Seljakoti sisu

Siiani kõik reisid tehtud kohvriga aga nüüd sai tehtud otsus reisida moodsalt e. seljakotiga. Aga ausalt.Kuuajalisele reisile seljakotti valmis pandud asjad: neli teekat, neljad alukad, hambahari, märkmik pastakaga, seebikast digifotokas, raamat K.Marx Kapital, vahenäksiks kotike omakorjatuid ja kuivatatuid õunu, mustikaid,ploome, jõhvikaid ja tühi joogipudel,et võtta lennujaamast wc kodumaist vett kaasa.
.Kaaluks sain kolm pool kilo. Kohapeal ostan vajalikke asju juurde nagu riideid, pesuvahendeid jne. Kaasa ei võta mingisuguseid kaasaja vidinaid nagu telefon , läpakas, kuigi isu on kaasa rabada iPad aga see pole aus, pangakaarte. Sula kaasa 600 taala, sellest piisab. Ei kavatse kulutusi teha turistide hiirtelõksu kroonides e. turbüroodes, kavas maailma ikka ise avastad, ikka ise.Hotellid kohapeal maksavad LP järgi 2 kuni 7 taalani ja söök samapalju.
Minu küsimus oleks selline paljureisijatele- mida veel kaasa võtta või mida jätta?

Telefon kindlasti. Hädaolukorras asjaajamisel ülivajalik.
Ega mul rohkem asju polegi. Näkse ja lugemisraamatuid ma kaasa ei võta.

Sõltuvalt sihtriigist, siis ma võtan veel kaasa Eesti postkaarte ja ühe Eesti tutvustava raamatu ära jagamiseks. Ühe raamatu olen jätnud Põhja-Koreasse.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?156163

Võibolla ma panen midagi väga mööda, aga minu seljakoti sisu sõltub paljuski sellest, kuhu ja kauaks minek on ning mida on plaanis teha. Näiteks matkasaapad võtavad seljakotis parasjagu ruumi ja kaaluvad ka, aga kui kuhugi mägedesse/loodusesse minek, siis on need möödapääsmatud. Kas universaalset pistikut on/pole vaja? Kas telefoni ja fotoka laadija jätad maha? Kui ühed püksid on pesus, siis millega käid? Reisijuhi ju võtad ka? Kiirestikuivavat käterätikut ei võta? Elementaarseid ravimeid? Šveitsi nuga? Kilejope? Teekate asemel võiks kaaluda mõnusaid puuvillaseid pluuse. Vett pead niikuinii kohapealt ostma, milleks mingeid pudeleid kaasa vedada?

Ma ei tea, kuhu minek on, aga hotellid ei maksa maailmas mitte kuskil 2-7 dollarit. Mitte kuskil maailmas. Öömaja võib paari dollari eest saada küll, aga see pole minu meelest isegi kaalumist väärt. Natuke lisadollareid teevad elu palju mõnusamaks. Normaalne majutus algab ikkagi paarikümnest dollarist.

Minek sellisesse riiki nagu Laos. LP järgi hostelid just niipalju maksavad, saab isegi bronnida nende kaudu. Käteräti ost kavas kohapeal, suur pildtegija pole , paar klõpsu mälestuseks. Mägedesse ei kavatse ronida, olen alati saanud kohalikega kaubale, et saan nende juures elada, söögi , ööbimise eestmaksan neile ja aitan neid töötegemistes. Seetõttu ei ole eriti huvitatud nendest loodusimedest. Kui ette jäävad, vaatan.Mõned ravimid vist peaks küll kaasa võtma.Telefon jääb minul koju. Thanks, Veigo.

Laos on suhteliselt odav riik küll ja kui on oskust kohalikega kaubale saada, siis miks mitte. Aga muu majutus on seal ikkagi nõksa kallim. Eriti Luang Prabangis ja Vientianis.

Minul kuulub (selja)kotti kindlasti krediitkaart. Misiganes võib juhtuda ja võib tekkida vajadus tasuda ravikulude, tagasilennupiletite või millegi tahes muu eest. Sularaha on tore ja samuti alati kaasas, aga kuivõrd reisimine ning elamine tervikuna on üldiselt üsna ettearvamatud tegevused, siis mina kindlasti ei riskiks ainult nii piiratud ressursiga kuhugi minna. Igaks juhuks peaks igaüks välismaale reisiv isik võtma piisava tagavara raha - muidu pärast loed jälle lehest, kuidas keegi kodanik kuskil abitu ja välismin jookse ja aita.

Samuti ei lahku telefonita - mitte ainult enda hädajuhtumite pärst, vaid selleks, et olla kindel - kodus olevate lähedastega on kõik korras. reisimiseks olemas saja-aastane vana "juust".

Reisijuht, väiksed meened kohalikele, hädavajalikud ravimid (ibuprofen, paracetamol, kõhuravimid, antiseptik jm), vihmakeep, varujalanõud (reeglina kuuks ajaks tossud + lahtised matkajalatsid) - olen jäänud ühe paariga hätta ning jalad nii ära hõõrunud, et ei tahtnud enam reisimisest kuuldagi. Fotoaparaadi laadija - pole mõtet ju digikat kaasagi võtta, kui aku nädalaga tühjaks saab - mis sest edasi tassid? Mõned rideesemed. Dokumendid. Šveitsi nuga.

Mind tõesti huvitab, mida te selle noaga reisil teete?

Kõige olulisem on kaasa võtta pass :)
Oluliste asjade nimekirjas on mul ka alati paar tabletilehte: midagi külmetuse ja midagi peavalu ja midagi kõhuvalu vastu.

Jalanõudest on mulle Aasias alati piisanud plätudest, kui katki lähevad, siis ostad tänavanurgalt uued. Raamatuid ka enam viimasel ajal kaasas ei tassi, olen asendanud arvutiga, kergem tassida aga sisaldab rohkem lugemisvara. Kui aga soov arvutivaba elu elada, siis see ei sobi.

Noaga annab edukalt koorida apelsini.

Paar toekamaid jalanõusid peaks igal juhul kaasas olema isegi soojal maal. Plätu on küll äge asi aga kodust kaugele ma sellega ei läheks. piisavalt nähtud vale jalatsivaliku tõttu hädas olijaid.

Suure summa sularaha kaasaskandmist ise ei poolda - kõik munad ühes korvis ja varuvarianti ei ole.

ravimitest soovitan kindlasti võtta miskit põletikuvastast määret - iga väike kriim tahab alguses võõras kliimas mädanema minna. Kõhuhädade osas on ilmselt targem kohalikelt nõu küsida, eks nemad tea paremini mis sealkandis töötab.

Nuga on asendamatu. Sellega saab:

  • veinipudeleid avada
  • koorida ja lõigata erinevaid puu- ja köögivilju
  • lõigata juustu, leiba vm. söögiasju
  • kasutada kääre, pinsette, hambaorki, küüneviili, naasklit
  • mittesobiva pistikupesa auke natuke suuremaks urgitseda
    Kindlasti midagi veel.

No jah, noa kaasavõtmine lennukisse igavene jama, kindel,et konfiskeeritakse. Inglismaal lõigati mul meigikotist leitud küünekääridel otsad ära, absurd. Kui suur noasõltane olla siis neid saab idast odavalt osta. Aga kõik soovitused on asjalikud . Krediiti ei oma, fotofanatt pole. Jalanõudest olen sama meelt Darhmaga, vietnamkasid e. Varbakaid tasub osta kohapealt ja moekad ketsid ei maksa ka hingehinda, mis neid saapaid tassida.

Siinkohal tuleb vist nentida, et pole paremat nõuandjat, kui iseenda reisidelt saadav kogemus.

See on tegelikult hea teema. Kui mõtlema hakkan, siis on mu seljakotisisu aja jooksul palju muutunud. Kunagi moodustasid enamuse seljakotist riided ja jalanõud igaks elujuhtumiks ning paar paksu raamatut. Nüüd on aga kolinud seljakotti arvutiasjad ja kogu aeg lisandunud fototehnikat. Ja kuna ma lihtsalt ei jaksa palju tassida, siis esimesena jäid maha raamatud, siis jalanõud, siis vähenes riiete osa paari pluusini. Õnneks on arvutid kergemaks muutunud. Hädavajalik on minu jaoks mobiiltelefon, sest seda saab kasutada ka taskulambina. Ja eriti on mulle olnud telefonist kõrvaklappidega kuulatav muusika olnud abiks 10 tunniste südant pahaks ajavate bussisõitude üleelamisel.

Tuleb tunnistada, et kohapealt olen siiski alati riideid ja pesemisvahendeid vastavalt vajadusele juurde ostnud. Aga igal pool ei saa sellele lootma jääda, näiteks Birmas ei olnud kohapealt võimalik osta muid riideid naistele kui kohalike sarongseelikuid (ega neil ka väga viga ei olnud kui lõpuks hakkasin pihta saama, mis süsteemiga nad ümber püsivad :))

Kui nuga pakkida äraantavasse pagasisse, siis ei ole mina veel kuulnud ega kogenud, et keegi sind sellepärast peedistaks. Muidugi mina ise eelistan šveitsi noale multitöötriista millel on natuke rohkem kasutusviise, aga eks see ole igaühe harjumuse küsimus.

Veigo poolt ülal mainitud kasutusviisid on kõik endal ette tulnud, enamasti muidugi siis kui naise pealekäimisel nuga koju jäetud on.

Kaks kätt taskus reisimise ja asjade kohapeal ostmise ja hiljem minamaviskamise poolt ei ole, sest olgem ausad, tegemist ei ole eriti loodussõbraliku käitumisega. Milleks osta asju, mis mul juba on ja mida mul tegelikult vaja ei ole.

Mobiilil taskulambina on üks oluline viga - hiljemalt nädala-pooleteisega saab ta tühjaks. Elektrivõrkudega on aga lood mõnel pool maailmas nagu on. Väike alumiiniumkorpusega LED lamp kestab AA-patareidel kaua ega ole eriline lisakaal. Samas on tal ka alternatiivseid kasutusi, millest turvalise reisimise teemas juba räägitud.

Jaa, "kükloop" on kaasas nii matkadel kui ka tavareisidel (näiteks, kui läheb hotellis elekter ära). Gambias sai taksojuhile valgust näidatud, kui tal hilisõhtul takso keset tühermaad ülesse ütles ja ta seda putitama asus.
Mis puudutab nuga, siis matkadel loomulikult asendamatu. Ka reis võib ju olla matk+rannapuhkus, jne. Ise lisaksin Veigo noa kasutusnimekirjale omast kogemusest ka puutükist lusika voolimise (et oleks kuuajalise mägedes oleku ajal millegagi putru süüa, kuna lusika puudumine tuli alles looduses ilmsiks), konservikarbi avamise, igasuguste nööride lõikamise, jne. Paraku on tulnud ette ka noa kasutamine relvana.

Nuga

Minul on selline nuga, millel on kohe päris mitu funktsiooni:

  • avaja
  • nuga
  • kahvel
  • lusikas
  • käärid

Kasutanud olen nii Veigo nimetatud viisidel kui ka söömiseks (minu oma käib veel lahti ka - saab kaheks teha ja kahvlit ja lusikat eraldi kasutada :) Samuti olen lõiganud riiet, avanud erinevaid asju, parandanud erinevaid asju jm jm. Minu jaoks täitsa asendamatu.

Riiete ja jalanõuete jm kraami kohapeal ostmist ei toeta, sest isiklikult ei pea seda väga keskkonnasõbralikuks käitumisviisiks. Endal väljakujunenud komplekt riideid, mis soojale maale reisides kaasas - paar paari šortse, paar pluusi, vajadusel soe aluspesu (pikkadeks bussisõiotudeks või jahedamateks öödeks - Põhja-Indias ja Mongoolias oli asendamatu), tavaline aluspesu, dressipluus, vajadusel ühed pikad püksid ja pika varrukada pluus, sokid. Ongi vist kõik:) Samuti võtan enamasti kaasa kuiva šampoonitüki, hambapastatablette jm reisimiseks mõeldud hügieenitarbeid.

Arvutit kaasa ei võta - naudin arvutivaba puhkust:)

Aga üldiselt eks ta nii ole - igaühe seljakoti sisu kujuneb konkreetse inimese harjumusi jm arvesse võttes ning sisu muutub vastavalt reisikogemustega. Nt vanasti ma nuga kindlasti kaasa ei võtnud, samuti mitte "kükloobi" - nüüd mõlemad kindlad kaaslased:)

Sveitsi nuga on tõesti üks asjalik vidin kaasa võtta. Komplektis olevate kääridega saab isegi lihtsama juuksepiiramise tehtud kui pahmakas liiga suureks kipub minema.

Viimase kahe kuu jooksul olen kõige rohkem rahul olnud:

  • kiirkuivavate pikkade pükstega. 5-10 minutit pärast vihma lõppu või jõest läbi minekut on teised juba päris mugavad jalas
  • suusapesuga. Kui satud madalamatesse mägedesse, kus 30 kraadi asemel vaid mõned pügalad sooja öösel ja päeval 15, siis päästab olukorra.
  • sandaalidega, mis sobivad nii linnas, kõrbes kui vees kõndimiseks.
  • vihma- ja tuulekindla jakiga. Kuni kere kuivas ja soojas, on tuju hea.

Ise otsisin enne matka inspiratsiooni www.onebag.com lehelt. Ilma fotokolata jäin 8 kg peale s.h seljakott ise.

Rääkisite vahepeal valgusallikatest - Mongoolias nägin ühel prantsuse daamil sellist vändaga taskulampi. Noh nagu "dünamo" - ketras seal minuti-paar ja ega see nüüd mingi prozhektor polnud aga telgis leiab kõik üles, mis vaja.

Lugemiseks olid austraalia matkalistel kaasas mingid udupeened ja väikesed kükloobid. Ma ise jäin välgumihkli ja mobla tasemele, aga nagu eelpool mainitud, mobla ei kesta pikalt kui looduses oled ja laadida ei saa.

Igasugu väikesed mugavusasjad on matkates toredad, seega kuni kott alla 10% kehakaalust moodustab, siis ma võtaksin veel midagi kaasa. Hügieeni ja meditsiinikotikese teeksin ka pigem korraliku kui tagasihoidliku.

Mina(naisena), võtan alati kaasa ühe suure, 100%puuvillase rätiku.
Kasutan olenevalt olukorrast: käterätina, õlarätina, pearätina, linana/tekina, rannalinana.

Viimasel korral ostsime koha peal plastmassist kausid. Aasias armastavad nad ööturgudel ostetava hea ja parema pakkida kilekottidesse. Meie ladustasime söögi enda kaussidesse ringi ja nautisime. Sellise universaalse "ühesotsas kahvel, teises lusikas" ostsime Eestist, matkapoest. Väärt ost. Kerge ja samas vastupidav.

Üks hea eestikeelne reisiblogi võimalikest vajaminevatest asjadest on siin:

http://ksskss.blogspot.com/search/label/ettevalmistused

Nõustun, et nuga erinevate funktsioonidega on kasulik aga kui reisile minek toimub ainult kabiini kaasavõetava seljakotiga siis tuleb see instrument koju jätta. Ega meist keegi pole 101prossane ökoinimene, nii et mõne särgikese ost ei reosta seda maailma ja luban endale ,et selle võrra särke vähem eestimaalt osta. Kuigi oma asjad ostan enamuses second handist. Ah jää, mis elektroonilistesse vidinatesse puutub siis nend valvamine on ka stressitekitav faktor, eriti reisil. Langesin sel suvel Mehhikos olles varguse ohvriks ja olen eriti hellaks tehtud.

Esimest korda Kagu-Aasiasse reisides kirusin ma ennast maa põhja, et pidin mitu nädalat seljakotis kaasa vedama tossusid, mida ma kordagi jalga ei pannud. Mugavad plätud ajasivad asja väga edukalt ära kui ei ole just plaanis sügavasse metsa matkama minna. Samas saab alati tee peal olles soetada vajalikud jalavarjud, need ju ei maksa seal kandis eriti midagi. Viimasel korral astusin Tallinn-Helsingi lennuki peale plätudes ja fliisiga, kuigi väljas oli -20c. Oli inimesi, kes vaatasid mind natuke imelikult :)

Samuti pean ise oluliseks seda, et saan oma seljakoti võtta käsipagasisse. See kergendab ja kiirendab reisi kulgu. Ei viitsi lennujaamades liigselt molutada ja oodata oma pagasit. Seega ei tule mul mõttessegi kaasa võtta terariistu, isegi küünetangid jätan koju, sest selle kõik saab ju esimesest ettejuhtuvast poest soetada peenraha eest.

Maailm on siiski suhteliselt tsiviliseeritud paik ja kui veidigi raha kaasas, siis ei maksaks seljakotti "igaks juhuks" üle pakkida.

Lugedes siin kogenud inimeste arvamusi tekkis küsimus. Nimelt, mitme liitrine seljakott peaks olema et sinna ilusti 8-10kg kraami sisse mahuks? Endal lähiajal kavas kaks pikemat reisi ja nagunii seljakoti ost plaanis. Käsipagasiga siiski kordades meeldivam lennata kui suure ära antava pambuga :)