Tere!
Märtsis siis minek Sri Lankale, teemasid küll on sellekohta mitmeid kuid küsiks meie seltskonda huvitavad asjad siiski üle kes käinud oskab kindlasti paremini soovitada.
Soov oleks peatuda saare lõunapoolsetes osades ning tripid sisemaale. Plaan oleks olla 2 nö. baaslaagris paigas ja teha sealt siis väljasõite. Ei otsi väga aktiivset puhkust, st igapäev koguaeg mingi kava samas muidugi soov ühtteist näha ka. Ütleme vähemalt pool ajast võiks olla ringirändamine, ülejäänud rannakas ning rahulikum olemine.
Jõudes sooviks rahuliku lõõgastust ja niisama olla, lähedalasuvad vaatamisväärsused jne. Mis oleks sellisel juhul esimene soovitatav peatuspaik? Galle/ Unawatuna, Mirissa? Või mõni muu soovitus? Peaks olema hea rand, ümbruskonnas võiks ühtteist vaatamist olla, kus ka õhtuti mingisugune elu toimub, koht mis päris tsivilisatsioonist eemal pole.
Palju peaks sisemaa vaatamisväärsusteks aega koguma ning kus seal mõistlik peatuda mõned päevad? Kandy, Ella või miskit muud?
Kindlasti sooviks mõnda rahvusparki külastada, arvamusi vastakaid, soov oleks näha võimalikult mitmekülgset elu parkides ja kus suurem võimalus enam erinevaid loomi kohata?
Kohapeal oleme 13 päeva. Kõik soovitused oodatud. Huvitab kindlasti metsik loodus/ matkarajad jms. Kindlasti head ujutavad rannad.
Ilmselt kuskil nädalaks võtame juhi ka autoga, samas ei pelga ka ühistransporti. Must be rongisõit ka kindlasti kavas.
Samuti kui märtsis veel keegi seal võib ka ühiseid plaane koostada.
Tänud!
SM
Käisime kaks aastat tagasi nii Calle, Unawatuna kui ka Hikkaduwa randades, kuid meie meelest oli kõige parem Bentota ilusa liivaga ja peaaegu inimtühi rand, kus keset randa asus külmade jookidega baar ning korralik veega tualett. Majutust võiks Mirissas soovitada eestlanna Ingridi juures ( https://www.airbnb.com/users/43405234/listings ). Nad korraldavad ka vaalavaatluse reise ja on igati abivalmis. Neile, kes ei pelga matkamist ja ronimist, julgeks soovitada Adam´s Peaki ( e.Sri Pada) otsa ronimist. Ülesse jõudes on vägev eneseületamise tunne ja suurepärased vaated. Meiega oli kaasas ka 12 aastane poeg, kes jaksas selle teekonna vapralt kaasa teha. Siiski peaks vältima vihmast aega, kuna trepid võivad olla väga libedad ning kohalikke pühasid, sest siis on rahvast väga palju. Sõitsime kohaliku autojuhi Sunil´iga Callest läbi Tissamaharama Ella -Nuwara Eliya- Kandy-Bentota viie päevaga, mille sisse jäi ka rongisõit Ellast- Nanu-Oya´sse. Rongipiletid ostis Sunil tükk aega varem meie jaoks ära. Väga asjalik autojuht, ta ise naeris, et oleks nagu "spetsialiseerunud" eestlastele. (Temast on varemgi Trip´is juttu olnud).
Jõudsime just tagasi kahenädalaselt puhkuselt. Peatusime Polhenas kahe väga toreda ja külalislahke eestlase villas (http://www.villaferola.com/). Villa asub otse ranna ääres - oma privaatne rand, kus ei ole kunagi liiga suured lained ja kohalikud merikilpkonnad ujuvad ringi. On liivaala, kus lapsed saavad mängida ja murukattega päevitamise ala, kus on rannatoolid, piknikulaud ja toolid ning mõned puud, mis annavad varju. Ka avalik rand ei ole sealt kaugel. Nii mõnelgi päeval jalutasime vahelduse mõttes sinna ujuma. Nädalavahetusel oli seal aga väga palju rahavast (95% ulatuses kohalikud), nädala sees rahulikum. Pererahval on oma tuttav tuk-tuki mees, kes on väga osav juht ja oskab lahendada kõikvõimalikud probleemid alates sellest, kus saab parima kursiga raha vahetada kuni selleni, kus saab lagunenud sandaale paranda, või milliseid mangosid täna puuviljaturult valida. Selline isiklik tark-mees- taskus. Väga sõbralik, kannatlik ja alati valmis. Majapidamise ja kokkamise eest hoolitseb samuti hästi tore ja sõbralik kohalik meesterahvas. Toad olid puhtad ja korras, toidud maitsvad (sõime nii hommiku kui õhtusööki). Kui lennukis kuulsin teistelt eestlastelt, et neil olid kõhuprobleemid, siis meil küll kahe nädala jooksul mingeid kõhuhädasid ei olnud. Hommikusöök tuli lauale, mitte punkt kell 8 vaid siis kui külalised selleks valmis olid. Selline paindlik ja stressivaba suhtumine muutis puhkuse meeldivaks. Kohapeal on ka pesupesemise võimalus, mis lastega reisides tegi elu mugavaks. Inimesed on hästi (laste)sõbralikud, kuid mitte tüütud või pealetükkivad. Kuna seal Villas peatub palju eestlasi siis kohalikud saavad juba väga hästi aru sõnadest tere, aitäh, ema, muna, moos, arbuus, ... jne :) Hotellis käib ka hea käega ayurveda massöör, kelle teenuseid kasutasime - Eestiga võrreldes on hinnad odavad. Tuk-tukiga käisime nii Galles, Mirissas kui Mataras. Käisime joogas, kilpkonnade päästekeskuses, maofarmis, teeistanduses, kus näidati nii aedasid kui tootmist ja jõetripil, kus sai näha templit, mangroovi metsa, kaneelitootmist ja lasta teha kaladel pediküüri. Oleks saanud minna ka vaalavaatlusele, kuid väikeste laste tõttu sellest loobusime. Üldiselt on kõik võimalik, ole ainult mees ja küsi ning sulle korraldatakse just selline väljasõit nagu soovid. Tagasiteel külastasime ka Pinnewela elevantide orbude keskusest, mis oli samuti väärt elamus.
Neile, kes satuvad Sri Lankale Navam Perahera festivali ajal, mis 2018 aastal on 28. veebruaril (http://gangaramaya.com/) siis soovitan seda külastada. Sattusime seda nägema 2006 aastal ja see avaldas tõeliselt muljet: kümned ehitud elevandid, sajad tantsijad jne. Näidet saab vaadata näiteks siit:
