Mul on tekkinud täielik sõltuvus iga päev vaadata trip.ee, Finnairi soodukaid ja mis iganes reisilehekülgi. Käisin kevadel Pekingis, enne seda olin käinud Iirimaal, no Soomes-Rootsis ka. Ma tahan VEEL ja kindlasti Aasiasse tagasi minna. Mu mees ega sõbrannad ei arva reisimisest (eriti Aasiasse) midagi.No ja muidugi ega seda raha ju ka nii väga pole.Nii ma siis unistangi ja vahin netti. Päris huvitav on vaadata satelliidifotosid erinavatest kohtadest hästi lähedalt.Üritan kas sügiseks või siis järgmiseks kevadeks oma reisifondi täiendada, ega ikka minemata ka ei jää. Kodused ja töised asjad enam üldse korda ei lähe. Ikka haigus vist...
Reisisõltuvus on igal juhul etem, kui kiindumus hilpudesse ja shoppamisse, uimastitest, kasiinodest ja alkoholist rääkimata.
Lisaks paneb reisihuvi laiemalt huvi tundma selle vastu, mis maailmas toimub. Ise reisin sellepärast, et püsiks meeles: kõik see, mida me Eesti igapäevaelus näeme, ei ole siski veel kogu maailm.
Mitte, et ma Eesti pärast haliseks, aga vajalik on teada, et maailmas on siiski veel palju muud. Nii et jõudu kõigile tripihoolikutele.
PS. Uus-Meremaalt tagasi tulles mõistsin: kui piisavalt sihikindllt unistada, lähevad unistused täide.
Mina ka, mina ka! Üks laks kaugel käimist ravib seda haigust mõneks ajaks, aga siis tuleb tagasi :) Praegu kisub hirmsasti talimatkale Põhja-Rootsi, ja Aasiasse muidugi ka.
Aga leia endale samamoodi mõtlejad - tripist näiteks :) -, pane punt kokku ja minge! Reisida saab odavalt ka, mehel ongi tervislik perega vahepeal üksi hakkama saada, ja sõpru saad reisides ainult juurde.
Kui piisavalt kaua seda haigust põdeda, siis avastad ühel päeval, et suurema osa su sõpruskonnast moodustavad samasugused reisisõltlased. Vanad tuttavad on lihtsalt välja vahetunud. Ravi haigusele ei ole. Pikemad reisid tõesti toovad vaid ajutist leevendust. Tööl keerlevd mõtted pidevalt selle ümber, kuidas järgmine puhkus saada veel pikem kui eelmine. Jah, tunnistan sõltuvust ja kuulun klubisse. :)
Alles reisides saab aru, kui suur ja huvitav on maailm ja kui palju jääb nägemata. Kui rahapuudust poleks, siis vist oleksin kodumaal ainult läbisõidul. See küll tarbimismaania pole. Ning kui elementaarne eluks vajalik olemas, siis soovitan kõigile, et pole mõtet raha koguda, seda tuleb ja läheb, aga mälestused jäävad.
Kuulun ka "klubisse" juba palju aastaid... tänaseks on mul üle kuuekümne riigi läbi reisitud, aga mida rohkem käin, seda rohkem saan aru, kui hirmus palju veel käimata :)
PS. Rebaseonule: Kui Sa eelnevat postitajat kirjavigade kohapealt norisid, siis kas võin Sind ka natuke norida? ;) Nimelt sellist sõna nagu "ennem" ei ole olemas; korrektne on "enne" ;)
Sama siin. Kui naiskaga sebima hakkasime, alustasime suviti Eesti ringsõitudega, siis tuli Läti, Milano, Veneetsia, Barcelona + suusareisid Slovakkia ja Austria alpi. Elame ühetoalises korteris ja vajaksime suuremat korterit, mõttest on läbi käinud ka maja ehitamis plaan. See aga tähendaks pangast laenu võtmist ja siis oleks laenukoormuse tõttu reisimine piiratud,või ültse kriips peal. Mida teha??? Tahaks ju nautida maailma avastamist ja tunda rõõmu reisimisest, samas kodu oleks ka vaja.