See variant tundub kuidagi väga vähetõenäoline. Pardakaarti skännides võivad sul olla müts, päikeseprillid, sall jne, mis nägu varjavad, samuti võid samal ajal kõrvale vaadata, ning mingit normaalset näopilti ei saa. Alles see oli, kui kõik reisijad kandsid nägu varjavat maski, mõned kannavad ka praegu. Ning kas kõikidel reisijatel erinevatest riikidest on ikka biomeetrilised dokumendid, mis on kõikide Schengeni riikide süsteemidesse kantud? See ei ole paraku võimalik.

Vaba liikumine Schengeni riikide vahel tugineb süsteemile, kus nendes riikides püsivalt või ajutise elamisloaga elavad inimesed võivad seda nagunii teha, ja väljaspoolt Schengenit turistidena või tööle saabuvad teiste riikide kodanikud läbivad passikontrolli vaid esimeses Schengeni riigis, kuhu nad maanduvad.

Dokument ei peagi biomeetriline olema. Heathrow's näiteks tuleb mütsid-maskid eemaldada ning kaamerasse vaadata, kui enne turvat pardakaarti skännid. Tehtud pilt lingitakse sinu pardakaardiga, mitte dokumendiga. Pardaleminekuks skännid väravas uuesti pardakaardi ning tehisaju võrdleb sinu nägu salvestatud pildiga.

Kahjuks kõik väravad veel biomeetrilised pole ning dokumenti tuleb ikkagi tihti näidata.

@smallisland & @Jochen

Vähemalt EL-s & Schengenis ei ole lennujaama / lennufirmade poolt dokumentide kontroll kuidagi seotud nn Schengeni reeglitega. Kaks täitsa erinevat asja, millel on erinevad eesmärgid. Schengen & vaba liikumine tähendab, et riigid ei tohi sisse seada pidevat piirikontrolli. Lennufirmad aga võivad kontrollida dokumente nii palju kui soovivad, veendumaks, kas reisib ikka sama inimene, kellele pilet väljastatud (sest pilet on nimeline ja niisama seda teisele isikule lennufirmade tingimuste kohaselt üle anda ei või).

See Heathrow pardakaardi & biomeetria teema tundub huvitav. Pole ise seal ammu käinud. Professionaalsest kretinismist katsun miskit lugemist sel teemal leida, sest mul tekib küll juriidiliselt vaadates küsimus, mis hea pärast peaks lennujaam (mitte UK piirivalve, vaid lennujaam) koguma biomeetria. Täitsa põnev.

Kui Schengenit ei oleks, näitaksime kõik alati väravas passi. Selline seos ongi ja teema autoril ei oleks küsimust saanud tekkida. Ka automaatsete väravate ja ise pardakaardi piiksutamise puhul kutsutakse need kõrvale lisakontrolli, kellel võib dokumendi või viisaga mingi probleeem olla.

@Tip, ma ei ole vastupidist väitnudki :)

Ma pakun, et Heathrow projekti eesmärk võis olla pardalemineku kiiremaks ja sujuvamaks muutmine. Et näiteks Terminal 5 haldab BA, siis ma pole kindel, kas neid andmeid korraldab lennujaam või lennufirma.

UK piirivalvel on suht suva, kes riigist lahkub, exit immigrationit UKs pole.

Ma pole kindel, kas Schengeni-siseste lendude väravas selliste nägusid pildistavate ja võrdlevate aparaatide kasutamine üldse legaalne oleks. EL-i õiguse asjatundjad oskaks vast kohe midagi pakkuda, aga minu jaoks tundub see suht karm, kui lennufirmal või lennujaamal tekiks selliste andmete kogumise õigus. Meenutab juba Hiinat või Singapuri vms riike.

Schengenis liikudes ei kontrollitud ka varem värvas, kas su dokument on õige või mitte jms. Lennujaama töötaja vaatas vaid seda, et pardakaardil ja dokumendil olev nimi klapiks ehk lennukile läheks vaid see isik, kes on pileti ostnud. Miks teine ei võiks minna? Sest nimevahetus maksab ja mitte vähe. Muidu pole mingit vahet, kes ja kuhu Schengenis liigub. Selles ongi kogu asja mõte ju Schengenil.

Automaatne värav EL-i lennujaama lennuväravas ei kontrolli dokumente. Kontrollib ainult pardakaardi olemasolu ja ei kontrolli kuidagi, kas pardakaardi kasutaja on sama nimega. Samuti ei suuda see süsteem kontrollida, kas sul on dokumendid korras või mitte ja sind kuhugi suunata. Pea ainsad korrad, kui midagi piiksuma hakkab, on siis, kui lennufirma on muutnud sinu istekohta. Või siis äkki ka mingi muu hoiatus. Näiteks on registreeritatava pagasi turvakontrolliga probleeme olnud ja see on kõrvale tõstetud lisakontrolliks, aga info pole sinuni jõudnud ja kohver seisab ja ootab. Siis saab äkki lennujaama infosüsteemi kaudu mingi märkuse lisada ja väravas annab aparaat sellest märku. See viimane on puhtalt teoreetiline minu poolt.

Heathrows on asi tõenäoliselt selles, et peaaegu kõik rahvusvahelised lennud nõuavad dokumentide sihtriigi nõuetele vastavuse kontrolli (vaid Iirimaaga on ühine reisiala). Kui lendad EL-i passiga EL-i, siis on asi lihtne ja automaatne värav laseb sind lennule võrreldes sinu biomeetrilisi andmeid sinuga. Kui lendad kuhugi, kuhu sinu passiga on vaja viisasid vm dokumente, siis tõenäoliselt teostab väravas olev töötaja lisakontrolli, aga samal ajal saavad piiranguteta reisijad siseneda automaatse kontrolli kaudu ja pardaleminek on sujuvam ja kiirem. Kui õigussüsteem sellist kontrolli lubab, siis tundub lihtne ja loogiline.

Turvamehed võivad ju suvalises ostukeskuses inimesi salvestada, miks siis lennujaamas ei tohi? Sissepääsude juures peab lihtsalt selle kohta info olema. Huvitav mis teema näiteks bussidega on? Nii Lux kui Ecolines kontrollivad alati peale pileti ka reisidokumente rahvusvahelistel liinidel. Nii Eestis kui Lätis tehakse pistelist kontrolli ja kui dokumente pole vastutab bussijuht. Kusjuures kontrolle tehakse mitte ainult piiripunktides, täiesti suvalistes kohtades võidakse buss kinni pidada.

Ostukeskuse turvakaamera ei seosta minu biomeetrilisi andmeid minu isikuga. Kui nad võtaks esmakordsel sisenemisel minu biomeetrilised andmed ja seostaks need dokumendi abil minu isikuga ning salvestaks andmebaasi, et edasi saaks turvamees kaamera pildil minu näo minu nimega alati seostada, siis see on ikkagi suure tõenäosusega hetkel meil täiesti keelatud. Õnneks.

Bussidel tõenäoliselt sama süsteem nagu lennufirmadel. Sul on õigus nõuda, et pileti omanik oleks ka reisija. Aga sa ei pea seda tegema. Tõenäoliselt võib ka kino sellise süsteemi teha, et Mati ei saa piletit ilma muudatust tegemata Katile kasutada anda. Praktiline otstarve oleks olematu ja selle kontrollimisega seotud kulud raiskamine. Aga kas ei võiks soovi korral seda teha? Puht teoreetiline jälle.

Seostavad ikka, mittesoovitavate isikute sisenemisel kes juba andmebaasis on annab näotuvastusega kaamera sissepääsu juures juba turvameestele märku.

Bussidele teostatakse kogu baltikumi ulatuses üsna sagedast varem mainitud "juhuslikku kontrolli". Üks populaarne peatamiskoht on minu lähedal ja viimase 15 aasta jooksul on seal ikka iga nädal busse kinni peetud. Ise olen saanud baltikumi bussides kontrolli kümneid kordi, ka siis kui Simple Express veel Saksamaale sõitis, nii Poolas kui Saksamaal.
Ilmselt on see argument, miks bussifirmad seda kontrollivad. Reisijal on kohustus omada ja kaasas kanda kehtivat reisidokumenti. Võimalik, et bussifirmad on saanud märkuseid kodanike osas, kellel seda olnud ei ole.

@vatse

Kirjutasid:

"Lennujaama töötaja vaatas vaid seda, et pardakaardil ja dokumendil olev nimi klapiks ehk lennukile läheks vaid see isik, kes on pileti ostnud."

No ei ole nii, et kontrollivad ainult nime. Covidi-paanika ajal kontrolliti vaktsineerimistõendit kas check-in letis või väravas või mõlemas järjest. Juba unustatud? Ning näiteks VF kodanikel on tavaliselt vaja Eestisse sisenemiseks viisat, nendelt seda väravas ka küsitakse. Jah, tegemist ei ole piirikontrolliga, saan sellest suurepäraselt aru. Vaid lennufirma ei soovi vastutada selle eest, et ilma viisata või nõutud reisidokumentideta isikud valesse riiki satuvad. Ei ole see asi kindlasti nii, et vaatavad ainult nime ja ülejäänu on pohlad, igaüks lendab kuhu tahab. Schengenis on asi selle võrra lihtsam, et enamus reisijaid saavad vabalt liikuda riikide vahel ja ainult sellepärast ongi võimalik reisijate iseteenindus pardakaartide piiksutamisel, muidu näitaksime kõik kogu aeg dokumente.

Koroona ajal oli Schengeni-sisene vaba liikumine piiratud. Esialgsed piirnagud ei vastanud vist isegi EL-i seadusandlusele vms, aga vaba liikumist kui sellist ei olnud ja seega tuli kohaldada kontrolli ka lennuväravates.

Kui Venemaa kodanik on seaduslikult Schengeni alasse sisenenud, siis reaalselt teda eraldi sisepiiridel ei kontrollita. Check-ini töötaja võib tõesti vaadata pagasit võttes, kas viisa on jätkuvalt kehtiv, aga automaatsetest väravatest saab ta pardaleminekul läbi oma pardakaardiga.

Jutt käibki ainult Schengeni siselendude kohta. Kõik muu on loomulikult teiste süsteemidega.

Sel suvel Milano-Riia AirBalticu lennul väravas oodates oli situatsioon, kus värava töötaja kutsus mikrofoniga kedagi vene nimega inimest. Inimene tuligi kohe tema juurde ning poole kõrvaga kuulsin, kuidas talle selgitate, et nad ei saa teda lennule lubada, sest Läti ei võta vene kodanikke vastu ja ainult elamisloaga jne jne ning ta saadeti minema.

Ise mõtlesin, et huvitav, mulle ei meenunud, et oleksin piletite ostmise ajal või online check-ini tehes üldse kuskil märkinud enda kodakondsust või ka dokumendinumbreid. Kuidas nad selle vene kodaniku enne lennule minekut tuvastasid, ei tea. Võib olla tuli kuskilt jätkulennult.

Aga meil vaadati väravas ID kaarte põgusalt, peamiselt seda, kas nimi ja pardakaart lähevad kokku.