Teeremontidest (filosoofiliselt).

Saabunud on suvi ja algamas pikkade autoreiside hooaeg. See kajastub ka meie foorumis, "Poola teed" vallutavad inimeste keha ja meele. Kui Vene ajal oli põhiküsimuseks kust saada liha või vorsti, nüüd on nendeks kas sõita läbi Lomza või Bialystoki, või mis kell jõuan sihtkohta kui hakkan kell viis liikuma.

Vaadake asja natuke laiemalt. Kui sõidate puhkuse ajal päevas 1000 km ja seda mitu päeva järjest, siis kui oluline on see kas jõuate kohale kell seitse või viis minutit enne kaheksat? Kui oluline on see, kas kuskil Ostrow Mazi ligidal on paar kilomeetrit viletsat teed, või kuskil Grajewos on linna sissesõit häiritud kümne kilomeetri ulatuses?

1000 km. läbimisel on need mõttetud mõtted. Sellele marsruudile jääb niikuinii veel kümneid muid teeparandustöid, hulgaliselt ummikuid, mõned ümbersõidud, karjade viisi uimaseid rekkaid, aeglane venimine suurlinnade ümbersõitudel, õigest mahasõidust mööda sõitmised jne. Saksamaa autobahnidel on iga paari-kolmekümne kilomeetri tagant 7-10 kilomeetri ulatuses teetöid koos kiirusepiirangutega 60-80 km/h.

Õhtul võib rõõmu tunda siis siis, kui ei sattunud mõnda totaalsesse avariist põhjustatud seisakusse, mille lahendamiseks kulus 5-6 tundi. Kõik muu on köömes. Need mõned tunnid siia sinna on pikkade autoreiside loomulik osa. Kui hotelli jõuab veel ajaks, kui restoran või baar lahti on elu lill. Ja kui ei ole, siis bensukast või mäksist saab ikka oma õhtusöögi kätte.

Kokkuvõtteks. Kui hakata oma reisiplaani tuulelipuna iga oletatava takistuse pärast ümber muutma, otsima uusi marsruute, ümbersõite jne. unustage puhkus.

Võtke asja lõdvalt, sisestage navisse oma marsruut, ühendage see liiklusraadio funktsiooniga, unustage tühised pseudoprobleemid ja nautige teel olemist. Sest pikk autosõit on nagu elu, kõigi oma võimaluste, rõõmude ja ohtudega. Mõnikord on teel olemine palju põnevam, kui sihtkohta jõudmine, isegi Poolas. Närveldamine ja pidev kella vahtimine ei aita aga kiiremini kuskile jõuda.

Toredaid suvereise!

IMHO kui on piiramatu rahaline ning ajaline eelarve ja/või reisistiil-võimalused sellised nagu Rebaseonul või Tarmo Tammingul, siis ei ole tõesti tähtsust. Aga kui näiteks hotelli letihind on a la 100 eurot ja varem broneerides 75 ning reisid koos väikse lapsega, siis on küll oluline, et kas sa jõuad 9:00 Tallinnast startides 20:00-ks näiteks Suwalkisse, Lomzasse või hoopis Varssavisse.

Eks elu läheb oluliselt lihtsamaks siis, kui EL võtab vastu seadused, mille tulemusena on andmeside hind sama, mis kodumaal. Siis võid tõesti teha broneeringu pool tundi enne seda, kui jõuad hotelli.

Ise hävisin tänu Svidniki lähedal olnud remondile u. 2 tundi - tuli teha üsna pikk ümbersõit. Juhul, kui vastav info oleks olnud puust ja punaselt juba Ungari-Slovakkia piiripunktis, siis oleks läinud lihtsamalt.

See ajaline planeerimine on tegelikult enamusel tähtis. Eriti siis, kui puhkusele on planeeritud lühike aeg. Siis pead tõesti ahvikiirusel kohale jõudma. Samas ei soovita kellelegi liiga täpselt seda teha. Juhtub paar ettenägematut asja ja kogu plaan lendab kuradile. Olen ka nõus, et pole suurt vahet, kas jääd ööseks hotelli enne Varssavit või pärastpoole. Loomulikult on tore ärgata pärst Varssavit aga kui sellele eelneb närviline möödasõitmine, fooris roosa tule varastamine ja pidev logi võrdlus, et teada, kas oled graafikus või ei? Pigem tuleks alati väike ajavaru jätta. Täiskasvanu võib ühe öö autos ka ära magada, kuigi see mõjub kehvasti. Lastega on see raske.

Puhkus peab mõnus olema ja mõnele on öö hotellis linade vahel väga tähtis. Mõne jaoks piisab põlluservas telgist auto kõrval. Kumbki pole kõvem puhkaja. Maitsed ja võimalused on erinevad. Kelle jaoks on 25.- EUR raha, kes valib tee äärest meeldiva fassaadiga koha. Lastega reisides on vaja rohkem kindlustunnet. Muidu on kogu aeg üks suur mure, mis saab.

Jälle jõuab välja sinna, et aega on alati vähe. Ega ma niisama naljaviluks ei soovita igale kolmandale reisi planeerijale rohkem aega varuda. Kui graafik on pingeline siis unusta puhkus. Aga see teadmine ei tule ühe aastaga,

Eks mul ole hea õpetada, kui reis on 3 nädalat ja matkabussiga pole vahet, kuhu lõpuks välja jõuad. Siis ei oma aeg nii suurt tähtsust. Olen ise ka lühemaid reise teinud ja ajaliselt korralikult hävinud ja puusse pannud. aga mis teha, see on reisimise lahutamatu osa.

Andmeside kohta on foorumis värske teema. Moraal - on juba odav! Kui sa üldse midagi ei tee, saad Eesti operaatori kaardiga andmeside Skandinaavias 3, Euroliidus 6 euriga päevas kätte. https://www.telekom.ee/era/internet/nutiseadmes/valismaal/

Muidugi saad osta kas kohaliku kaardi või leida mingi muu trikilahenduse ja siis on hoopis odav.

Kui on vaja netti minna, et hotelli hinnast 25 eur alla saada, siis see on praegu kõikjal võimalik ja lihtne ja odav.

Johhaidiile minu poolt laik juurde.

Filosofeeriks kah pisut oma tagasihoidliku 20 aastase oma autoga mööda Euroopat kolamise praktika pealt. Põhimaanteedel toimuvad teeremontides kuluv aeg on suhteliselt pseudoprobleem, kus ajakulu võrreldes muu reisiga on kaduv väike. Kunagi ei ole mõtet planeerida oma päeva teekonda "viimase vindini" nii, et võiks tekkida probleeme planeeritud ööbimise kohta jõudmisega. Jah, ka mul on neid probleeme olnud, et päev läheb pikaks, aga see, et nii juhtub selgub ilmselt juba pealelõunaks. Kui on broneeritud ööbimine, siis oleme tavaliselt sinna helistanud ja öelnud, et me jõuame hiljem, aga tuleme kindlasti ja ärgu meie broneeringut ära antagu. Seni on kõik toiminud ja kusagile pole meid veel uste taha jäätud. Muidugi oleme me alati kenasti tänanud "Vana Tallinna" või Eesti šokolaadiga (need on kindel "valuuta", mis alati on hädadest välja aidanud).
Võiks meenutada veel paari aasta tagust lugu Slovakkias, Tatrates, kus sattusime äikesetormi ja mägedes sadas niipalju vihma, et suur maantee pandi kinni. Me otsustasime sellest mööda väikseid teid mööda sõita. GPS seal ei aidanud ja sõitsime tavalise paberkaardiga, aga saime mägedest üle. Teisel pool ootas meid järgmine üllatus. Vesi voolas üle maantee ja politsei lubas sellest isetekkelisest jõest läbi sõita ainult diiselautodel. Aga meil oli kolmest autost üks bensukas. Polnud muud teha, kui politseinik ära rääkida, et võtame selle bensuka siis igaks juhuks köiega diislile sappa ja sõidame omavastutusel sealt ikkagi läbi. Sai ka see trikk tehtud.
Ummikusse jäämisest ja sealt pääsemisest võiks meenutada ühte lugu Austria A10 kiirteel, kus jäime ühe avarii taha. Seistud sai paar tundi ja siis tuli politsei küsima, et kas kellelgi on midagi tarvis (vett, jms.) ja teatas, et seal läheb lahendamisega veel aega. Kõik plaanid pea peal! Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Meiega koos seisid ja autod, kus olid väiksed lapsed. Eelmise mahasõiduni oli ca 300 meetrit. Läks siis üks meie seltskonnast jalgsi tagasi selle mahasõidu ristini ja jäi sinna seisma, et keegi (politsei, pääste, jne.) ei sõidaks mööda serva ja tulimegi need 300 meetrit tagurpidi käiguga mööda kiirteeserva tagasi. Koos meiega ka need autod, kus olid väiksed lapsed. Ega seda ilus teha polnud, aga lahendus seegi. Ja jälle paberkaart lahti ja mööda "nägematuid" külateesid oma sihtpunkti poole edasi.
Ja eks igal seltskonnal ole ka oma liikumise kiirus nii, et kellelegi soovitusi anda kui kaugele ta jõuab, on vägagi sensitiivne teema.

Aga päikest ja avastamise rõõmu kõigile!

sama teema ka nt selliste küsimuste kohta, et a la "ostsin kuhugi piletid ja öelge nüüd, mis ma seal kohapeal teha saaksin ja mida vaadata?" (sa ostsid piletid ära ilma, et oleks eelnevalt uurinud, kuhu ostad ja kas seal midagi teha on?). "Kes tuli eelmisel nädalal Türgist, et mis ilm seal oli? ma lähen sinna uuel nädalal!" (eelmise nädala ilm ei pruugi sama olla uuel nädalal ja vastupidi) jne jne.

Ei taha üldse norida või ülbitseda, aga mõnikord tundub, et inimesed üldse ei viitsi enam ise vaeva (st kodutööd teha) näha, mugavam on küsimus foorumisse visata, küll siis ka keegi vastab ja kandikul kätte toob?! ma ei usu ka, et keegi tänapäeval (kes ometigi oskab lennupileti osta ja iseseisvalt reisile minna) ei oska internetti kasutada. Või on mõned inimesed lihtsalt saamatud, laisad vms.
Või mulle vaid tundub nii?
ja vastuseks üleval toodud kahe teema kohta, siis nett on täis ilmaennustusi tulevasteks päevadeks, kuudeks ja ka eelnevate kohta, ilmeportaale on kümneid, kui mitte rohkem. sama ka teise (sarnase) küsimuse kohta. iga endast lugupidav kuurort, riik vms omab netis oma kodulehte turisti jaoks. + muidugi Lonely Planet ja Tripadvisor. Ainult loe ja pane info kokku. ja vat siis mine foorumisse ja küsi, et mul vot selline ajakava tehtud, et kas on see ok või mitte :)
ma räägin vaid filosoofiliselt ja üldistan, kindlasti on ka erandeid.

AndresR, sellel on mitmeid põhjuseid. Üks on kindlasti õpitud abitus, mis mõneti teeb au meie foorumile. Igale küsimusele saab siit vastuse, ükskõik kui rumal see küsimus ka pole ja ükskõik kui irooniline see vastus ka on.

Teine on muidugi inimeste kogenematus, seda ei saa neile mitte pahaks panna. Eks siinsed foorumilõvid alustasid ka kunagi valgelt lehelt. Tunnistan pattu, endagi esimesed välisreisid ostsin paketireisidena reisibüroost. Mõni jääbki selle juurde, sest see sobib neile, mõni aga valib teise tee ja tahab kõike ise teha. Inimesed, nende tegude põhjused, motivatsioon, oskused on erinevad. Iga reisiplaani koostamine ja iga reis annab aga kuhjaga kogemust. Mõni tahab õppida, alustab "rumalatest" küsimustest, saab aru vastajate irooniast, ning ei võta seda väga hinge, sest areng kõibki läbi valu ja vaeva. Mõne aasta pärast on ta aga ise juba siin uutele nõu andmas.
Noori tuleb ju alati juurde, nende küsimused moodustavadki foorumi põhisisu. A´la "mis seal ilm on", "mis seal teha", "kuidas sinna saab" jne. Kui küsimus tundub rumal (tegelikult ei ole ju rumalaid küsimusi) siis ma vaatan ka küsija profiili. Kui ta on siin uus, noor, kogenematu, mõni alles arusaadavalt laps, siis püüan ka ise aidata. Mõnel inimesel pole ka inglise keel kõige parem, et netist kogu vajalikku infot arusaadavalt kätte saada.

Kolmas kategooria on aga laiskurid, kes ise ei viitsi midagi otsida, vaid ootavad, et keegi nende eest töö ära teeks. Sellised tunneb ära küll. Ja nendega mina tegeleda ei viitsi. Müts maha kasutajate ees, kes neile siiki vastata viitsivad.

Reisimise juures, nagu ka tööl või elus üldse loeb kogemus. Kogemus aga tuleb läbi tegevuse, mille üks liik on ka küsimine.

Ah jaa, neljas inimgrupp on ka veel. Need, kes ei tea, et eesti keeles on Poola pealinn Varssavi või siis poola keeles Warszawa (kuigi ma ei näe põhjust miks sellist nimemonstrumit siin kasutada). Olen huvi pärast kokku lugenud ja saanud foorumipostitustes Varssavile kaheksa erinevat nimekuju. Eesti keel on meeletult rikas ;)

Selle neljanda grupiga on vist nii, et reisi palju tahad ja kuhu tahad, külge ei jää midagi. Samas võivad nad olla igati tublid töömehed(naised) ja ehk pole lugu sellest, et nende õigekiri, geograafiline positsioneerimine ja üldkultuuriline taust on nii nagu on.

Kui pole laiskuritega tegemist, siis mina ei väsi seletamast ja õpetamast. Kindlasti on mul kõvasti sõpru, kes iialgi ei jäta meelde, et kirjutatakse Warszawa. Kui ma nüüd isegti õigesti kirjutasin -- silmamälu järgi, kontrollinud pole.

Võtaks kah sõna aga pärast sellist tulistamist vist enam nagu ei taha. Siiski ei saa mitte vaiki olla:

Igasugune kriitika on edasiviiv, kuid reisigurudel tuleks arvestada sellega, et kõik ei hüppa pea ees vette ja kõik pole sündinud reisijaks ja autojuhiks, kuid ometi soovivad maailmas ringi vaadata. Siin foorumites on nii ja naasuguseid nõuandeid, milledes mõningatel juhtudel vaadatakse ülevalt alla, et mida sa konn köhid, aru ei saa või !
Võiks ikka püüda lähtuda küsijast ja kui vaja, siis seletada rohujuure tasandil. Teisel juhul võiks selle foorumi vähemalt kolmeks lüüa: 1) Gurud 2) Edasijõudnud 3) Algajad
Küsitaksegi asju mitmeid kordi üle, et olla oma ideedes või plaanides kindlam. Loomulikult on arusaamatu, et ostetakse lennupilet pärapõrgu ja siis küsitakse: "mis ma nüüd teen või vaatan ?" Aga isegi sellisel juhul ei ole õigust kedagi väga halvustada.

Nagu "juhhaidii-aidaa" kirjutas, on autoreisil teevalik köömes tõesti 1000+ km läbimise puhul, kuid ainult aja suhtes ja mitte ka lõputult. Aga kui rääkida teekvaliteedist, siis on ikka vahet küll, kus sõita ja kus mitte. Siinkohal ei ole küsimus nimelt ajas vaid selles, kuidas sõiduriist terveks jääks. Ei ole vahet, kas sõidukil on mingid abid ja kaskod peal. Kui juhtub midagi hullemat, siis ei aita ka poolepäevane ajavaru.
Mul pole olnud võimalust ühtegi reisi "lõbu pärast" sõita, alati on mingi eesmärk, kas festival, konkurss, sõpruslinna küllakutse vmi muu põhjus ning suht kellaaja peale minek. Seni pole minu ajaarvestus ja plaanid mutta läinud. Väidan, et teekonda saab ka koos peatuste ja muuga väga edukalt planeerida kui tahtmist on.
Perega puhkan lähemal kui Poola, sest kui matkaautot ja 3-nädalat vabaaega pole, siis ei kisu mingi asi üksi roolis istuma, et Euroopa peal ringi tuuseldada.
Ning kui oled oma perega või väikse seltskonnaga reisil ja eesmärk on jõuda randa a´la Horvaatiasse, siis pole tõesti tähtis, kas jõuda sinna eile, täna või homme.
Paraku sündmustel osalemisega nii need asjad ei käi. On kindel aeg, millal sind oodatakse ja millal välja visatakse.
Miks ma vigisen teede pärast ? Sellepärast, et on olnud paar juhust, kui olles ise noorte muusikute "grupijuht" ning kui tellimusreisi bussi elektroonika otsad annab tänu "tanki teedel" kulgemisel, ei ole eriti lõbus olukord vastu ööd ! Tuleb organiseerida kogu seltskond mingisse majutusse keset Poolat ja leida selleks transport, kes sind kiirteelt üles korjab. Kui suure tõenäosusega suudab keegi õhtul Poolas tellida bussi ?! Kusjuures asja tuleb ajada "õnnetuspaigas" ja sugri-mugri keeles, sest siiamaani pole Poolasse jõudnud rahvusvahelised keeled. Loomulikult on sama palju ka erandeid, kuid siiski.

Kokkuvõtteks, kõigil ei ole võimalust piiramatult aega, et vabalt ja rivitult lasta, et Horvaatiasse "blääžile" või kuhu iganes mujale puhkama jõuda. Mõned peavad seda rohkem planeerima kui teised. Nii lihtne see ongi, kuid ega sellepärast pole need "mõned" sugugi halvemad !

Kui oled "grupijuht", siis see liigitub töö alla. Seega pead jõudma kindlal ajal kindlasse kohta. Sama kehtib ka näituste või ürituste kohta, kui oled seltskonna peale korjanud ja oled lubanud kindlal ajal kindlas kohas olla. Horvaatia “blääž” üldiselt eest ära ei jookse ega kindlal kellaajal otsa ei saa. Omaette liikudes pole nii hullu, kui kuhugi hilined.

Pärast ülaltoodud viperusi olen jah selle "grupijuhiks" olemise aeg-ajalt teha võtnud ja aidanud. Seni tasuta ja ainult endaga seotud seltskondadele, sest ei näe mõtet nuumata igasugu reisikorraldusfirmasid, kes niikuinii minu otsitud (eriti majutus)hindadega ei suuda konkureerida ja kelle teenuse kvaliteet ei vasta mõistlikkusele. Teine asi, et kui on "asjaajaja" kaasas, siis on ka reisiseltskonnal kindlam ja rahulikum reisist mõnu ja rõõmu tunda.
Eks ma ikka ükskord võtan ette ka selle rivitult liikumise, mis ongi olnud eesmärk. Paraku senised ideed on ajapuudusel karile jooksnud.