Värsked muljed Malaisiast

Veetsin just 10 päeva Malaisias ning ehk on reisil kõrva taha pandud infost teistelegi kasu. Kuala Lumpur - kui aeg piiratud, siis ei tasuks siin pikalt aega raisata. Kui midagi vaadata, siis orhiidede aed ja Petronase tornide 41. korrusel asuv sild, kuhu lastakse iga tööpäeva hommikul tasuta piletitega 500 inimest. Kui soov kindlati üleval ära käia, siis peaks 8-9 vahel sabas olema. Ise veetsine enamiku ajast keskosas ja idas kuna lääne Malaisia on koht kuhu reeglina lähevad Lääne turistide massid (Penang, Langkawi jne). Kui soov näha ehedamat elu, siis tasuks teisel poole mannert hoida. Kindlasti tasub ära käia Perhentiani saartel, kuhu saab laevaga Kuala Besutist (paar laeva päevas - esimene ca 0800 ja viimane 1600 paiku). Ööbimist ei ole vaja tingimata eelnevat kinni panna kuna mõlemal saarel on piisavalt majutuskohti. Reeglina peaks endale sobiva koha leidma juba Kuala Besuti sadamas, kus kõik vajalik info olemas. Ise veetsin saarel kaks päeva ja see oli täiesti piisav. Selle aja sees jõuab dzunglis ära käia, snorgeldada ja päikese käes logeleda kui peaks olema jaksu 35 kraadise päikese käes olla. Algse plaani kohaselt pidin veetma 3-4 päeva Taman Negras kuid viimasel hetkel loobusin sellest mõttest. Olles Kota Bharust nn dzunglirongiga teel Jerantuti, kus loodusparki pääseb, selgus, et sinna suunduvad kõik rongis olevad valged inimesed. Lisaks korraldavad kõik KL hotellid sinna paaripäevaseid pakettreise ehk kogu park on täis turiste. Enamik radasid on avatud 0900-1500 ning on üsna umbes. Kui kellegil on soov päris dzunglit avastada siis soovitan minna Taman Rimbasse, mis piirneb Taman Negraga. Sinna pääseb Kuala Lipisest (rongi ja bussiga tund Jerantutist) ning ühtegi teist turisti seal ei kohta. Kuna park ise on raskesti ligipääsetav, siis saab sinna vaid eelnevalt kokku leppides. Ise läksin Kuala Lipises Appu's Guest House'i ja nemad viisid mind kokku giid Appu'ga, kes järgmisel päeval meid dzunglisse viis. Kui soov näha elevante, koski jm, siis peaks arvestama 2-3 päevase matkaga. Kui aega vähe, aga soov dzungli tunne kätte saada, siis teeb Appu ka 1 päevaseid väljasõite, mis kestavad umbes 7-8 tundi. Arvestades niiskust ja kuumust on see täiesti optimaalne. Ringi tasub vaadata ka Tai piiri lähedal asuvas Kota Bharus, kus kõrvuti Hiina, India ja Tai templid. Kui kellegil soov täpsemalt miskit teada, siis kirjutage.

1
2

Ma legendidest ei tea, aga välisministeeriumi kodukal on ju viisainfo kirjas - http://www.vm.ee/?q=et/node/4839

0
0

Aitäh.

0
0

Pole jälle jupp aega siin käinud- ei tea, kas enam aktuaalnegi.

0
0

Pole pool aastat trippi sattunud, aga eks sama küsimus on praegugi minejatel. Malaisia dzunglitesse peaks panema hoopis kilekaitsega saapad, sest seal on hulgaliselt kaane. Nad imevad ennast su jalanõu sees nahale (tulevad läbi riide ja soki) ja hakkavad verd imema. Uskumatu, aga sa ei tunnegi seda pärast on sokid verised! Sääski ma ei näinud ja malaaria tablettidele ei tulnud- keegi ei soovitanud ka. Mul plaan sel talvel Aasia asemel Lõuna -Ameerikasse minna, ka matkama aga põhiliselt talvituma.

0
0

Reisiideid 4 päeva Malaisia sisustamiseks

Tere, plaanis 4 päeva Malaisias veeta. Eesmärk eelkõige loodusimesid ja suurepäraseid vaatamisväärsusi nautida, sest nädal peale seda puhkan Phuketil. Postitustest loen, et 1 päev võiks veeta KL-s, niimõndagi infot http://www.vrs.ee/site/index.php?… Aga kas on mingeid sihtkohti, mis võiks veel ette võtta? Tänan abi eest ette.

0
0

Taman Negara rahvuspark. Ega 4 päevaga nüüd küll suurt midagi ei jõua, üks veel Kuala Lumpuri peale. Külastage Taman Negara rahvusparki- ühte maailma vanimat vihmametsa. Vaatan, et lisatud lingiga avaneb Vares Reiside programm. Neil on Borneo saar programmis- see on küll põnev ja külastamist väärt, mida 3-4 päevaga kahjuks teha pole mõtet.

0
0

Borneo saar jättis mulle väga hea mulje. Kinabatangani jõe paadisõidul nägi rohkelt linde ja loomi, Orangutangide rehabilitatsioonikeskus, kus sai looduses vabalt elavate orangutangide söötmist jälgida, Sipadani saare sukeldumised olid samuti ägedad - kilpkonnad ja haid ümberringi. Siis veel üks väike saar, kus kilpkonnad käivad munemas, aga sinna ma ajapuudusel ei läinud. Kota Kinbalu mäkke ronimine, endiste inimsööjate asulad ... ühesõnaga vaatamist kui palju.

0
0

Värskelt sealtkandist saabununa annan vihje kõigile, kes Petronase torne tahavad külastada - tornid on esmaspäeviti suletud!

0
0

Tripist palju kasulikku ammutanud, nüüd aeg natuke tagasi anda. Just sai läbi 2 nädalat Borneol (lõpus paar päeva KL-s) marsuudil Brunei-KK-Mt Kinabalu-Sepilok-Sandakan-Tawau-KL. Mõneid mõtteid ja nõuandeid selle kohta. Kui juba Sabahi minna, otsustasime linnukese kirja saada ning Bruneis ka ära käia. Kuna pealinnast kuhugi kaugemale ei olnud plaani ega aega jõuda, siis see üsna linnukeseks ka jäi. Mulje kohast kui väga vaikne ja väsinud. Hotelliks sai valitud LP soovitusel Terrace hotell, mis asukoha mõttes täitsa ok, kuid samuti väga väsinud (öö kannatab ikka mööda veeta). Üle päeva seal tegemist ei leidnud - käisime ära kuldses mošees, tegime tunnise tuuri jõe peal (10 kohalikku nägu) ning vaatasime vee peale ehitatud küla/linna. See avaldas küll muljet ning oli vaat et ainukene koht, kus mingigi elu toimus. Kindlasti soovitan minna. Sai veel linna peal ringi vaadatud (turul jne). Elamuseks saab pidada ka seda, kui Bruneist KK-sse lennates (40 min) aeti toru otsa Boeing 777. Inimesi nagu Helsingisse minevas lennukis, aga masin vägagi teist mõõtu. Enamus valgeid vaatas suu lahti, et mis nüüd toimub. Ju siis Brunei lennufirmal pisemat ei ole. Kota Kinabalu üsna mõttetu koht, üle päeva seal küll passida ei tasu. Sealt sai hommikul esimese bussiga Mt Kinabalu poole sõidetud (15MYR nägu). Kohale jõudsime pisut enne 9-t (pargimaks 15MYR). Midagi broneeritud ei olnud, lootsime, et küll koha pealt saab. Ei saanud midagi, kõik võetud. Siis sai küsitud, kas saaks ühe päevaga ära käia. Ei saanud samuti, selleks peaks kell 7 startima. Küll aga sai poole maa peale minna (4km peale), seal kus Summit Trail ning Mesilau Trail ühinevad. Otsustasime siis minna - parem ikka kui mitte midagi. Transport väravasse 16MYR ots, kust sai osta mäepileti poolele maale 10MYR eest. Aeg oli selline, kus liiklus üsna tihe (enamasti siis 2 päevaga tipus käijad). Ronimine on ikka puhas trepp, ainult et ebatasane ja liiga suurte astmetega. Midagi kerget seal küll ei ole. Ilm suht pilves ehk sellel kõrgusel oli üsna "siil udus" ronimine, mingit kauget ja selget vaadet ei näinud. Pooleteist tunniga jõudsin 4km peale, olles sellega üks kiiremaid ronijaid (mõned kiiremad elukutselised pakikandjad olid siiski veel kiiremad). Pakikandjad on veel omaette ime - paar tükki läksid voodi madratsid seljas üles. Ise üsnagi treenitud ja seljakott ei olnud väga raske, aga see pilt võtab ikka sõnatuks. Alla sai samuti pooleteist tunniga - enda jalgade jaoks see allatulek tundus küll raskem kui ülesminek. Nendele, kel tippuminek väga oluline ei ole või füüsiline vorm ei luba, aga mäetunnet tahaks, on see poole mäe variant täiesti arvestatav võimalus, muidugi võib ka all pargis matkaradasid mööda ringi lasta. Peale ronimist oli plaan Poringisse minna. Pargis saadav transport oli hinnaga 85MYR ots, mida hindasime kalliks. Seega jalutasime suure tee äärde ning hääletasime end Sandakani viiva bussi peale. Ranausse jõudes oli selge, et Poringisse jõuaks liiga hilja ning kuna siinsamas Tripis Poringi majutust väga ei kiidetud, siis otsustasime Poringust loobuda ning minna hoopis Sabah Tea Gardeni. Asub Ranaust Sandakani poole kuskil 25km. Koduleht neil ka olemas, väidetavalt suurim teeistandus Sabahis. Samuti olemas seal söögikoht ning majutus. Valisime traditsioonilise longhouse. Igati lahe elamus - valgus paistab läbi, öö otsa "looduse hääled", gekod laes jooksmas - kõik nii nagu peab. Hommikul tegi veel omanik tootmises tuuri. Kes enne teeistanduses ei ole käinud, kellel aega on, kindlasti võiks plaani võtta. Lisaks mägede vaated ei ole pahad. Sealt visati meid suure tee äärde, kust hääletasime Sandakani bussi Sepilokki jõudmiseks. Sepilokis bussist maha astudes oli mõte paljukiidetud Paganakan Diisse jõuda. Ei jõudnud eriti midagi mõeldagi, kui üks väikebuss meid heast tahtest peale võttis (minna ikka paar km). Tee peal võtsime veel ühe Belgia tüdruku peale, kel samuti sama siht. Kohale jõudes selgus aga, et koht täiesti täis ning sinna jääda ei saa. Ise nad soovitasid Jungle Resorti ning kutsusid transpordi meile järgi. LP Jungle Resorti eriti ei kiida, aga ise midagi väga hullu selle kohta ei ütleks. Kahene fan-ga tuba 69MYR, air con-ga 105MYR. Hommikusöök hinna sees, tasuta wifi vastuvõtu/restorani piirkonnas olemas, ka üsnagi roheluses, orangutangide keskus jalutuskäigu kauguses, kannatab olla seal küll. Lisaks on nad seotud tuurikorraldajatega ning omavad majutuskohti Kinabantanganil ehk sealt saab väga mugavalt ka jõetrippe võtta, palju aga raha ja aega on. Jõetrippidest pikemalt ei pajataks, sellest juba tripis räägitud küll, eks sõltub, kui pika aja oled ja kuhu satud. Sepilokis sai käidud "kohustuslikult" orangutange vaatamas, samuti ninaahve ning botaanikaaias. Kõik külastamist väärt. Ahvide osas ninaahvid jätsid ikka märksa eredama mälestuse. Ninaahvide külastusel oli 100 ahvi ja 10 turisti, orangutangide puhul 2 ahvi ja 100 turisti. Ehk orangutangide keskus jättis võrdlemisi loomaaia mulje, ninaahve sai pikalt vaadata ja oodata, kuidas nad džunglist välja tulid. Lisaks ei olnud neid varem näinud ka ning välimus suht naljakas. Ehk kindlasti soovitan. Edasi suundusime Tawau poole Sandakanist. Sandakan on ka seda tüüpi koht, kus liigselt aega kulutada ei tasuks. Bussisõit oli ikka paras piin võttes aega 7h kokku. Ausalt öeldes ei ole ka Tawau linn see koht, mida unelmate puhkuselt ootaks. Küll aga tasub külastada Tawau Hills Parki, mis asub nii 20km (30 min) lääne või loode suunas. Vägagi rahulik ning vaikne paik, pargi peakorteris nii söögikoht kui ka majutusvõimalused. Matkaradu on igasuguseid, alustades ca 3km-st kuumaveeallikate või kose juurde kuni ca 15km-ni erinevate mäetippude juurde. Samuti on pargis maailma kõrgeimad troopilised puud ehk botaanikahuvilisele vaatamist on. Meil oli ilmaga natuke kehvasti, oli tugevalt sadanud ööl enne meie parki minekut ning sadas ka kogu meie matka aja. Sai käidud kuumaveeallika juures, rada igati libe ja sopane. Palja jala otsas olid sandaalid, mis olid suureks rõõmuks kaanidele, mida iga paari minuti tagant oli vaja jalgade küljest lahti kakkuda. Muidu aga igati lahe ja ehe, täiesti üksi džunglis, ei ole hordide kaupa teisi turiste, rahulikule matkasellile vägagi soovitan. Tawaust lendasime KL-i. Kui reisil on plaan ka mõned linnapäevad teha, siis soe soovitus Sabahi linnades võimalikult vähe viibida ning see aeg Kuala Lumpuri peale planeerida. Olen seal paari reisi jooksul kokku nädala viibinud ning ikka tundub võrdlemisi lahe koht. Majutuse soovitaks võtta Hiinalinna või Bukit Bintang piirkonda. Külastamist tasub Lake Gardens (sisaldab linnuparki, orhideeaeda, liblikate aeda ja mošeed) ning meil võttis koos õhtuse Hiinalinna külastamisega terve päeva ära. Lisaks muidugi kaksiktornid. Linnast välja võib külastada Batu koobast, Sunway lagooni, Gentingut vms. Kesklinnas ka suured kaubanduskeskused, kuigi Bangkoki hinnatasemega päris asjad ei ole. Kokkuvõte:

  • Sabahi tasuks minna selles, kes fännab loodust, matkamist, kes ei karda gekosid ega muid elukaid. Ranna-, peo- ja linnasõpradel soovitaks küll mingi muu sihtkoht valida;
  • Transport - algselt oli plaan KK-st Tawausse rendiauto võtta, kuid valik oli ülimalt nigel ning üheotsa rentimine oleks tähendanud 450MYR lisatasu, mistõttu loobusime sellest ning sõitsime bussidega. KK ning Sandakani vahel olid vägagi korralikud bussid, Sandakani ja Tawau vahel mitte nii korralikud. Aga sõidetud sai ning kohalikega koos sõitmisel omaette lisaväärtus. Teeb reisiks õige reisi;
  • Ettebroneerimisega on nii ja naa - mõned majutused olid ette broneeritud, enamuses aga mitte. Mittebroneerimise tõttu pidime mäe otsa ronimisest looduma ning Paganakan Diist. Samas tuli reisi jooksul algsesse plaani mitmeid muudatusi ehk broneeringute olemasolul oleks jällegi probleeme olnud õigeks ajaks õigesse kohta jõudmisega.
  • Puutumatu looduse ihalejad peavad kiirustama - juba praegu alates Ranaust Sandakani ning praktiliselt kogu teeäär Sandakanist Tawausse vaid õlipalmiistanduste päralt ehk seda puutumatut vihmametsa väga väheks jäänud. Aga kindlasti tasub minna ning vähemalt ühe reisi jagu jäi Sabahi veel avastamata ka.
0
0
1
2
Lennupakkumised
Reisikaaslased