trip-krainetrip-ukraine-dark
Reisifirmade "kommenteerimine" trip.ee keskkonnas

Viimasel ajal on olnud paar juhtu kus räägitakse "sahinatest" ühe või teise reisifirma väidetava pankroti / raskuste kohta. Tihti tulevad sahinad "kindlatest" allikatest a'la "sõbranna rääkis".

Tahan Tripi kasutajate tähelepanu suunata sellele, et peaks hoiduma meie Trip.ee keskkonnas mingitele sahinatele viitamisest kui midagi konkreetsemat tõenduseks tuua pole.

Suhteliselt vastutustundetu on neil segastel aegadel lisada tulle veel õli. Piisab ainult väikesest "garanteeritud kvaliteediga" sahinast mõne tegelikkuses normaalselt äri ajava reisibüroo/reisikorraldaja suhtes kui see võib kaasa tuua lumepalliefekti. Pole ju midagi lihtsamat kui reis tühistada või kasutada alternatiivset reisikorraldajat. Ja nii see massipsühhoos levib.

Selle üleskutsega ei taha ma mingil juhul asuda negatiivselt käitunud reisibüroode / reisikorraldajate poolele. Näiteks Trip.ee on samuti Happy Traveli võlausaldajaks. Me ei kontrollinud maksehäire registrit, kui oma keskkonnas reklaami edastasime. Oleks sellisest faktist meie keskkonnas lugenud, oleks mõni kahju olemata jäänud.

Kokkuvõtvalt siis niipalju, et me oleme tänulikud kõige selle informatsiooni suhtes mille puhul viidatakse faktilisele informatsioonile (maksehäireregistri väljavõte vms). See aitab meid kõiki. Samas palun mõelge paar korda läbi kas te ikka postitate "sõbranna rääkis" tüüpi informatsiooni kümnetele tuhandetele külastajatele kui see võib kahjustada ehk täiesti viisakate ettevõtete mainet.

Mida te mu mõttekäigust arvate?

Tervitades Toomas Trip.ee

Tagatis on kordi väiksem, sellepärast paljud ei saagi korraldaja maksujõuetuse tõttu oma raha tagasi. Paljud kaugreisid maksavad paar miljonit, tagatiseks on vaid mõnisada tuhat. Pealegi kui õhus on mitu sellist miljonilist reisi ja petis paneb rahaga ajama, siis pole ikkagi rohkem tagasi saada.

Tagatis on tunduvalt pisem jah, seaduses sätestatud miinimumina 3% pakettreiside kogumüügist, kuigi see ei kata su võimalikke äkkkulusid. Aga reisikorraldajat ei tasu vist ka süüdistada - kui seadusandja oma lihtsameelsuses enamat ei nõua, milleks ise pakkuda? Seetõttu nutikas reisija maandabki oma riskid sellega, et ei osta paketti otse reisikorraldajalt, vaid edasimüüjalt-reisibüroolt. Reisibüroo peab sulle nii-ehk-naa 100% rahast tagastama, kui sa reisile pole pääsenud, tagatisest ja pankrotipesast saaksid aga hea õnne korral tagasi mingid riismed alles pärast seda, kui kaugelviibijad tagasi on toodud. Kuid järelevalve minu kui tarbija huvides on ilmselt nõrk - tundub et ministeeriumis ei viitsi sellega keegi tegelda ning tarbijaitsegi ärkab alles siis, kui juba hilja...

Ühesõnaga, uperak, sa soovid luua kaupade, teenuste ja maksete vahendamise riikliku(?) organisatsiooni?

Miks siis riikliku! Teeks kirikliku!

Eelmistele toetudes oleks kiriklik juba olemas, sest reisikorraldajasse usutakse pimesi, ilma mingi tagatiseta. Riiklik oleks ainult vahekassa KAITSE petiste eest ning käiks see vahekassa ainult reisikorraldamise kohta. Kõik muu on relvitute luulud.

Mina oma naiivsuses kogu aeg arvasin, et pankroti minek on normaalne osa äri tegemisest, sest statistiliselt enamus ettevõtteid feilab varem või hiljem, Uperaki arvates on nad kõik petised. Riik võiks oma kodanike sama loogikat järgides preventiivselt vangi panna, sest mõned nendest osutuvad hiljem kurjategijateks ja kui neid kohe kinni panna, siis hoiab nii mõnegi kurjategu ära.

Mina luuluteele ei lase end meelitada.

Kindlameelsus ja pimemeel on kaks erinevat asja, tegelikult peaksid sa Uperak enda peale laskma valgust paista ja veidi majanduse üldiseid aluseid ning põhimõtteid õppima!

Imelik arusaam, et kui ma ei suuda välja pakkuda endale majanduslikku kaitset, siis ei taipa ma majandusest mõhkugi.

Kord näidanud mõisahärra talumeestele apelsini, nood vaatasid ja ei uskunud...

Lahendus on ju juba eelnevalt välja toodud [28 November 2008 09:39]: Reisifirmaga tuleb sòlmida notariaalne leping.

Notariaadiseadus [ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12997033 ] on täiel määral rakendatav [kõik tingimused on täidetud]. Osundan:

  1. peatükk NOTARI AMETITEGEVUS § 33. Hoiustamine (1) Notar võib hoiule võtta raha, väärtpabereid, väärtasju ja dokumente, kui hoiustamine on seotud tema poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Notar ei võta hoiule muid asju ega sularaha. Seadusega võib ette näha ka muid hoiustamisjuhtumeid.

Ja ka tasud on määratud Notari tasu seaduses [ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12985266 ] ja nad ei ole mitte mitte yle mõistuse.

Nüüd on küsimus mõistlikes kulutustes ehk ka sinna notari juurde peab tulema inimene reisikorraldaja poolelt ning kuidas käituda edasimüüjate puhul? Mina pean tunnistama, et mina ei viitsiks selliste klientide hoidmiseks küll midagi teha, ostku parem siis oma reis mujalt!

Seda vahepealset juttu andis ikka lugeda. Tomi algatus õige selle koha pealt, et kuulujutu tasemel pori loopida pole mõtet. Ja kui vahendate sõbra või tuttava meelepaha, uurige täpsemalt. Muidu jääb esialgsest sitalärakast ainult hais järgi. Mis puutub „kaevu sülitamisse“, siis pigem kaob siit see reklaamibänner, kui trip lõpetab asjalku info avaldamise. Trip pole mingi rahamasin ja ilmselt ei saa ta selleks kunagi.

Vaata, uperak, siin on kogu aeg räägitud muu hulgas ka otstarbekusest.

Kui paljudel klientidel jääb reis reisifirma pankrottimineku tõttu saamata? 1%? Vähem? Kusjuures selle tarvis on tegelikult (küll mitte kõige paremini töötav) kattemehhanism olemas. Kas võtame seepärast KÕIGIL reisifirmadel käibevahendid ära ja loome a) finantspõhjustel reisi kallimaks tegeva ja b) iseenda haldamiseks raha kulutava administratiivorganisatsiooni?

Probleem iseenesest on olemas ja lahendus sellele oleks minu arust eelkõige konkreetsest reisikäibest otseselt sõltuv, mitte fikseeritud suurusega garantii või kindlustus. Kahjuks teeb see teenust samuti omakorda veidi kallimaks, aga parem ikka kui kõigilt raha käest ära võtta ja pärast jagamisel kukalt kratsida.

lugesin siin Teie kõikide kommentaare ning võin öelda, et ise olen pidevalt kasutanud Estouri teenuseid ning enamus minu sõpru TopToursi teenuseid ning oleme igati rahule jäänud. Neil kahel firmal on kõige konkurentsivõimelisemad hinnad, millele kahjuks ei küündi TezTouri ja Novatouri hinnad. Kui arvestada artiklit, mis paar kuud tagasi ajakirjanduses ilmus, siis minu teada oli Tez ja Nova, kes tegid nö kartelli lepingu leppides kokku kes kuhu kui palju müüb. Kuna Estour ja Toptours pakuvad häid hindu ja korraldavaid kampaaniaid, siis mina leian antud artiklis lihtsalt firma laimamist praeguses raskes majanduses. Mis puutub garantiise, siis arvan, et ükski riigi asutus ei lubada kinnitada väiksemat tagatis, mis ei ole seadusega kooskõlas ehkki siinsed 3% jutustajad paistavad pigem olevat reisikorraldajad, kes anonüümselt üritavad õõnestada konkureerivat firmat. Kuna Toptoursil on nüüd ka uus ja huvitav TopClub, siis proovin ka millalgi alameini jõuda, sest sealset tiimi on väga kiidetud ja ma ei jäta seda reisi ära, sest firmal on tagatis, mis paistab olevat seadusega kooskõlas, kuid mis on mõnede arvates liiga väike. Edu teile kõigile, kes soovite oma puhkuse juba eos nurjata;)

zZ - esimese postituse kohta ehk natuke radikaalne sõnavõtt? Siin liigub ka palju selliseid inimesi, kelle jaoks kõige konkurentsivõimelisemad hinnad on reisibürool DIY. Jätkaks siiski teemas või selle lähedal.

to .zZ. Odavus ei ole ainuke konkurentsivõimelisuse näitaja. Kuidas saab oma maailmavaadet ehitada nii rängalt piiritletud ideedele, aru ma ei saa. Maailm on suur ja väga keeruline, seda ei saa teha paremaks ja selgemaks ainult üht lihtsat ideed kasutades. Sest tõenäoliselt on see idee vale, kuna selle sünnitamine pani mööda vaatama paljudest teistest relevantsetest asjaoludest. Sama mõttevaegus kumab ka Uperaki mõtteavaldustest läbi.

Ostsin selle aasta mais Marhaba Toursilt lennupiletid. Nädal enne reisi (just täpselt oma juubelisünnipäeva hommikul) lugesin EPLO-st, et Marhaba Tours on tegevuse lõpetanud ja et oodatakse petta saanud klientide avaldusi. Loomulikult haaras mind kerge paanika. Marhaba telefonid ei vastanud, kodulehekülg oli suletud. Helistasin Eesti Turismifirmade Liitu (MT oli liige), telefonile vastas juhataja. Tema soovitusel (kuna temalgi puudus igasugune muu inf peale EPLO artikli) asusime otsima, kas ehk Marhaba on kellelegi minu raha edasi maksnud. Leidsime! Marhabast ühena esimestest tänavale visatud reisikonsultant (kas oli äkki Rebane?) oli minu makstud summa tasunud Happy Travelile. Sain oma lennupiletid, probleemi ei olnud. Nüüd mõni aeg tagasi kuulsin Happy Traveli tegevuse lõpetamisest. Samas ei ole kuulnud, et keegi otse petta oleks saanud. Ehk on tegemist lihtsalt infosuluga nagu minu puhul. Kuigi jah, sellise infosulu tekkida lubamine on äärmiselt vastutustundetu. Firma võiks ennast lõpetada soliidselt ja arvestada, et tema palgal on spetsialiste, kelle nimi on nende peamine pagas. Mul on siiralt kahju, et meie reisikorraldajate ring koomale tõmbub. Kannatab ju kvaliteet ja alles jäävad nahhaalsemad. Need, kellele klient on tegelikult tühine prügi, tähtis on reklaam ja mass. Kas klient ka tagasi tuleb, vat see on küsimus aastaks 2009.

Paar päeva tagasi üks turismijuht laulis rahustavat laulu, et tagatis olevat selleks, et reisijad kuskilt tagasi tuua. Ainult! Mingist täisvastutusest polnud juttugi. Näib et selline väärakas mõtteviis on reisijuhtide seas loomulik. Pangavõla võtmist reisikorraldaja poolt pean sellepärast vajalikuks, et las vastutab teenusepakkuja ise, mitte aga iga reisija käigu oma seaduslikku osa kerjamas.

Ega sa neid pole unustanud? Ma arvan, et siin peaks juba NATO või WTO mängu tulema.