Eelm isel nädalal üle mitme-setme kuu lendasin taas Tallinna lennujaamast ja siinkohal tahaks kõiki hoiatada seal värskelt paigaldatud pagasi iseteenindusliku äraandmise süsteemi eest.
Alguses kõik tore, kümmekond uhket masinat, juures kiri et skaneeri pardakaart ja trüki pagasisilt välja. Panin siis pardakaardi skannerile – ootan oma kümmekond sekundit, midagi ei juhtu, ekraanil ei mingit teadet ka. Proovin veel, liigutan koodi et ehk skanner ei loe korralikult, ikka eimiskit.
Lähen siis infoletti, sealt loivab töötaja kohale ja teatab et ega see mingi kauplus ei ole, kus QR koodi hetkega saab skaneeritud, tuleb 15-20 sekundit oodata, kuni süsteem lõpuks reageerida suvatseb. Ahah. Sportlikust huvist ja aja ülejäägist tingituna jäin veel sinnasamma toimuvat vaatama ja ennäe üllatust, mitte ühelgi nendest kümnekorrast järgmisest reisijast ei õnnestunud samuti pagasi äraandmiseks oma pardakaarti skaneerida. Kõik nad seal siis pusisid, infoleti töötajad ajasid omavahel lõbusasti juttu ja käisin siis ise neid hädas sakslaseid ja hispaanlaseid seal abistamas.
Kokku võttes, Lennart Meri võis küll lennujaama peldikus omal ajal pressikonverentsi ajada, aga tundub et selle mõju on lahtumas ning sovjetiaeg, kus varem igati korraliku selvesüsteemi asemel uue, mittetöötava süsteemi üle isegi uhked ollakse, on seal taas tagasi jõudnud. Igal juhul soovitan seda süsteemi Tallinnas vältida või siis vähemalt budistlikku rahu selles protsessis säilitada.
Olen kasutanud, on toiminud ja on ka probleeme olnud. Kui järjekorda ei ole, pöördun pigem check-in teenindusse, kindlam.
Paraku mõned olukorrad on tähelepanu tõmmanud - kõrvalt nähtud ja ka kuuldud jutud teenindusest check-in alas. Tundub seal on üks-kaks, pigem keskeas töötajat, kes tulevad ehk eelneva teeninduskogemusega kaubanusest, lubavad endale liigselt vabadust ja arvamust. (Teades inimesi kes on alustanud kaubanduses, vanemate töötajate poolne kius ja üleolev suhtumine).
Lennujaam peaks kaaluma nendele inimestele lisakoolituse pakkumist.
Minu jaoks on kõige hullemad need inimesed, kes saaksid iseteeninduses kohvri ära anda (muidugi eeldusel, et see töötab), aga ronivad oma kohvriga ikka inimteenindusega letti. Mina sain ilusti vajaliku kohvri ära anda iseteeninduses, aga oversize luggage jaoks sealt silti ei saa, ja pidin minema SASi ühte kassasse, kus oli tohutu saba, sest enamik inimesi isegi ei proovinud ise kohvrit ära anda. Jube tüütu. St ma saan aru, kui tõesti nt ei tööta või näiteks mõni vanem inimene ei saa hakkama, aga täiesti arusaamatu oli, kuidas pool lennukitäit inimesi ei saanud hakkama - st isegi ei proovinud mu meelest :)
Tahtsin septembris iseteenindust kasutada.Kaks noort inimest, kes seal olid ei viitsinud end laua äärest liigutadagi kui kahel korral abi palusime.Mitte ühtegi reisijat seal polnud.Teenindajatel oli väga lõbus, mida iganes nad oma ekraanilt vaatasid.Kolmandat korda läksin teenindajaid "tüütama" (olid selgelt häiritud) küsimusega, et kas viisa pärast ei saa iseteeninduses pagasit ära anda."Mis iganes" tuli vastuseks.
Austraaliast Eestisse lennates tuldi ilma palumata küsima, kas vajame abi(ei vajanud).Kolmel viimasel aastal reisides on Tallinna lennujaam ainuke kus olen mitmeid kordi ebaviisaka ja ülbe kohtlemise osaliseks saanud.
Need pole Tallinna Lennujaamas ju esimest korda. Mäletan, et näiteks 2012 sügisel läksime grupiga reisile ning umbes sama koha peal (ainult veits rohkem vasakul sissepääsu poolt vaadates) oli võimalus automaatides check-in'i teha. Aga mingi aeg need automaadid koristati ära, huvitav oleks teada, miks?
Lendasime 15.10, Finnairiga Tallinn-Helsinki-Los Angeles käsipagasiga ja Finnair pakkus võimalust tasuta käsipagasi kohver ära anda. Proovisin iseteeninduses, pardakaarti automaat luges ilusti, kuid kahjuks antud juhul polnud iseteenindus lubatud ja suundusime ikkagi teenidusletti, et käsipagasi kohvrid ära anda. Edaspidi hea teada, et pole mõtet proovida, LH ja Finnair mõlemad pakuvad seda võimalust.
Ei ole küll kuidagipidi Tallinna Lennujaamaga seotud, aga Naritas toimisid sealsed aparaadid hästi. Ja nagu Jaapanis ikka, siis oli abistajaid seal hulgi. Pigem häiris see, et kui mõni sai pagasilipiku kätte, siis hakkas kohe seal aparaadi juures kleepima. Kannatlikult siis oodati, kuni ühele poole saab. Mina tirisin viisakalt kellegi kohvrid sealt jalust ära. Veitsa seletati midagi rootsi keeles, aga läks hästi kõik.