Jyrkakesekenele Luba, palun, tähelepanu juhtida, et me oleme täiesti võõrad inimesed ja minu nimi siin on flora. Vastuseks Sinu punktidele a) Kes on väitnud, et iseenesest toimivad? Siin käib ikka teoreetileine arutelu vast, toimivat täispaketti siin vaevalt keegi koostama hakkab. b) Me siin räägime reisimisest, sest see on reisifoorum. Kusagil pole öeldud, et klientidel ei võiks olla suuremaid garantiisid mistahes valdkonnas, kui neil praegu on. c) Mistahes toote olemasolu ei välista uute, paremini toimivate või vähem kulukamate toodete loomist. d) See võib tunduda üllatav, aga seisva raha intress võib olla täiesti arvestatav summa. Miks peaks teise poole intress hullem olema? Ühtki äri ei saa nii ehk naa alustada klientide ettemaksude toel. Ükski äri ei püsi lootuses, et äkki klient tuleb ja maksab ette, järsku maksab kohe terve summa pool aastat ette. Muidugi võib igaüks endale ise osta kindlustuse reisi ärajäämise puhuks, aga kas see ikka peaks nii olema? Mistahes teenuse eest ette makstes lähen alati eraldi kindlustust tegema igaks juhuks, sest firma ei garanteeri midagi. Tegelikult on ju ettemaks mõlemale poolele siduv ja mingi süsteem peaks lihtsalt reguleerima võimalust, et juhmi või vastupidi nutika äriajamise korral ei saaks firma lepingutest taganedes (pankrotipesaks muutudes) ja raha oma taskusse ajades klienti tühjade pihkudega jätta. N.ö aumeheliku äri ajamise garantii. Kätte jõudnud pankrotilaine näitab ju selgelt, et praegune garantiiraha süsteem tegelikult ei toimi. Kogu selle jutuga tahan öelda, et uperaki idee ikkagi pole nii loll, kui mõned siin arvavad. Ei pea ennast mingiks ülispetsialistiks, aga pangad, garantiid ja tagatised on mu igapäevatöö osa. Kindlasti oleks hea spetsialisti ja tahtmise korral võimalik luua uusi ja paremini toimivaid ärieetikat talitsevaid süsteeme, mis ei saa olema kulukamad kindlustussüsteemidest näiteks.

Rännumehe jutust jääb mulje, et ta pole elu seeski pangaülekannet teinud. Igal kontol on ju ikka omanik ja igal maksel selgitus.

Olen ka poolt, et seda arutelu pole mõtet sama seltskonnaga jätkata. Seda siis nii garantiide kui ka reisibüroode kritiseerimise või kiitmise osas. Jäägu edaspidigi iga postitaja enese otsustada, kas tahab kedagi hoiatada või mitte, kiita või laita ja iga lugeja asi on otsustada, kas usub või mitte.

Sinu nimi:

Uperaki idee sisu on siis - kehtestada tugev riiklik regulatsioon (reisi)-ärile. Seda nii finants-andmete avalikustamise kui garantiide osas.

Elu on näidanud, et tarbijad seda ei nõua, mitte üheski ärivaldkonnas. Me ei vali ju reisifirmat tema finantsaruannete järgi. Vaatame kataloogi ja hinda, heal juhul küsime tuttavatelt kah, kõik. Seega oleks see puhtalt riiklik sund. Sellisena poliitiliselt üsna sobimatu meie liberaalse majanduspoliitikaga... või mis?

Teiseks. Pangandus, mis on suht korralikult reguleeritud - esiteks läbi keskpankade / finantsinspektsioonide ja teiseks läbi selle, et enamik panku on börsiettevõtted - läks koos kriisiga ikka allavett. Kas veel rangem regulatsioon oleks meid kriisist päästnud?

Oleme tagasi jõudnud minu poolt väljakäidud probleemide juurde: -uperaki ja flora kaitstud idee kohaselt saaksid reise korraldama hakata ainult suure rahakotiga olevad firmad ehk konkurents oluliselt väheneks, konkurentsi vähenemine aga tooks kaasa endaga hinnatõusu -pangas seisev raha(deposiidis näiteks) teeniks 2-3-4% intressi(jätame tänase erandliku situatsiooni kõrvale, kus saad 5% intressi ning pangale peaksid maksma 5-6-7-8%, ehk reisile tuleks otsa 3-4% hinda -haldamine suurendaks hinda veel umbes 3% võrra Siin on väljakäidud idee, et topelt arveid teeks reisikorraldajad, aga vahet pole, kulud reisile tulevad ikka otsa, tehakse neid siis "Vahekassas" või reisikorraldaja poolt. Sama idee kohaselt peaks tegema "Vahekassa" ka sooja-, side-, elektri-, vee-ja kanalisatsiooni maksetele inimeste poolt ehk inimene maksab nende eest firmadele ette ja firma saab raha "Vahekassast", see kehtib ka kogu ülejäänud majandusele. Tulemuseks on, et suurendame oma SKP-d 13% võrra, sama protsendi võrra väheneb üldine EW majanduse konkurentsivõime ja ekspordivõime. Aga eksport ja tootmine kallid sõbrad on see, mille pealt me sisuliselt finantseerime EW-d. P.S Puutun kokku igapäevaselt paljude arvete saatmisega, meil on olemas automaatsed raamatupidamisprogrammide ja arvete saatmine e-maili teel. Saadame kuus välja 1500 arvet ja sisse tuleb kuni 500 arvet, sestap mõtlesin, et Uperak käib välja midagi, mida ma pole osanud tähelepanna. Paraku jäi Uperak paljasõnaliseks ...

Siin teemas on mitmeid kordi ära märgitud reisi ärajäämise kindlustust. Kuid see kindlustus korvab ainult, kui tegu inimese või pereliikme haigusega. Kui reis jääb ära reisikorraldaja pankroti vms. tõttu siis kindlustus seda ei maksa ju.

tasub minna ainult krediidiinfo lehele,soovitud firma otsingusse panna ja kohe on tulemus käes- kas on võlad üleval või ei. ei mingit soigumist,et äkki kui.. maksuameti andmed on siiski kõige alguseks piisavaks tõenduseks firma rahalisest seisust.

Kusjuures, tundub, zuuzi, et sul on õigus. Ma olin 100% kindel, et kindlustus katab ka sellist riski. Paraku ei suutnud ma seda kättesaadavate reisikindlustuste üldtingimustest leida. Siiski hüvitavad kindlustusfirmad vastava lisaklausli ostmisel reisi ärajäämise mitte ainult haigestumise tõttu, vaid ka välistest asjaoludest (liiklusõnnetus, elukohas toimunud õnnetus (vargus, vandalism vms.) jms.) tingitud reisi ärajäämise. Peab tähelepanelikumalt lugema, kas sellise punkti alla läheks ka reisikorraldaja poolne tegevus(etus). Sest teoreetiliselt ei õnnestu reisijal saada oma transpordivahendile temast sõltumatutel asjaoludel, ehkki ta on selleks ise kõik teinud. Igal juhul reisikorraldja pankrot kusagil tingimustes välistuseks ei olnud. Kel on kogemusi või lähemat infot, ehk jagab?

Lisaks sellele on mul ettepanek uues tripis tekitada reisifirmade hindamise süstematiseeritud osa sarnaselt nt. internetipoodide hindamise, revjuude jms.-ga. Lennufirmasid ja hotelle hinnatakse mitmetel saitidel niikuinii (ehkki suurem osa siinsetest külastajatest ei ole suutelised oma Sharm el Sheikhi hotellinime Google'i otsingusse toksima). Meie panus võiks olla Eesti- ja Eestis reise müüvate firmade hindamine. Miks mitte ka Eesti majutus- ja toitlustusasutuste.

Mis te arvate, Tom, Kika jt.

kas sa lugesid mu kirjutist hoolega? Kas sa tead midagi reisikorraldamisest? Kordan, siis veel valgustamise eesmärgil, enamus reise on ette planeeritud ca 1a(va püsilepingud), ehk osaline ettemaks on sellega juba paigas, pluss pane siia lendude ja transpordi bronnid. Ilmselt 1a 100% ettemaks oli väike liialdus, kuid mitte väga kaugel tõest. TopToursi avalik käive eelmine aasta oli 153 milli, isegi kui see bronni prosa võiks olla 30% teeb see 50 milli ja seda summat ilma tagatisteta sa ei saa, rääkimata protsendi maksmisest. Ei taha arvutama hakata Estraveli käibega, kuna seal summad pea 10 korda suuremad, ainukese vahega, et ilmselt rohkem tegu lihtsalt piletite vahendamisega. Nii et vahekassa muudaks eesti turismituru, kas olematuks või praegusest olulisemalt kallimaks. Nii et võid unustada viimasehetke pakkumised(kuna bufferraha enam pole) ja nn kliendialed. Arvatavasti tekiks ka reisijärjekorrad ning reisrahade 100% ettemaksu nõuded. Kas ikka võidame vahekassaga?

1. Reisikorraldaja pole mingi heategija, vaid äriettevõte, st et püüab su rahakotist võtta võimalikult palju. VÕIMALIKULT on aga piiratud, sest see sõltub reisija ostujõust ja teiste pakkujate võistlusvõimest. On ka juhte, et korraldaja teeb kahjumiga reisi. Kuid mitte eesmärgiga, vaid oludest tingituna. Ta kardab kaotada mainet, viimase lang aga toob kaasa paljude oluliste reisijate ülemineku teise pakkuja juurde. On selge, et see toob tohutult kahju rahas. Sellepärast hoitaksegi oma reisijaid enda küljes kinni. Ja meil on ka küllalt palju, kes teevad reise just ühe või paari korraldajaga.
2. Kui reisikorraldaja kavandab aasta ette, siis ei maksa ta sugugi kõikide öömajade, busside, lennukite, laevade ja muu eest kõike sulas aasta ette. Vaid tellimuste äraütlemise korral ta tasub väikest hüvitist. Olen ise näinud, kuidas reisijuht tasub tellitud võõrastemaja kinni kohapeal.
3. Rahaline käive petab, sest ta ei näita puhaskasu. Nii võib 150-miljonilise käibega korraldaja saada vähem puhast kui 10-miljonilise käibega korraldaja. Võlatus ei näita aga tegeliku seisu, sest sellest võib mõnel puudu olla vaid 1 kroon. Reise saab vabalt korraldada ka vaesem korraldaja, ta vaid ei tee kalleid reise. Rikkamaks saab ta aga aja jooksul, mitte meie mõtteviisi kohaselt kohe esimese reisi järel ratsa.
4. Vihje viimase hetke pakkumistele on naljaks. Nagu see oleks inimese elu eesmärk. Väike osa seiklejaid on alati olemas, kuid nemad pole ühiskond. Pealegi on viimase hetke reis sul kohe nina ees, st kaup on olemas. Maksad ja saad kohe kätte, nagu kaupluses.
5. Tuleb selgesti lahus hoida reisi korraldaja ja vahendaja. Olgu vahendaja kes tahes ja olgu neid kümneid, vastutab oma reiside eest siiski korraldaja. Just korraldaja peab seega muretsema oma reiside vahendajate eest. Ka iga vahendaja poolt vahendatud reisi eest tasutaks minu ettepaneku järgi vahekassasse. Korraldaja teab seda ning see on ju sisuliselt sama, kui ta ise selle reisi müüks.
6. Räägite siin korraldajatest nagu vaestest rottidest, kes alles algajad. Paljud on tegutsemas juba 90ndate algusest ja korraldanud sadu reise. Kui korraldaja ei saa reisi puhaskasumist raha tuleviku jaoks kõrvale panna 5%, siis on tegemist sulaselge ühepäeva mõttelaadiga ning sellised ei tohikski reise korraldada. 5% aga ütleb juba 6. klassi õpilasele, et 20 reisi teeb juba uue reisi raha tervikuna. Kui laiendame need andmed 5 aasta peale, siis on edukas korraldaja loonud endale piisava rahahulga, et mitu reisi ilma pangavõlata tagada. Rohkemat tal pole vajagi, sest maailmavallutamine vaevalt kellelgi meie korraldajatel mõttes on. Algajal on loomulikult raskem, sest tal on vajalik algraha. Kui tal endal seda pole, siis tuleb laenata, tuttavatelt või pangast. Praegu on piltlikult laenajaks reisijad. Vahe on vaid selles, kuidas toimub tagasimakse, kui tegemist on pettusega. Võhivõõral reisijal pole sellist sidet ega võimu nagu perekondlikul võlausaldajal või pangal. Süüdistama hakatakse aga reisijat, miks ta nii lihtsameelne oli, et oleks võinud korraldaja tausta uurida jne, igati tuttav lugu ju? Ainult keegi ei näe vaeva, et seda korralikult ühtsel alusel lahendada.
7. Mingeid halduskulusid juurde ei tule, kõik käib samal alusel nagu praegu meie üksikisikute arvetegagi. Vahekassas on arve igal korraldajal. Sellele kannabki iga reisija reisi järgi oma raha üle. Saab aeg täis, kaebusi pole, kantakse raha programmi järgi korraldaja määratud eraarvele või arvetele. Nii tuleb ka meile palk kord kuus arvele. Muide, tööle asudes pean ka mina enne kuu aega töötama, alles siis saan tehtu eest palga, mitte aga ette.
8. Kordan veel kindlustuse kõlbmatuse sisu. Miks pead sina, kel reis õnnestub, kinni maksma minu ebaõnnestumise? Kindlustuse sisu ju selles ongi, et igaühelt natuke ja siis kellelegi palju tagasi. Kes vähegi matemaatikat jagab, saab aru, et kindlustus on sama, mis see kettkirja petumäng. Pealegi on petetu pärast paluja ja kerjaja osas. Vahekassa sellise pettuse ja teise arvel elamise välistab, sest ta on isikulise tagatisega.
9. Ei maksa meelevaldselt üht ettepanekut laiendada kõikidele valdkondadele. See on tüüpiline võte neile, kes ei suuda ettepanekut ümber lükata. Tavavaidluses minnakse samal viisil isiklikuks.
10. Reisikorraldajate hindamine on asjalik ettepanek. Palju kaebusi (suhteliselt), mis liiki jne.
11. Kuni pole vahekassat, ei pea võimatuks ka sellist reisikorraldajapoolset tagatiseandmist, et korraldaja lisab oma lehele näiteks, et ta annab 100%-lise tagatise. Loomulikult peab selle kinnitama pank. Tagatis ei toimiks ainult force majeure'i korral. Looduse ja inimlike vaenude vastu me nagunii ei saa. Kuid ka siis teeb korraldaja omalt poolt arukaima otsuse.

Sinu mudel sobiks ehk Põhja-Koreale või muu äärmiselt suletud majandusega riigile. Sama hästi võiks siis üldse teha ainult riikliku/riigile kuuluva turismimonopoli. Siis kaob ära vajadus vahekassa järele. Nüüd küsimus- miks on reisimine riigijaoks eelistatud seisundis? Vastupidi, riik peaks tegema takistusi reisimiseks väljaspoole riiki, sest reaalselt viiakse sellega suured summad riigist minema. Liberaalne turumajanduse mõte on aktiviseerida majandust ja ettevõtlus julgust. Üksikisiku risk on siin vähetähtis. Ettevõtlike inimesi, kes loovad oma ettevõtted, annavad tööd inimestele ning maksavad makse riigile, polegi nii palju. Nüüd tahad sa Uperak suunata kogu majanduse üksikute rikaste kätte, kes oleksid suutelised krediteerima pikka aega äri. Teotahtelised ja julged inimesed lükkad aga lihtlabaselt kõrvale. Sina saad kaudselt oma riskid tagasi parema riigina ja suurema palgana, samuti suuremate valikutega töökohtadega. Mitte väga kaua aega tagasi me just ühest riikliku ettevõtluse monopolidega riigist iseseisvusime. Turismireisile said ainult valitud, needki Bulgaariasse! Katsume nüüd asju laiemalt näha, kui see et keegi jääb oma rahast ilma iseenda lohakusest. Samas see 10000-30000 krooni on suurepärane õpperaha ning need inimesed enam kunagi sama viga ei korda. Kui kordavad, siis ainult oma ahnusest!

Pakutud süsteem on rumal, ilmselt pole Uperak kunagi kokku puutunud paljude inimestega, igal ühel oma arvamus ja omad soovid, samuti enda ettekujutus reisist. Loota sellele, et 100% inimestest oma reisiga rahul on ja vastava märke vahekassale saadavad, oleks naiivne. Tõenäoliselt tekib nii umbes 8% rahulolematuid( usu mind, see on väga õige %) kes ei vabastagi seda raha. Samuti tekib probleeme, kui inimene maksab kogemata arve väiksema, teine inimene maksab tema eest, ta ei saa/ei soovi sellele reisile minna jne jne. See kõik tähendab haldamist, lisaks see 8% rahulolematuid. Et jääme realistideks ning jätame selle jutu nüüd.

Nagu puder ja kapsad. Krt, no ei jaksa enam...

Praktiliselt igas su punktis on kas loogikaviga, reaalselt mittetoimiv skeem või lihtsalt valeinfo sees.

Kahjuks ei jaksa nii pikalt enam kirjutada. IGA sinu punkti kohta on juba KORDUVALT erinevad postitajad kirjutanud, miks see ei toimi.

Kui vaatame, mis toimub majanduses, siis võib täheldada igasugu ühingute/liitude/seltside jõulist survet riigile, et see kehtestaks piiranguid. Kohtus saab esindusõigusega esindada isik, kel on kõrgem juriidilineharidus. Ehitada saab firma, kellel MTR kanne. Notaritel on oma koda, taksojuhid tahavad ka taksode arvu koomale tõmmata. Kindlasti sooviks piiranguid ja loetud tegevuslubade arvu ka piimakombinaadid, kauplused, tehased jne jne. Piirangutega saavad paremini hakkama suured ja jõukad, alles alustavad firmad ei suuda. No milleks koristusfirmale ISO sertifikaat? Aga paraku loeme me väga huvitavaid tingimusi riigihanke pakkumiskutsetest välja. Kõik firmad on huvitatud regulatsioonide kehtestamisest, olemasoleva seisu kinnistamist või turulolijate vähendamisest. Piirangute kehtestamine teeb jõukad jõukamaks, teenuse kehvemaks ja valikud väiksemaks!

Ei kavatsenud siin enam 1+1=2 selgitada, kuid viimaste jabur arusaamine elust enesest lausa sunnib seda.

1. Eesti pole iseseisev riik juba alates 01.05.2004.
2. Riik pole udukogu, vaid maa ja rahvas. Kui asendate oma "riigi" rahvaga, siis vaevalt teie endi jura teilegi meeldib. Muud pisiasjad jätan siin käsitlemata, sest vastused on eespool sisuliselt olemas. Teen vaid järelduse, et mõni lihtsalt ei soovigi, et reisija ei saaks petta. Ja nüüd kahtlustan juba mina, kas siin pole mitte reisijaid petta soovivate korraldajate käsi mängus.

aga uperak , mine uuri mis moodi käib ntx estonian airi charterlend. Ja siis uuri, miks kasutavad firmad ühtesi ja samu hotelle jne jne. Kokkuvõtteks üritad sa vahekassaga saavutada bisnessmudeli peegelpilti, ei taha mina uskuda et see võiks õnnestuda. Eesti aja alguses kadusid need nn vahekassaarved pankadest väga kiirest, võid ainult 1 korra pakkuda miks?