Tere!
Kes on matkanud Samaaria kanjonis, palun natuke nõu ja infot. Kui ohtlik see matk on, kas 7, 8 ja 10 aastasega võiks olla tehtav? Oleme sportlik matkajate perekond ja vastupidavuse pärast ma nii palju ei muretse. Aga riske võtta lastega siiski ei tahaks, seega ohtlikke allakukkumisvõimalusi ei tohiks väga olla, rada peaks ju olema valdavalt kurus). Tänan!
Selle matka peamine eesmärk ongi "tehtud". Ohtlik kindlasti mitte, aga aega võtab ja eriti kui on palav päev, siis on kurnav. Lapsi sellel matkal ei näinud. Midagi väga rasket see endast ei kujuta, aga tagasi teed ka ei ole.
Pole ise teinud kuigi olen Kreetal nüüdseks juba 9 korda käinud ( viimati 17.05- 04.06.23), aga kuulnud olen tuttavatelt, kes muidu iga päev koeraga umbes 10 km jalutusi oma koeraga teevad (ehk ei ole istuva eluviisiga ka muidu), et järgmised päevad on nagu kustutatud seoses lihasvalude ja muude asjadega. Ei tundu lastega matk just, aga mine tea- äkki on teil nii kõvad lapsed ja peavad vastu.
Käisime 2021 14- ja 16-aastastega. 18km mäest alla astumist. Ohtlik otseselt ei ole, igas vanuses ja vormis inimesi käib. Me tegime ca 4 tunniga läbi, aga võib ju vabalt ka 8 tundi jalutada. Vett on iga 1-2 km tagant, v.a. viimased 3km, seega ei pea tohutuid koguseid kaasa vedama, saab pudelit täita. Aga ilma peab jälgima.. Meil oli +36 kraadi, see oli veidi ränk. Ja põlved saavad korralikult vatti.
Käisime selle matka läbi kuue ja üheksa aastaste poistega. Oli täitsa tehtav. Kuue aastane vajas vahepeal aega puhkamiseks ja mängimiseks. Head kinnised jalanõud on olulised.
Sellest on juba üksjagu aega möödas, kui seal käisime, küll ilma lasteta. Mäletan, et oli palav. Alustasime küll vara, kui lõpuks kurus oli ikka päike lagipähe ja suht kurnav.
Esimene osa oli mäest alla suht pikalt, see võttis ikka jalad läbi...
Mul olid järgmistel päevadel jalad nii haiged, et linnas treppidel liikumine võttis pisara silma :)
Aga ohtlik ei ole...
Tehke kodus 20kildine metsa tripp ära ennam kui probleeme ei teki palun aga :)
Muidu seal on jah vägagi ohutu teema
Ma ei ole nõus viimase soovitusega prooviks lastega Eestis 20 km kõndida.
Me oleme lastega mägedes matkanud nende lasteaia-east alates. Olulised ei ole distants ega tunnid, vaid eesmärk ja ümbrus ja seltskond. Ja keskkonnavahetus teeb imesid. Kõrvemaal päev vanemate sabas kõmpida - veerand tunnist piisab ja lapsed tahaks koju arvuti taha. Päris mägedes sõpradega lobisedes võivad nad vudida päev otsa, ainult süüa peab andma ja pause tuleb teha.
Ehk siis - meie saime oma lapsed matkama just nii, et viisime nad välismaale ja ilusasse loodusesse. Töötas suurepäraselt, nüüd käivad meiega suusamatkadel kaasas, niisama mägedest või rattamatkadest rääkimata.
Ma ise nii noorte lastega sinna Samaaria kanjonisse ei läheks, vaid võtaks mõne lühema raja. Neid peaks seal olema küll.
to tripp :
Distants = Aeg
Meil on siin rabasi ja matkaradasi palju .
Seega kui nende jaoks 20km on norm distants siis tasub mitta kui aga peale esimest tundi on jalad valusad , siiber ja muu - siis kahjuks näitab see midagi .
Samaaria kanjoni läbisime kümmekond aastat tagasi 4+ tunniga. Vaatasin praegu fotosid, kus kellaajad peal. Ülalt alla esimesed 10 km, ehk meie 3 tundi, oli suhteliselt järsk allaminek, kahel pool peaasjalikult mets ja võpsik, jalge all puujuured ja veerevad kivikesed, pidid pidevalt vaatama kuhu astud. Kanjoni ilusam osa algas alles 10.-ndast kilomeetrist ja kulges laugemalt mere poole ja seal juba oli mida imetleda. Söök peab enesel kaasas olema, samuti veepudel, mida saab täita üsna tihti. Joogivett saab teeäärsetest kraanidest, mingit putkandust seal ei olnud. Kuna terve tee mäest alla on päike otse kuklasse, siis kindlasti mingi sall või mütsinokats kuklale. Jalanõud peaksid olema kinnised ja väga mugavad, sest pidevalt allapoole minek. Viimased 3 km saab soovi korral mööda tasast munakiviteed sõita mikrobussikesega otse sadamasse. Kindlasti ei tohiks puhkepaikades liialt kauaks puhkama jääda, üksnes hädavajalikuks toidupeatuseks, et piimhape lihastesse ei läheks ning jalad kangeks ei muutuks (neid vaevatud istujaid oli tee ääres piisavalt). Ja muidugi aeg, mida aeglasemalt liigud, seda raskemaks lõpp läheb.
Väikeste lastega võiks sinna minna hoopiski nii nagu jaapanlastest vanakesed tegid. Nad tulid oma grupiga varahommikuse laevaga ja sealt mikrobussiga kanjoni lõpppunkti ning tatsasid siis ülalt tulijatele vastu mõne viimase km-postini, kus pingid-toolid puude all puhkamiseks, ilusad vaated kanjonile, ja seejärel jälle tagasi laevale, et oma hotelli tagasi jõuda. Ilusamad vaated kanjonile on peaasjalikult just selle merepoolsemas osas, mets ei sega vaatevälja, võimalik et ka lastele meeldiks sellistpidi kanjoni külastus rohkemgi.
Ühinen nendega, kel jalalihased järgmistel päevadel valutasid. Kui tol ajal viis aastat tagasi jooksin regulaarselt ja osalesin rahvaspordi üritustel jooksmises. Ohtlik ei ole, kuid väiksem laps võib tähelepanematusest näiteks pöida nihestada.