Reisifirmade "kommenteerimine" trip.ee keskkonnas

Viimasel ajal on olnud paar juhtu kus räägitakse "sahinatest" ühe või teise reisifirma väidetava pankroti / raskuste kohta. Tihti tulevad sahinad "kindlatest" allikatest a'la "sõbranna rääkis".

Tahan Tripi kasutajate tähelepanu suunata sellele, et peaks hoiduma meie Trip.ee keskkonnas mingitele sahinatele viitamisest kui midagi konkreetsemat tõenduseks tuua pole.

Suhteliselt vastutustundetu on neil segastel aegadel lisada tulle veel õli. Piisab ainult väikesest "garanteeritud kvaliteediga" sahinast mõne tegelikkuses normaalselt äri ajava reisibüroo/reisikorraldaja suhtes kui see võib kaasa tuua lumepalliefekti. Pole ju midagi lihtsamat kui reis tühistada või kasutada alternatiivset reisikorraldajat. Ja nii see massipsühhoos levib.

Selle üleskutsega ei taha ma mingil juhul asuda negatiivselt käitunud reisibüroode / reisikorraldajate poolele. Näiteks Trip.ee on samuti Happy Traveli võlausaldajaks. Me ei kontrollinud maksehäire registrit, kui oma keskkonnas reklaami edastasime. Oleks sellisest faktist meie keskkonnas lugenud, oleks mõni kahju olemata jäänud.

Kokkuvõtvalt siis niipalju, et me oleme tänulikud kõige selle informatsiooni suhtes mille puhul viidatakse faktilisele informatsioonile (maksehäireregistri väljavõte vms). See aitab meid kõiki. Samas palun mõelge paar korda läbi kas te ikka postitate "sõbranna rääkis" tüüpi informatsiooni kümnetele tuhandetele külastajatele kui see võib kahjustada ehk täiesti viisakate ettevõtete mainet.

Mida te mu mõttekäigust arvate?

Tervitades Toomas Trip.ee

On juba 21. sajand. Mingit portfellita ministeeriumi pole vahekassa näol vaja. Lihtsalt reisi tellides maksab reisija raha panka vahekassa arvele. Vahekassa on nagu üks valitsuse arveid. Nii teab reisikorraldaja oma reisijaid ja reisija raha on valitsuse vastutusel alati väljamaksmiseks olemas. Saab reis läbi ja kuu aja jooksul pole esitatud põhjendatud kaebusi, kantakse vahekassast vastava reisi raha korraldaja arvele üle. Halduskulud loomulikult on, kuid vaid mõneteist krooni piires nagu iga arve korral. Ei mingeid sajandikke nagu 30000 kroonise reisi korral 300kr. Sisuliselt toob vahekassa raha korraldajale isegi kasu sisse, kui tellija tasub reisi eest varakult ette. Sest pangaraha ju teeb uut raha.

0
0

EW elanikest käib aasta jooksul reisimas 300 000 inimest, osad neist mitu korda. See tähendab ütleme minimaalselt 500 000 topelt arvet, hinnanguliselt on see isegi interneti ajastul 25 raamatupidaja/arvestaja töö, lisaks vajab selline hulk inimesi kontrollimiseks vähemalt 2-3 ülemust ja ühte haldusküsimustega/varustamisega tegelevat inimest. Samuti ruume, sisustust, sidet jne jne. Lisaks tekib terve hulk vaidlusi, mis eeldab klienditeenindajaid ja suhtlejad reisfirmadega. Nende arvuks pakun umbes 20 inimest ja paar ülemust. Saime kokku 50 inimest minimaalselt, seda on tõenäoliselt liiga vähe. Tõesem arv on ilmselt 150 inimest. Lisaks vajavad reisikorraldajad sel juhul krediiti, ütleme et selle arvelt kasvaks reisimaksumus 5%, konkurents väheneks, selle arvelt pandaks veel 5% otsa ja halduskulud Vahekassale lisaksid veel umbes 3%. Seega lähaks reis kallimaks umbes 13% igale reisijale. Kui tihti reiskorraldajad sinu rahaga põhja lähevad? Tõenäoliselt kord elus, elujooksul teed 30 reisi makstes peale neile Vahekassa süsteemiga 4 reisi raha! Tundub mõtetu ja liigse sekkumisena riigi poolt ning tarbijaile kallis...

0
0

hbert, sinusugust kiviaegset bürokraati ma küll tööle ei võtaks.

0
0

Ei-ei, jeerum, ma saan aru, et on inimesed, kes ei jaga majanduse toimimispõhimõtetest halligi, aga ärge nüüd teised, mõistlikud, hakake asjaga kaasa arutama ja vastama.

Nagu tripp juba ütles: majanduses pole praktiliselt sellist hetke, kus kauba ja raha vahetamine toimub üheaegselt. Selle tagamiseks on erinevad mehhanismid. Levinuim neist kindlustus. Nüüd keegi tuleb välja mõttega, et reiside jaoks peaks olema riiklik vahekassa. Andke armu! Aga vahekassa ostetud kinopiletite jaoks, kus raha seansi edenemise jooksul võrdeliselt maha tiksuks? Siis veel vahekassa ajalehtede tellimiseks, kus toimetus saaks raha iga numbri eest kätte täpselt siis, kui see postkasti potsatab. Aga kuidas sinu õiglustunne lubab elektri ja restoranisöögi eest pärast maksta, kui teenus/kaup on ometigi tarbitud? Äkki lähed SINA vahepeal pankrotti?

Ühesõnaga, teemaga seonduvad mõisted on: reisi katkemise/ärajäämise kindlustus, reisifirma kindlustuskate/garantii, lepingutingimused, terve mõistus ja info internetis/ ajakirjanduses.

0
0

Eks sul Jyrka ole õigus, ma lootsin et Uperak tuleb mõttega kaasa ja käib idee lähemalt välja. Saab arutada ja mõtte mõtekust kaaluda. Aga ikkagi Uperak, miks olen kiviaegne ja milline oleks vähesemate kuludega lahendus Vahekassale?

0
0

Kiviaegne on sinu mõtlemisviis. Mainisin juba, et oleme 21. sajandis. Ehkki ka nüüd tehakse palju lollusi, on raal suutnud paljud rumalused kõrvaldada. Nii pole vaja mingeid vahetöötajaid reisija raha järelvaatamiseks, seda teeb raal. Ka vabastab hiljem korraldaja jaoks raha programm, enne ei saa ta seda lihtsalt kätte. Võrrelgem hiljutist Eurotouri pettust. Suvel oli tunda kõrbelõhna, ikka ahnitseti reisijatelt raha. Korraldaja ise pidi maksma tagatiseks sisse 200000, kuid see teeb ainult 4 reisija tasu! Kui hiljem petis Õis laiutab käsi, et tal enam raha pole, siis nii jääbki? Või peab iga reisija ühekaupa käima oma raha aastate jooksul kohtu abil kerjamas, teadmata, kas seda üldse enam kätte saab. Kui aga see raha (40·50000=2000000) oleks läinud vahekassasse, siis 1) saaks reisija selle alati tagasi, 2) ei saaks aferistist korraldaja seda pettust ettegi võtta. Pealegi, Eurotouril pole see 1. reis, vaid igalt reisilt on saadud kenake hunnik ka kasu. Seega peaks neil tänaseks olema juba paras rahahunnik uue reisi tellimiseks tagavaraks ka panga abita. Ja kui mitte, siis polegi nende koht reisikorraldajate seas. Otsigu turult punt lolle kokku, kes end petta lasevad. Praegu tundubki, et ainult 200000-se vahekassa (numelt on ka see tagatis omamoodi vahekassa!) eesmärk on võimaldada valitsuse kaitse all inimesi petta. Reisikorraldus erineb muudest teenustepakkumistest selle poolest, et petta võib ka üks inimene. Ehitusettevõtetes on aga inimesi kümneid ja sadu, seal on ohumärgid ette märgata. Ka on seal vara, mida reisikorraldajal pole. Nii et asi on ohuriski suuruses. Mis toimuks meie reisipakkumiste turul, kui selline vahekassa kehtestataks? Kindlasti jääks järele edukad, nimesid ei nimeta valetõlgenduste ärahoidmiseks, ka pole ma ühegi korraldaja ülalpeetav. Petised ja hingitsejad aga kaoks. Ja see oleks igati teretulnud. Ei saa ega tohigi(!) reise korraldada see, kes seda ei oska või suuda. Reisist reisi hingitsev korraldaja pole korraldaja!

0
0

ütlen, et uperaki mõttel on jumet. Ei ole vaja mingeid kontoreid ega tule ka hulle lisakulusid. Reisikorraldajal on pangas kaks arvet lihtsalt: üks, kuhu reisijad raha kannavad ja millelt suvalisel ajal raha kasutamiseks kätte ei saa ning teine, kuhu teatud kuupäevadel esimeselt suuremaid summasid kasutamiseks suunatakse. Kusjuures seisev raha kogub ju intresse ja võib näiteks üleöö deposiidis käia kogu aeg. Reisifirma raamatupidajal tuleb tihedamalt pangaga suhelda ja tänapäeval saab seda meilitsi üsna kiiresti ja sujuvalt teha. Ehitusgarantiid on ju täiesti kenasti funktsioneerivad panga kaudu.

0
0

Eriliseks absurditeatriks läheb asi kätte siin. Uued majandusteooriad, uute ametkondade loomine jne. St riik peaks kliendilt saadava raha enda kätte võtma? Aga sellest ettemaksust makstakse ära sellesama reisi eest, lisaks makstakse töötajatele palkasid, lisaks kommunaal- ja muid kulusid. Et firmat ülevalt pidada noh. Kui aga see ettemaksuraha ära võetakse, siis tuleb ettevõttel seesama raha kusagilt võtta. Sest ega kulud tuleb ju tasuda. Siis minnakse panka (kõige odavam variant) või siis pannakse sisse omaniku raha (kallis variant) või siis minnakse liigkasuvõtja juurde (arutult kallis variant). Ning selle raha hind läheb ilusasti reisile otsas. Lisaks peaks see sama vahekassa maksma nende käes hoitava raha eest reisibüroodele tasu, sest ega tasuta nagu oma raha kellegi käes hoida ei lase mitte keegi. Ning kui juhtubki see, et reisibüroo läheb pankrotti, siis hea advokaat võitleb selle vahekassa raha samuti pankrotivara hulka, sest sisuliselt on tegemist laekumata nõudega, mis firma bilansis on varana kirjas. Ehk siis minu nägemust mööda üsna mõttetu idee. Ja kui selline asi peakski tulema, siis ilmuvad turule niikuinii välismaised reisikorraldajad, kes müüvad internetivahendusel samu reise kõvasti odavamalt (sest neile vahekassa teema ei kehtiks). Ning siis kaotaks jällegi asi mõtte.

0
0

Kop-kop-halloo!

a) selline süsteem EI TOIMI iseenesest. Kulla raamatupidaja, kui teil on firmas arvuti ja "summasid kasutamiseks suunatakse", milleks siis sind on vaja? b) reisi ostmine pole majanduses midagi erilist ega isegi mitte olulise käibega (Eestis), mille pärast selline vahekassa just reisifirmadele tomima peaks (kui, siis on majanduses palju olulisemaid valdkondi, kui niisama lõbutsemine, mida (puhkuse)reis tegelikult on) c) sellised tooted ON olemas - kindlustus, pangagarantii, akreditiiv, inkasso (mitte segi ajada võla sissenõudmisega), minupoolest või notari konto d) sellised teenused, nagu hbert juba ütles MAKSAVAD RAHA (täpselt nagu ehitusgarantii). Florakene siin väidab, et seisev raha kogub intresse. Oi kui tore! Aga teine pool maksab samal ajal (suuremaid) intresse - selle peale oled mõelnud? Olete valmis juurde maksma? Aga ostke endale siis REISI ÄRAJÄÄMISE KINDLUSTUS!

joomajoo, ma ütlen...

0
0

Reaalsusesse tagasi tulles.

Tegelikult oleks loogiline, et reisifirmadel pole mitte fikseeritud suurusega garantii olenemata reisikäibe suurusest, vaid kindlustus lähtuvalt just reisimüügi käibest. Küsimus ongi tegelikult äririski kindlustamises, mida paljud ettevõtted isegi teevad. Ainult sellisel puhul pole hüvitise saajaks otseselt klient, vaid see aitab katta klientide võimalikke nõudeid jm. kahjusid. Kui otsesemalt reisi ärajäämise kindlustusest rääkida, siis siin on ainult küsimus selles, kes maksab? Kui jätta see kliendi hooleks nagu seni, siis jätab klient selle 90% ostmata ja nutab pärast foorumis. Põhimõtteliselt võikski senise suht jäiga garantii asemel eksisteerida kohustuslik reisi ärajäämise kindlustus, mille hind lisatakse reisi maksumuse sisse. Oht selle juures on muidugi see, et reisifirma jätab ka kindlustusmakse maksmata. Vahend selle vastu on ehk sarnane praeguse garantiiga e. kui firma pole reisikindlustusmakseid mingitelt reisidelt maksnud, kaotab ta litsentsi. Kaaluda võiks kindlustuse avansilist makset (nagu on mitmete maksudega), et vältida tühiku tekkimist.

Nagu öeldud, on igal asjal oma hind. Mida vähem riski, seda kõrgem. Usun, et sarnase hulgiostuga tuleks see ometigi odavam, kui praegu igalühel eraldi ostes.

0
0

Nagu võib lugeda, pole rännumees viitsinud varasemat läbigi lugeda ega suuda ka ette kujutada, kuidas iga inimese arve pangas praegu toimib. Maksame ju praegugi oma reisi eest panga kaudu reisikorraldaja arvele. Miks me nüüd ei nuta mingite lisakontorite ja mitmekümne kontrolöri pärast? Sest neid lihtsalt pole ega tule! Asja iva seisabki selles, et 200000 igale ühele pole vastavuses reisi maksumusega. Kui üks teeb reisi väikebussiga 15·2000=30000 eest ja teine 40·50000=2000000 eest, siis esimese tagatisrahast piisab 7 reisi kahju hüvitamiseks, teisel moodustab see üheainsa kohta aga vaid kümnendiku. Kui tal veel teised reisid soolas on, siis veelgi vähem. Ja nagu võisime lugeda, oli varaks vaid kaks tooli. Millal madaam korraldaja aga oma miljonid jõuab tagasi teenida, teame juba Viioli näite varal liigagi hästi. See 200000 on ju samuti vahekassa, kuid äärmiselt lollilt sätestatud. Iga asi peab vastama tegelikkusele, mitte aga olemas olema ametniku rahuloluks linnukese pärast. Ja loobuge juba kord oma unistustest mingi häguse kindlustuse abile. See on ühe inimese raha kantimine teise arvele, võiks juba sellest aru saada. See oleks nagu lootus, et ehk läheb ka minu reis seekord vett vedama, et ma midagi tagasi saaks. Täitsa lapsik. Kokkuvõttes - tagatisraha suurus ei pea olema kõigile ühesugune sümboolne, vaid vastavalt reisi maksumusele. Ja selle lahendabki vahekassa 100%-liselt. Keegi mainis eespool, et siis läheb rahva raha mingile RIIGILE. Kallis vennike, RIIK on ju rahvas. Kui sa mõtlesid riigikogu või valitsust, siis nii ka neid nimeta.

0
0

Et on lihtsalt mingi konto kuhu kanname oma raha? Aga kes kontrollib seda, et mille eest raha laekus - millisele firmale ja millise reisi eest? Ja siis tuleb otsustada, et kuipalju sellest tuleb reisifirmale edasi kanda, et see saaks reisi broneerida. Ning siis kui tõepoolest reis toimus tuleb see ülejäänud raha ka ära kanda. Kui reise on kümneid tuhandeid, siis mass on ju tegelikult tohutu ja see vajab tõesti väga palju raamatupidajaid, sest iga reisi kohta tuleb ju arvet pidada. Palju on saadud (sest klient ei pea maksma kogu reisi eest ette), palju on saada, palju on reisibüroole makstud ja palju veel maksta. Ja ma kordan - neid reise on kümneid tuhandeid. Toon mingi suvalise näite - Egiptuse reis ilmselt maksab keskmisel mingi 7-8000 EEK. Võin kihla vedada, et seal on marginaal mõnisada krooni. Ehk siis seda mõndasada krooni too vahekassa haldakski, sest ülejäänu peab reisibüroo reisi eest ette maksma. Kõiki reisibüroosid panka saata on idiootsus - see äri ei toimi nii. Reisibüroodel pole reeglina mingitki vara pantida ja laenu saaksid vaid tugevad. See tapab konkurentsi ja tõstab kokkuvõttes veelgi hindasid. Aga rohkem ma antud teemal sõna võtta ei viitsi. Mõttetu idee. Inimene peab lihtsalt ise ettevaatlik olema ja teadma kellele ta oma raha annab. Väga paljud ettevõtted (mitte ainult reisibürood) küsivad ettemaksu ja see on kliendi öelda, et kas ta tahab seda teha või otsib usaldusväärsema ettevõtte. Iga pankroti pärast pole mõtet üle reageerida. See aga toob kaarega algse teema juurde tagasi - kui on mingid jamad, siis võiks trippi kirja panna. Teadmine, et kellest hoiduda, aitab ehk rohkemgi kui mingi vahekassa.

0
0

Uperak, su mõttelend kaob üha kaugemale reaalsusest. Mismoodi sinu arust peaks sealt vahekontolt raha reisifirmale minema? Kas siis, kui reis on alanud? Edukalt lõppenud? Aga kui olid pretensioonid? Kes otsustab, kas firma saab raha? Kui palju? Millal? Nii palju ilma inimesteta haldamisest...

Ühesõnaga, kogu see asi maksab inimesele lisaks umbestäpselt sama palju kui keskmine laenuintress/garantii/kindlustus (mida peavad sel juhul reisifirmad enne reisi oma kohustuste tegamiseks maksma) + võibolla veel halduskulusid.

Ehk oleks sulle kasu mingist majanduse/rahanduse algkursusest.

Teeme nüüd nii, et ärme enam vett mõttetult segi peksa.

P.S. Ja kindlustus ei toimi päris nii nagu sina näid arvavat.

0
0

Kallis mees, kas sa pole kunagi ühtki makset veebis sooritanud? Kuidas aga alustatakse ettevõtet, näiteks kohvikut? Lisaks kavale ja loale on vaja ka algraha. Sa pead ta enne üles ehitama, mitte ei hakka teenindama metsas kännu otsas. Täpselt samamoodi alustavad ka reisikorraldajad. Mõni saab aru aga nii, et üks aferist tuleb äkki heale mõttele, et teeks õige raha. Selleks mõtleb välja reisi ja küsib raha ette. Mis pärast saab, noh, eks elu näitab. Ei ole see asi nii! Ja kui on, siis on ette tegemist petistega. Ja sina oled selle petturluse toetaja ning pärast ära vingu. Reisija saaks vaid siis tellida oma reisi usaldatavalt korraldajalt, kui tal on selle korraldaja kohta ka avalikud andmed. Kui ma klõpsan korraldaja (nt nimega Tripp) lehel tausta peale, siis tuleks mu silme ette seniste reiside ülevaade, ka rahaliselt. Kulud - mille peale ja kui palju. Eeldatav vaheltkasu - see on korraldaja jaoks samuti loomulik, sest see on tema palk. Korraldaja rahaline taust - kui palju on tal arvel, et võimalikul põrumisel suudab kahjud hüvitada. Kes on tema reisijuhid, milline on nende taust, millised on nende kohta kiidusõnad ja kaebused. Kes kust on lohaka suhtumise eest vallandatud ja miks on ta ikka veel pumba juures. Milline on nende lohakus- ja ülbusaste. Samuti andmed pankrotimeistrite kohta. Teame ju viimase paarikümne aasta jooksulgi juhtudest, et mõni laseb meelega oma asutise põhja, et raha kantida, peagi aga ujub mujal taas "tegijana" välja. Kui on esitatud valed andmed, siis neil reisikorraldamisluba tühistatakse. Ja üldse ei tohiks petistel olla võimalust reise korraldada. Teen ise igal aastal 1-2 reisi, vahel ka omapäi. Mul pole pettumusi juhtunud, vist on vedanud. On paar reisi ära jäänud, kuid ühe (Soome järvedemaa) eest sain kohe raha tagasi ja sain tellida mujalt veelgi huvitavama reisi (Islandile). Teise vastu pakuti hilisemat, kusjuures hinnaalandusega, ka see sobis ja kumbki pool jäi rahule. Olen reisinud ka nendega, keda siin on kõvasti tümitatud. Ehk mõnel teisel reisil põhjendatultki, mõnegi reisijuhi tegelik pale tuleb esile just keerulistes tingimustes ja eriti virisejatega. See kõik peaks olema ka andmetes ära toodud. Kahjuks on meil praegu moes salatsemismaania ja sihiteadlikult nn rahva petmiseks "ärisaladus", et kes kuidas oskab paremini teenindatavat petta. Sellepärast mul polegi millegi avalikustamisele lootust ning siinne avalikustamissoov on pigem unistus.

0
0

Nüüd sa ajad juba lisaks mingit muud rida.

Teeme ühe asja selgeks. Olen kahe käega ausa äriajamise poolt, aga:

a) reisibisnes ei erine millegi poolest muust ärist, seega pole mõtet rääkida igasugustest tagatistest, avalikustamisest ainult reisisektoris. Kui, siis äris tervikuna. b) sinu finantsskeem ei toimi ei automaatselt ega ilma täiendavate lisakuludeta c) sa tegeled jalgratta leiutamisega. Sellistel teemadel on nii reisiäris kui tuhandel muul elualal juttu jätkunud kauemaks ning välja on mõeldud ülaltoodud tagatisinstrumendid.

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased