naisterahvad), siis sooviks võimalikult palju infot ka turvalisuse kohta. Kas midagi tuleks karta, kuskilt eemale hoida?

Häid reise soovides ja suured tänud juba ette!

Võta aaduadok -iga ühendust, ta tegi sama marsuudi 18 päevaga.

namiibia
hei,

tegime 18 päevase tiiru Namiibias, Botswaanas ja Zambia lõunanurgas (Vic falls). Namiibiast rääkides - minu lemmik on riigi põhja osa (Opuwo ümbrus). Sealsed Himbad jätavad kustumatu mulje.

Mõned pildid leiab aadressilt http://picasaweb.google.com/aadu.adok/NamibiaBotsw...

Aadu

Tulin poolteist kuud tagasi Namiibiast, kommenteerin ainult seda maad.
On turvaline, tõesti. Lõuna-aafriklaste villad (neid on rohkesti) on küll kõrge taraga ümbritsetud, elekter ja traataed, kuid eks nad toovad oma kodused kogemused kaasa. Kohalikud valged rääkisid küll, et see on elamiseks hea rahulik paik. Krimikroonikat lugedes sai teada, et põhilised roimad on seotud perevägivallaga. Windhoekis on küll palju taskuvargaid, kotti tuleks kindlasti kõhu peal hoida,lukud kinni, moblaga rääkides jälgida ligi hiilijaid jne. Meil üritati ka autosse murda - jutuga, et vaata, mees, su autol tilgub miskit. Kohe, kui autost väljute, lukk peale. Ei ole mõtet ka kallite kellade-ehetega eputada, noh, nagu reisil ikka. Muide, Namiibiast tasub osta poolvääriskive, ikka kilokaupa.
Caprivi kohta räägitakse nii ja naa, ise ei käinud ega tea öelda.
Teedel kohtab politsei kontrollpunkte, kui turvavööd peal ja kiirust väga ei ületa, ei ole muret. Kui midagi peaks autoga juhtuma, tasuks paigale jääda ja lihtsalt oodata, varem või hiljem tuleb keegi ja aitab. Inimesed on jube abivalmid, seal maal on kombeks kõiki kogu aeg teretada ja küsida, kuidas läheb, seejuures eeldatakse põhjalikku vastust.
Veel näpunäiteid: restoranitoit on seal nii odav, et polegi mõtet endal grilli või priimusega jännata, nii et kui köögivarustuse mahajätmine auto rendihinna alla viib, siis tehke seda. Aga teie rännutee viib ju ka mujale... Nael kummi!

Tere! Vabandan, päris kõigile Sinu küsimustele vastata ei oska, sest meie marsruut oli veidi teine (suures plaanis: Windhoek-Waterberg-Etosha-Torra Bay- Swakopmund- Walvis Bay - Sossusvlei - Windhoek).

Kogemus on aga positiivne, riik on meie arust turvaline, st inimesed ohtlikud ei ole:) Küll puudub neil aga meie mõistes häbitunne, st kui nendega suhtled, siis nad on ikka millegi saamise peal väljas (söök, raha). Meie reisisime 4x4 autoga ja sõltuvalt perioodist, nt vihmaperioodil, on see ainuõige ja -võimalik valik.

Auto rentisime kaugteel (internetist leiab täiesti korralikke firmasid), ettemaksu taheti alguses ka saada aga sellest keeldusime, lepiti ka nii. Maksime kohapeal sularahas (nii on odavam, auto telkide jm täisvarustusega 12 päevaks u 16000 krooni). Krediitkaarti ära kasuta! Isegi mitte suurtes kohtades, selle pettuse ohvriks langesime küll (andmeid kopeeriti ja arve tehti tühjaks). Deebetkaardiga saad üsna OK kursiga raha välja võtta.

Sõitmisel peate arvestama pikkade vahemaadega, miinimum 300 km päevas. Ühest sihtpunktist teise jõudmine võib olla üsna kurnav, maastik ei vaheldu väga tihti, lisaks peab varuma vett, kütust jmt. St igas keskuses pead kontrollima oma varusid, sest järgmine võib olla väga kaugel. Meil õnnestus sõita sadu kilomeetreid nii, et ühtegi asustust vastu ei tulnud, rääkimata inimeste / teiste autode nägemisest. Kohapeal tasub endale igaks juhuks osta ka kohalik kõnekaart, kuigi mobiil palju ei levi, siis on vähemalt mingites punkites sellest abi. Kõrbes ja põhja pool kulub ilmselt ära sateliitsüsteem. Erinevatesse parkidesse sattudes peate ennast igal pool registreerima, liikumine oli neis ka kellaajaline (ilmselt ikka turvalisuse pärast, et loomade kätte ei jääks või kõrbesse ja raha küsiti ikka ka).

Reisile minnes ostsime Londoni lennujaamast reisisarjast "Insight Guides" Namiibia raamatu. See oli meie giidiks: väga täpne, piisavalt illustratiivne jne. Selles sarjas on Namiibia naabrite kohta ka kirjeldused, usun, et nendest saad palju abi.

Igatahes, sinna me lähme veel tagasi!

Tegin ka selle ringi jaanuaris - veebruaris läbi ja püüan siis nüüd vastata...

  1. 15 päeva on vähe. S.t. te peate paratamatult millestki heast loobuma paraku :(.
  2. Kõige raskemad piirkonnad:
    a) Kaokoland kui lahkuda peateelt ehk Palmwag - Opuwo - Epupa teelt.
    b) Maun - Savuti - Kasane
    c) Central Kalahari
  3. Kuigi ise alustasin Namiibiast, võib isegi vastupidine variant etem olla. S.t. peale Botswanat tundub Etosha veidi mõtetu kohana ja midagi ei juhtu, kui seal aega ei kuluta.
  4. Piiriületused Namiibia - Botswana ja vastupidi väga ok. Zambia piiril vajate veidi talupojamõistust "heade" ja "halbade" eristamiseks. Kulud Zambia piiri ületamisel haiglaselt suured. Tegelikult oleks olnud odavam ja turvalisem võtta Botswanast ühepäevane joa reis ja auto sinna jätta.
  5. Namiibia saatkond väljastab niipalju ühekordseid viisasid kui soovite. Te ei vaja kahekordset viisat...:)
  6. Km saate ikka kaardilt kõige paremini kokku. Tegelikult on veel kõige etemad Tracks 4 Africa GPS kaardid. http://www.tracks4africa.com/
    Off road ehk siis kaardile märgitud võiksematel teedel pole mõistlik planeerida üle 150 km päevas. Kohati ka mitte üle 100 km 10 h kohta. Asfaldil ja kruusal mitte üle 500 km. Arvestada tuleb, et kõik väiksemad teed kaartidel on "off road".
  7. Kõik nimetatud on suht turvalised maad. Turvariskiks Botswanas ja Namiibias ei ole mitte inimene vaid inimeste vähesus!!! Tuleb arvestada (eelkõige Botswanas), et kaardile märgitud tee ei pruugi olla alati läbitav. Alati peab olema plaan B, kui planeeritava tee viimasel 50 km ilmneb tõrge, siis kas jatkub kütust tagasiteekonnaks "low 4x4" rezhiimis jne. Kas on piisavalt vett kaasas et vajadusel paar päeva põõsastes veeta ning ka teel teid peatavad politseinikud saaksid kõhu täis juua...), ? Kas on kaasas vajalikud vahendid ja puud lõkke tarvis, et loomi peletada kui auto "sisse" istutate?
    Mina käisin üksinda, teie lähete kahekesti... Mõtelge kainelt, hoidke silmad lahti ja te tulete tagasi oluliselt õnnelikumatena, kui sinna minnes olite :)))

Enda kogemuse põhjal soovitan:

  • 2 päevaga Windhoek-Opuwo
  • kui julgust on (ja 4x4 auto) siis mööda Angola-Namiibia piiri Kunene jõe kaldal Epupa-falls -> Ruacana. See tee (150km) on raske aga huvitav. Stiilinäide sellelt teelt http://picasaweb.google.com/aadu.adok/NamibiaBotswanaZambiaFeb2008/photo#5177813900665023666
    vaevatasuks tuleb sellel teel vastu inimesi kellesarnaseid ma mitte kuskil maailmas pole näinud. Hiljem (kui Botswanas autol pamperi alt ära sõitsime ja auto kindlustuse tingimusi uurima hakkasime) selgus et rendiautoga ei tohi sellel "teel" sõita ;)
  • teie ajalimiiti arvestades jätaks ma Etosha välja - Chobes näete palju rohkem loomi. Testitud.
  • väga lahe koht on Caprivi tee peale jääv Rundu ümbrus. Meie ajal sadas seal padukat ja mul on tõsiselt kahju et me seal kuiva päeva ei saanud veeta. väga teistsugune koht.
  • poole Caprivi tee pealt keeraks ma alla Maun-i peale Botswanas.

--- siiamaani on kulunud umbes 7 päeva ---

  • Mokoro reisi peale ma teie asemel aega ei raiskaks, vaid kimaks Moremi poole

  • kui te vihmaperioodil ei lähe, siis pääsete ilmselt väiksemate "lompidega" kui näiteks selline - http://picasaweb.google.com/aadu.adok/NamibiaBotswanaZambiaFeb2008/photo#5177843600363877074

  • jaanuaris (kui vihmaperiood oli oma maksimumis ja me Moremi porilompides korduvalt kinni istusime) ei saanudki otse Savutisse minna. öeldi et Savuti teed on läbimatud. Arvestades seda mis Moremis oli, siis ma ei taha teada mis seal savutis veel toimus - ilmselt oli kogu värk vee all. Chobesse pääsemiseks pidime Mauni tagasi minema ja läbi Nata Kasanesse sõitma (mõnisada km mööda asfalti ringi). Vahepeal oli isegi asfalt vee all - http://picasaweb.google.com/aadu.adok/NamibiaBotswanaZambiaFeb2008/photo#5177862566939457218

  • Kasane juures algavad loomad. Esimene "pääsuke" oli see kui me pimedas 100-ga sõites elevandile p.rse oleks sõitnud ;) hall loom hallil taustal pimedas on väga halvasti nähtav. Chobes on tunne et oled sattunud saatesse "v mire zivotnõh" (oli nõuka ajal pühapäevahommikuti selline saade). Śajad elevandid, jõehobud, impalad, ahvid, kaelkirjakud. Ainus keda me Chobes ei näinud olid sebrad (neid oli Etoshas).

  • autoga ma enam päevaks-paariks Zambiasse ei läheks - veedad Zambia pool 3 tundi petistega (ka "riigi" esindajad on petised, va. see kes viisa templi passi lööb) võideldes. Üle Zambezi jõe viib selline praam - http://picasaweb.google.com/aadu.adok/NamibiaBotswanaZambiaFeb2008/photo#5177875335877228866
    seekord jätaks ma auto Kasanesse, ning võtaks Zambiast takso et Victoria joani sõita.

  • samas kui ma mõtlema hakkan, siis Zambias ilma autota on raske olla - meil oli söök ja ööbimine autos. Kui on kindel soov autoga piiri ületada, siis ma võin pingutada ja kõik need petuskeemid meelde tuletada mida nad su peal proovivad.

  • nüüd on õige aeg suveniiride ostuks (vahet pole kas Livingstonest või siis vahetult Victoria joa juurest). Megalahedad erinevast puidust kõikvõimalikud loomade, inimeste jnejne kujud. aga ära neile üle 30% esialgu küsitud hinnast maksa. Minul oli Egiptuses saadud "koolitus" seljataga, ning tänu sellele kõik sujus ;)

  • nüüd vudinal Winhoeki tagasi. Ca 1500km pikka sõitu, millest esimene päev mööda räigete löökaukudega teed (üle 50km/h reaalselt ei saa sõita. ma võtan meie Toyota ees mütsi maha et tal sillad alla jäid).

15 päevaga teeks sellise ringi täitsa ära. ahjaa..süüa saab sealkandis "spar"-ist. valik on hea ning krediitkaart töötab hästi.

Olete oma reisiks hea piirkonna valinud. Edu!

Kas keegi oskab öelda, et kuidas saab aaduadok'ga ühendust? Ma näen tema pilte ja juttu, kuid kontakti ei leia:( Kas keegi palun oskab aidata?

email - aadu.adok@gmail.com
msn - aadu.adok@hansa.ee

Riputan siia meie tagasihoidliku Namiibia-retke blogi selle aasta juunist: http://k6rbetorm.blogspot.com/. Ehk on kellelegi abiks.

Sooviksin täpsustust selle väite kohta, et Stockholmi saatkond annab lõputult ühekordseid viisasid Namiibiasse. Olen nendega ühenduses olnud ja ise nad väidavad, et väljastavad vaid ühe(kordse) viisa ning korduvat saab vaid kohapeal. Mis on mu valikud kui soovin vahepeal Botswanas käia ja siis uuesti Namiibiasse siseneda?
Palju pole mul enam aega jäänud, et see probleem lahendada, igasugune info väga teretulnud :)

Kas korduva viisa saab ka Namiibia-Botswana piirilt või ainult Windhoekist- saatkonnast ning palju see aega võiks võtta. Tänud

Stockholmi saatkond väljastab jah kahjuks ühekordseid viisasid. Piirilt ei saa. Namiibia Siseministeeriumist Windhoekis tuleb uus taotleda. Meie saime suure kammajaaga paari tunniga samal päeval kätte. Klienditeenindus allkorrusel ütles, et samal päeval ei saa. Kuna me ei tahtnud kuidagi Windhoeki aega raiskama jääda, siis sebisime end kuidagi lõpuks Lonely Planeti soovitusel kolmandale korrusele otse viisat väljastavate ametnike juurde. Tasuks enne avamist kohale minna, siis ei pea vb kohalikega järjekorras passima nagu meie.
Aga vähemalt Botswana on nüüd viisavaba kuigi kahtlane muidugi kas kohalikud piirivalvurid sellest kuulnud on midagi. Meile väideti alguses surmkindlalt, et Botswana piirilt viisat ei saa. Kui aga kuulsid palju see pidavat maksma, siis läksid kohe näod rõõmsaks, blanketid toodi välja ja poole tunniga oli asi korras :)