Ise soovitan lisaks nn kohustuslikele teetanuse-, difteeria- jms vaktsiinidele teha ka kõhutüüfuse ja A-hepatiidi oma. Koolera vastu minu teada vaktsineeritakse ainult suurte katastroofide ja massepideemiate korral. Olen käinud ikka väga palju küsitava hügieenitasemega riikides, kooleravastane vaktsineerimine pole ega selle teoreetiline vajadus pole kunagi kuskil jutuks tulnud, k.a. mitte Nakkuskeskuses vaktsiine uuendamas käies ega reisimeditsiinilisel nõustamisel jne. Kollapalaviku vaktsiin peaks olema tehtud siis, kui külastad konkreetseid kollapalaviku riskipiirkondi - vt siit https://www.who.int/ith/ith-yellow-fever-annex1.pdf?ua=1 India küll nõuab kollapalavikuvaktsiini, kui saabud riskipiirkonnas, kuid ise riksipiirkonnas ei asu.Minu kohustuslik ravim reisil on suur hulk söetablette. Kõike muud saab osta, aga söetablettide ostmisega olen küll hätta jäänud - väidetavalt neid näiteks Ecuadoris ei olnud  (vähemalt nii mulle seletati mitmes apteegis). 

Vabandust, ajasin koolera segi kõhutüüfusega. Koolerat pole vaja.Eks asjakohase info saab reisimed. arstidelt.

Huvitav, mulle soovitati ja tehti Indiasse minekul koolera vaktsineerimine.  Pidi andma 50/50 kaitse. Aga jään endiselt oma väite juurde, et India on karm koht tervisele. Alati võib mitte midagi juhtuda, aga kui juhtub, siis ei jõua end ära kiruda ning raviarveid maksta.

Peale malaaria on Indias veel palju sääskedega levivaid haiguseid, näit dengue. Sääsed sigivad seisvates veekogudes, kraavid,kookose koored, kasvõi lillepotid. Neid haiguseid on üle India aga riik võitleb kohe ja kõvasti, kui kuskil puhang on. Sääsetõrje ja pikad varrukad. Sääsevõrku saad Indias igast nurgapealsest kodutarvete poest. Võid Eestist kangapoest tülli ka kaasa osta. Pese käsi sama tihti kui kohalikud ja nemad teevad seda tihti. Söö seal, kus palju kohalikke peredega sööb. Kõht läheb niikuinii lahti ja seda pigem teise kliima ja vee tõttu. Lisaks kardab turist kohalikku toitu ja  sööb vaid puuvilju ning saab pigem sellest mingi pasanteeria. Kui mingi väga hirmus taud tabab, siis aitavad kohalikud rohud, arstid ja apteegid. Ära karda Indiat! Elamus on võimas.

to: o-oMa pole ausalt öeldes enam üldse kursis milliseid vaktsiine tegema peab. Lasin kunagi kõik ära teha ja nüüd lihtsalt käin India vahet.  Olen sellest ilmselt juba mõne teise teema all ka kirjutanud, aga kordamine on teadagi mis.Toon pisut statistikat enda ja oma tutvuringkonnast haigestumiste kohta Indias. Olen käinud seal alates aastast 2003 kuni siiani vähemalt kaks korda aastas, vahel rohkem. Mõnel aastal tuleb reiside kestvuseks aasta peale kokku mõni nädal, vahel mitu kuud. Selle aja jooksul olen tõsisema kõhuhäda saanud kaks korda. Kõige esimesel reisil ja korra 2006.a. Esmesel korral olid palavik, oksendamine, kõhulahtisus. Läks üle kahe päevaga. See oli tegelikult oma süü, kuna õhtusöök koostööpartneriga läks üle võlli peoks ja öösel sai Delhi peal söödud-joodud igasugu kahtlaseid asju. Teisel korral oli hullem. Olin 2 ööpäeva voodis ja peale seda pidin veel kolm päeva toituma aurutatud riisist, kuivast saiast ja mustast teest. Antibiootikumid määrati ka. Sõin mingit kahtlast kana, mille tellisin öösel hotelli köögist. Peale seda pole probleeme olnud. Võiks öelda, et tihtipeale käib Indias kõht kergemini läbi, aga see pole selline olukord, et peaks tavapärasest rohkem tualetis käima. Mulle mõjub juba tšilli kerge lahtistina, aga sellegipoolest söön suht teravat toitu.On kaasas olnud inimesi, kel ei juhtu mitte midagi. Ühel oli pool reisi hoopis kõht kinni. Üks sõber sai esimesest ühisest õhtusöögist (seal jagatakse kõike - kohalik komme) kõhulahtisuse koos palavikuga ja see kestis oma viis päeva. Minul oli kõik korras. Ta on taimetoitlane ja viisin ta Delhis selle piirkonna kõige kallimasse restorani, kus mitte ühelgi teisel sõbral/tuttaval pole midagi juhtunud. Lisaks on olnud palju selliseid reisikaaslaseid, kel korra, umbes peale nädalat, on paaripäevane kõhulahtisus, vahel palavik, aga seda väga harva. Kerge kõhulahtisus on tavaliselt korra ikka.Haiglaravi Eestis on vajanud üks sõber, aga ta sai selle kõhuhäda hoopis Nepalist, mis oli India reisi jätk. Ta sõi peamiselt kodust toitu seal.Kõhuhädad on olnud pigem kõige ettevaatlikemal, kes alati nõud desinfitseeriva lapiga üle käivad ja kogu aeg muretsevad, kas toit on ikka värske. Võtke rahulikult, ärge sööge tänavatoitu (ma ise küll söön vahel). Nagu kogemustest näha, võib probeem tulla ka väga viisakast restoranist. Sõltub igaühe organismi eripärast ja taluvusest.Malaariatablette pole kunagi seal söönud, aga kui on kirjas, et mingis piirkonnas seda peab tegema, siis võtke kindlasti. Dengue palavik on seal tõesti probleem, aga seda pigem mageveekogude ümbruses ja mussooni ajal, kus veeloike palju ja koos prügiga roiskub vesi kiiresti. Praegu on seal kuiv. Kohalikud on öelnud, et dengue on probleemiks nõrga organismiga inimestele, nagu näiteks vaesed, kes ei saa normaalselt süüa ja immuunsüsteem olematu. Peamiselt surevadki sellesse kodutud. Hiljuti oli Rajasthanis zika-viiruse puhang, aga minust läks see nii mööda, et kuulsin pärast tagantjärgi. Peamine, et reis ei kuluks kogu aeg nende ohtude peale mõtlemisele ;)India on äge!PS. Meenus see, et novembris oli Eesti ansamblil Bombillaz Indias kuuajane kontserttuur ja nemad olid küll vahelduva eduga kordamööda külili. Samas ei saanud nad ise oma toitu väga valida, kuna neid söödeti koolides ja restorane tihtipeale läheduses polnud. Bakterid on erinevad. Kohalikele ei mõju, meil võtab kõhu lahti. Vahel tuli süüa ka teeäärsetes restoranides, kus tehakse korraga suur ports valmis ja osad road võivad olla pikka aega seisnud. Sellega te Goas kokku ei puutu. 

Tavaliselt on Indias 4-5 tärni hotellides 3x päevas buffee restoran mis India mõistes küll kallis 7-15 EUR-i. inimene, aga kõhuhädade riski aitab tunduvalt vähendada. Sissepääsu saab osta ukselt ja hea ülevaate koos fotodega saab www.zomato.com-ist.   Sellised kohad on ka India enda vähe suuremate sissetulekutega inimeste seas väga levinud.