Kindel plaan kunagi veel Tansaaniasse tagasi minna safari pärast, mälestus kogu eluks. Sansibar samas enamvähem viimane koht kuhu rannapuhkuse pärast tagasi minna, väga palju paremaid kohti selleks olemas.
Pigem ikka loodus ja loomad, ehk safari. Hõimuga tutvusime ka, aga sellest jäi selline väljapressimise ja "valge rahakoti" maik suhu.
Võibolla oli vale koht.
Sansibar sai käidud ja nähtud, tagasi ei kutsu. Olen nõus, et on paremaid ja ka lihtsamaid kohti.
Kui üldse eriti kusagil Aafrikas käinud ei ole, siis esmakordsel avastamisel tundub Sansibar täitsa tore. Aga kui on ka mandril safaril ära käidud ning võib-olla ka rohkemal arvul erinevaid rannapuhkuste kohti külastatud, siis on Sansibar küll üks paras peldik, kus sind iga hinna eest lüpsta üritatakse ja kus iga kohalik arvab, et valgete maal kasvab raha puu otsas.
Lisaks oli meie hotellis paar pikaajaliselt seal talvituvat vene mammit ja see, kuidas nad seal noori musti poisse enda juurde hotelli vedasid, oli omaette ooper. Ühega neist mammidest sattus mul mees pikemalt juttu ajama ning teemad olid olnud väga... koloriitsed.
Lisaks võid enam-vähem kindel olla, et kui vähegi oma telefoninumbrit kellelegi jagad, siis varem või hiljem hakkavad nad Whatsapis sult raha küsima, a la õde sattus liiklusõnnetusse või majas käisid vargad vms, vaatamata sellele, et sa selle inimesega ainult väga lühiajaliselt mingis turistisituatsioonis kokku puutusid. Ainsad, kes olid reaalselt üsna mõistlikud kohalikud, olidki Ene poolt soovitatud taksojuhid, nendega toimisid asjad viisakalt (kuigi kallilt, arvestades kohalikku üldist elatustaset).
Samas safari oli hoopis teisest klassist elamus. Pigem ongi parimad sellised 2-3 päevased safarid, kus piirkondade vahel on vähegi võimalik lennata, seal tasuks lennata. Üle 3 päeva puhul tekib juba väsimus ja kuna autos loksumist on palju ning majutused ei pruugi olla sellised, kus korralikult välja puhkad, siis ei suuda pika safari viimaseid päevi enam nii kõrgelt hinnata, kui need väärt oleksid, sest oled emotsioonidest ja magamatusest tuimaks muutunud.
Kohalike hõimude külastamine on küll pigem järjekordne turistilõks, midagi eriti "kohalikku" seal ei ole, suur osa on turistidele mõeldud tsirkus ning raha väljapressimine. Ühelt turistilt loodetakse teenida oma kuu aja palk ja siis ei pea ülejäänud osa kuust enam lillegi liigutama, eks ole.
Parim ongi vist kombineerida safari + Sansibar, nii et oleks nii loodust, randa kui mõõdukalt kohalikke elamusi, siis pole väga viga. Aga number üks elamus oli mulle safari, ilma selle kogemuseta oleksin ilmselt Sansibarilt pigem negatiivsete emotsioonidega tagasi tulnud. Safari kallutas lõpliku kaalukausi tugevalt positiivse kasuks.
Tansaania (ja ka muu Ida-Aafrika) safari on üks reisielamuste tippe ning kavas on sinna tagasi minna.
Olles käinud nii Tansaanias kui ka mujal maailmas, siis ma kindlasti ei ütleks, et Zanzibar on unistuste rannapuhkuse koht. Minu jaoks isiklikult on see niivõrd kommerts, et erilist puhkusenaudingut seal ei saa. Samas meeldis mulle Zanzibaril Stone Town oma ajaloolise hõnguga, ja saare ajalugu on kindlasti väärt avastamist.
Kui küsitaks arvamust, siis kindlasti oleks minu soovitus minna Tansaaniasse safarile, aga lisada juurde ka paar päeva Stone Town´is ja eks paar rannapuhkusepäeva ka.
Tansaania kogemus veel puudub, aga plaanis ilmselt järgmise aasta esimese pooles. Ajaliselt on võimalik vaid kuni 10-päevane reis, kus ise jätaks näiteks 3 päeva safariks ja 6-7 päeva transfeeride ja Sansibari jaoks.
Kogenumad ilmselt oskavad soovitada, kas safari mõttes on parem aeg veebruari või aprilli (sõltume natuke kevadistest koolivaheaegadest).
@tom1967 kindlasti veebruaris, see on väga hea aeg, eriti Serengetis, siis on poegimise hooaeg. Aprillis ei ole hea aeg, siis on vihmaperiood ja sel aastal on eriti palju vihma olnud, paljudes kohtades on olnud üleujutused. Kui kolme päevane safari, siis võiks olla 2 päeva Serengetis ja kolmandal päeval Ngorongoro Kraater.
Teine võimalus: 1. Tarangire, 2. Ngorongoro Kraater, 3. Lake Manyara rahvuspark
Kahjuks jah on rahvusparkide teedele lähedale jäävad Maasai külad ära rikutud, ei ole enam ehedad. Kaugemal elavad Maasaid on erinevad , aga nad ei taha ka, et turistid käivad. On ka teisi hõime, keda külastada, näiteks Hadzabe ja Datoga hõim, aga seleks tuleb eraldi päev võtta, kuna asuvad kaugel, Eyasi järve ääres.
Sansibaril meeldib mulle ka ainult Stone Town, muidugi ka põhjus, et ma ei ole üldse ranna inimene ja veel, ma ei kannata neid Beach boysid, kes ranna piirkonnas tüütavad. Telefoni numbrit ei peaks mitte mingil juhul jagama, siis on muidugi oodata, et hakatakse raha lunima.
@Mia , ei ole ainult Vene mammid, kes seda teenust kasutavad, tean ka juhtumisi eestlaste hulgas, mille üle olin väga imestunud.
Loen ja taaskord veendun, kui erinevad inimesed on ja see on täiesti OK :) Meil oli 3-päevane Mikumi rahvuspark (Ene kaudu organiseeritud) ja siis Zanzibar. Oli sama plaan (lugedes soovitusi eelnevalt, et kui lahe Stone Town on), et paar päeva linnas ja siis randa. Ma ei saa ka siiamani aru, mida seal teha? Kas meie ootused olid nii kõrged vms - aga umbes kl 12.00 paiku me saime aru, et võime sama hästi edasi liikuda... Rand meeldis väga. Meie silmis oli soodne + hea toit + super ilus rand ja kuna me armastame randa väga siis jäime väga rahule.
Millega ma olen 100% ja soovitaksin ka - kindlasti Safari. See on tõesti unustamatu kogemus. Kui juba sinna lendad siis võiks mõlemad ära tehs safari+zanzibar :)
Ma lisaks siia juurde veel ka Kilimanjaro. Kuigi sinna otsa ronimine on võrreldes Jaan Künnapiga Elbrusel käimisele walk in the park ja pigem kallis turistikas kui "alpnism", siis on Kilimanjaro loodus hoopis erinev samas kõrval olevast "madalamast" Aafrikast. On ka oluliselt soodsamaid mägimatka võimalusi (nt Mt Meru), aga Aafrika katus oli minu jaoks hinda väärt.
15 aastat tagasi sai olnud nädal Kilimanjarol, nädal safaril (Serengeti, Ngorongoro, Tarangire, Lake Manyara) ja nädal Sansibaril. Safari on ikka täielik National Geographicu nägemine oma silmaga. Näha leopardi ja gepardeid saaki püüdmas või lõviemasid kutsikaid taltsutamas on ikkagi võimas elamus ja nö "võimalik vaid Aafrikas". Rannapuhkust saab Sansibari asemel ka mujal. Minu jaoks ei olnud Sansibar nö päris Aafrika - pigem Araabia ja India segu. Sansibar oli ainus koht, kust lukustatud toast ja lukus kotist reaalselt raha tuuri pandi, seega sealt eriti postiivseid elamusi ei jäänud. Loodusest vast Jozani mets ja sealsed ahvid olid meeldejäävaim elamus. Stone Town (ja linnas üleüldiselt) mind eriti ei eruta.
Tansaania väärib kindlasti külastamist. Safari on muidugi elamus, aga mulle isiklikult kahest päevast piisas. Rohkem ei läheks. Zansibar meeldis ja sinna lähen ka tagasi. Peldiku muljet ei jätnud kuidagi. See lihtsalt ongi Aafrika. Sealt pole mõtet otsida euroopalike mugavusi ega väärtusi. Minu jaoks on Zansibari rannad ühed ilusamad. Turistid pole jõudnud veel tuksi keerata. Ma ei räägi niivõrd teada tuntud randadest nagu Kendwa, Nungwi või Paje (mis on ka ilusad). Vaid kohtadest mille ülesleidmiseks peab sul olema keegi kohalik abiks. Asjadel tuleks küll jah silm peal hoida , aga eks see ole ka mujal nii. Mind keegi lüpsta ei üritanud. Võibolla mul pole `valge rahakoti nägu ees. Ja ma liikusin ka väga palju kohalike seltskonnaga. Stone Towni soovitan ka. Mulle meeldis just hilja õhtul seal kitsastel tänavatel seigelda. Ja muidugi ööklubid. Forodhani ööturule sööma minna ei soovita. Niisama võib ikka läbi jalutada.
Jah, inimesed on erinevad ja soovid on erinevad, paljudele siiski meeldib ka pikem safari, mina ise võin lõpmatult safaril käia, ei teagi , kui palju olen safaril käinud, aga iga kord on erinev ja huvitav. Ööbinud olen erinevates kohtades, nii väikeses telgis, kui ka luksus lodge's, meeldib kõik ja tore proovida erinevaid kohti. Muidugi Serengeti on võrratu, aga ka Mkomazi rahvuspark jättis oma kaelkirjakute rohkusega suure elamuse ja ei ühtegi turisti, olime nädala jooksul teised külastajad. Muidugi kõik rahvuspargid on erinevad ja tasuvad avastamist. Kui mere äärde soovin, siis eelistan Panganit, tahaks kunagi väga Mafia saarele ka jõuda, seal on veel ehedus säilinud. Kilimanjarol olen matkanud ainult esimese laagrini, aga erinevatel väikematel mägedel olen matkanud, meeldis väga Lushoto ja Kondoa.
Olen nõus, et Sansibar on Araabia ja veidi India hõnguline, väga vähe sarnasust tõelise Aafrikaga.