Tuletaks meelde, et teema sai alguse palvest reisibüroode suhte asjatuid emotsioone mitte üles kütta, aga jõudis üsna varsti teistele radadele. Mis näitab samas ilmekalt, et arvamusi on erinevaid. Ja mis näitab ühtlasi ka seda, kui keeruline või võimatu on kõikide arvamustega arvestada. Ma ei mäleta, et Trip.ee-s oleks mõnda reisifirmat kunagi väga hellitanud. Kriitikat on lennanud päris paljude firmade kohta. Vahel põhjusega, aga vahel ilmselt ka põhjuseta. Eesmärk on kokku koondada erinevad arvamused ja koondpilt võikski olla niivõrd-kuivõrd objektiivne. Reisifirmad loevad Trip.ee-d, see on meile ammu selge. Aga käitumine on enda kohta käivaid kommentaare lugedes on juures üsna erinev. Mõni ähvardab täiesti ilmselge saamatuse puhul meid kohtuga, teine võtab ka anonüümset kriitikat jälle õppimiskohana, kolmas on seal kuskil vahepeal. Ma saan positiivse näitena välja tuua näiteks Estraveli, keda ilmselgelt huvitab, mida neist arvatakse ja et kliendid nendega rahul oleks (kuigi olen ka ise neile korduvalt tõsiseid etteheiteid teinud - paremakssaamise huvides ;). Teine hea näide on Estonian Air (mis pole küll reisifirma), kes suhtleb üsna avatult ka siis, kui Trip.ee-s ilmunud tekst pole just vaimustusest pakatav. Julgeks arvata, et valmisolek suhelda näitab paljuski ühe või teise reisifirma tugevust. Eks me ju natuke tea ka seda, kunas reisibüroo üritab "anonüümselt" oma mainet parandada. Trip.ee-s võib ja peab ka edaspidi rääkima reisifirmadest nii nagu on. Mingit tsensuuri potentsiaalsete reklaamiandjate huvides ei ole kunagi arutatud ja loodetavasti ka ei arutata. Trip.ee ei ole rahaprojekt. Tulles tagasi esialgse teema juurde - postitage, aga mida rohkem fakte, seda parem kõigile!

Veigo mis sinuga juhtund on? Käisid koos Eveliniga suhtekorralduse kursusel? Kuulge adminnid , uurige kas ikka Veigo selle teksti kirjutas, või esineb Veigo nime alt keegi :P . Ausõna, pole nii head kirjatükki ammu lugenud. Minu lugupidamine.

Nagu siin on kõlanud,siis Tripp.ee ei ole tehtud puhtalt rahateenimise eesmärgil! Samas ei saa seda modede kohta öelda! Näiteks arvab siisn kod. Punkele et üleeelmise kommentaari sisuga ei ole pistmist Veigo nimelisel kodanikul. Ma kaldun sama arvama.Panin korra reisiblogidesse oma blogi lingi ka aga Veigo kustutas ta sealt väites et tegemist reklaamiga! Järeldame et Veigo ei oleks mingil juhul nii avalikult kiidusõnu lausunud ei Estraveli aga EA kohta vaid oleks asendanud need nimed piiiksudega. Ja see siis tähendab et keegi teenib tema nimel siin raha praegu kasutades tripp.ee ruumi selleks. Ärge võtke minu 1.30 öösel kirjutatud kommentaari tõe pähe:)

aitäh Sulle, nüüd vist jõudsime esialgse teema mõtte juurdetõesti tagasi! Eesmärgiks ei tohiks olla lihtsalt süüdistamine, lahmimine ilma konkreetsete faktideta. Rohkem positiivsust ja lihtsalt hoiatusi+soovitusi!

Et omavahelisest sopaloopimisest kaugemale jõuda, pakun mõtlemiseks ettepaneku, kuidas vältida reisikorraldajapoolset reisija petmist reisi ärajätmise või pankroti korral. Vajalik on nn VAHEKASSA, mida haldaks erapooletu vahendaja, eelistatult valitsuse järelvalve all. Reisiks makstav raha läheks vahekassasse, kust korraldaja saab selle 1 kuu pärast reisilt naasmist. Selle aja jooksul peaks olema lahendatud ka kõik vaided. Kui reisi ei toimu, makstakse 100% tagatisega raha pettunule tagasi, praegu jääb paljugi õhku ning aurab ära. Kui reisikorraldajal on vaja algraha, siis võtku laenu OMA nimel pangast. Nii on ta alati rahaliselt vastutav, sest pangal on palju suuremad võimalused võlga tagasi nõuda, kui võhikutel eraisikutel, kellest osa ei oska ega saagi kohtu kaudu asju ajada. Reise ei korraldata kahjusaamise eesmärgil, sellepärast peab juba pärast esimesi reise uuel korraldajal olema kenake kasum, mille eest saab ka kallimad reisid ära tellida. Alustamiseks sobiks siis odavamad reisid, et tõestada enda läbilöögivõimet. Meil on praegu korraldajaid liiga palju ning looduslik valik ütleb, et osa neist ei saa oma tööga hakkama, ning tulemuseks on pankrot varem või hiljem. Siis aga saab petta reisida soovija. Edukas korraldaja saaks ruttu oma võla pangale tasuda ja vahekassa poleks mingi keeruline ülesanne. Turu saaks me aga puhtamaks ning kindlustunde samuti tagasi.

Millegipärast ma ei usu sellise vahekasaa võimalusse, see oleks tohutu rahasumma seismas hoidmine. Arvestades, et reise planeeritakse ca 1a ette , eeldab see 1a käibe deposiidis hoidmist. Kuna eeldades, et erinevalt kaubandusele, kus osadel tingimustel kauba eest tasutakse alles realiseerimisel (seisvad kaubad), peaks reisifirmad töötama kahjumiga, kuna reisilt saadav tulu jääb alla pangale maksvatest protsentidest. Hinda ka võimalik tõsta ei oleks, kuna enamus võtaks, siis reisi välismaalastelt korraldajatelt.

Siis peaks selline vahekassa olema igal ettemaksuga teenusel. Mispoolest reisikorraldamine teistsugune äri on kui näiteks ehitus (kus kortereid müüakse, või müüdi, enne valmimist)? Lapse trenniarveid maksan ma ka kuu aega ette...

Küll elu reguleerib sedagi äri. Ja riskita ärimudelit ei ole. Mõnikord saab tarbija petta, mõnikord teenusepakkuja. Riskide täielik maandamine (vahekassa, kõikide asjade kindlustamine...) teeb jälle teenuse kallimaks - normaalsed tarbijad/ärimehed maksavad ebamõistlike vead kinni.

Laanekas, sa ei ole siia foorumile enam teretulnud. Moderaatoripoolne hoiatus sulle.

?

Kindlustus on üldine ega ole seotud kindla reisiga, sellepärast see ei sobi. Ka on kindlustusel piiratud rahatagavara, vahekassal aga 100%. Jutt suurtest võlgadest pole põhjendatud, sest kui üks korraldab aastas 30 reisi, siis ei tee ta neid korraga. Eesmiste lõppemisel on raha juba käes. Pangalaen algajale aitab ka nõrku mitte ellu jätta. Igatahes ei saa korraldaja petta reisijat, see on käesoleval juhul kõige tähtsam. Ei saa viia reisikorraldust pankade tasemele, kus laenatakse välja olematut raha nagu praegu on juhtunud. Ükskord tuleb see ülespuhutus nagunii välja ja miks peab siis selle kinni maksma reisija?

Milleks hoida kinni mingeid rahasid mitmeid kuid? Parem tee siis kindlustusfond/ühistu, kus mõttekaaslased kokku tulevad ja iga tehtud reisi pealt makstud summas näiteks 2% fondi maksavad. 5000 liiget, igaüks teeb aastas 30 000 krooni eest reise, seega 2% reisi pealt on 600 krooni. Kogutav summa 3 miljonit krooni aastas. Fond võib teha liikmetele nimekirja reisibüroodest, kelle reiside puhul nende kindlustus kehtib. Ja asi oleks mõtekas juhul, kui seda kindlustusühistut juhitakse ja korraldatakse tema tegevust ilma kellegile palka maksmata või kulusid hüvitamata. Või teha reisijate ametiühing, kelle liikmed maksavad oma sissetulekutest 1% fondi ning fond tagab talle parimad pakkumised reisfirmadelt ja tagab raha mittekaotamise. Reisibürood iseenesest oleksid juba väga huvitatud sellise ametiühingu liikmetele parimast reisikorraldusest parima hinnaga.

Ja siis paneb selle fondi / AÜ juht kogutud rahaga punuma.

Aga pole hullu: teeme selle fondi ärakadumise vastu järgmise fondi! Sinna maksavad jällegi kõik.. jne...

Kuni jõuame ikkagi Swiss Re juurde välja. Ainult et lollid on vahepeal oma rahast veel edukamalt lahti saanud.

Võib teha põhikirjalise asjaajamise korralduse, kus väljamakseid saab teha näiteks 3 inimese allkirjadega maksekorraldusel. Pank võib ka muidugi hävida, aga...

Kindluste puudus seisneb selles, et üks elab teise kulul. Maksavad kõik, aga hüvitist saab vaid osa, ikka teiste maksjate arvel. Kujutleme ette ka olukorda, kui olukord rahamaailmas muutub nii, et kõik korraldajad kukuks. Kindlustus laiutaks käsi, vahekassas on aga tegemata reiside eest raha olemas. Kui vahekassat haldaks valitsus, siis oleks tagatud raha ka viiolite tempude kiuste.

Kui valitsus haldaks, siis kaasneksid sellega halduskulud ehk sa tahaksid need susata rahva kaela? Või maksaksid ise iga reisi pealt 1-2% rohkem?