piloot

Rändur, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
5 meeldimist
2 postitust / 17 kommentaari
60 (9.6%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Minul on hea kogemus kompensatsiooni saamisel firmaga http://aireclaim.com

Pidime lendama LOTiga TLL-WAW-TBS, Tallinna lennujaamas oli juba pagas ära antud ja ootasime boardingut, kui ühel ajal tuli kõlaritest nii lennujaama teadaanne kui ka LOTilt SMS telefoni, et lend on tühistatud (hiljem selgus, et see lend ei olnud Varssavist startinudki). Sihtkohta jõudsime läbi Helsingi ja Istanbuli pisut üle 12 tunni planeeritust hiljem . Direktiivi järgi oli meil õigus kompensatsioonile 400€ ulatuses. Edasi läks huvitavaks, LOT saatis meid muidugi kuu peale väitega, et tegu oli erakorralise juhtumiga ja me peaksime õnnelikud olema, et nad üldse meie Helsingi lennujaamas ööbimise kinni maksid.

Pöördusime tarbijakaitse poole, sealt saime vastuseks pika ja põhjaliku pettumuskirja. Lühidalt öeldi seal, et LOT esitas lennuametile logid ja neil oli õigus kompensatsiooni mitte maksta. Siin ka mõned lõigud kirjast. :
"Lähtuvalt LOT Polish Airlines esitatud dokumentatsioonist, on võimalik täie kindlusega järeldada, et tegemist on lennuki SP-LDF MAU 3 NIC / PROC 1 mooduli rikkega (P/N 7026542-1901). See tehniline rike on erakorraline ja ettenägematu. Nimetatud tehniline rike võib ilmneda ka õhusõiduki korrapärase ja nõuetekohase hoolduse korral. Antud tehnilise rikke võib paigutada määruse nr 261/2004 loetelu punkti nr 25 alla.

Kuivõrd lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist määruse nr 261/2004 artikli 7 alusel summas 400 eurot.

Avaldame kahetsust, et Teie kaebus ei lahenenud Teile meelepäraselt. Juhul, kui Te ei nõustu Tarbijakaitseameti seisukohaga, on Teil õigus pöörduda lennuettevõtja vastu hagiga kohtusse."

Mida sellise vastusega ikka peale hakata, kui kaks autoriteetset riigiametit on lennukompaniiga nõus, et tegu oli erakorralise asjaoluga. Kohtuteed ju ka ette võtma ei hakka. Justkui oleks pidanud asja sinnapaika jätma. Aga uued arengud tulid kui üks reisikaaslane ca' 11 kuud peale ärajäänud lendu http://aireclaim.com poole pöördus, saatis lendude andmed ning kolm kuud hiljem oli LOT kompensatsiooni välja maksnud. Ei tea kuhu nüüd erakorralised asjaolud kadusid? Tänaseks on kõik reisikaaslased 300€ oma kontole saanud, 100€ ehk 25% summast jäi väljanõudjale.

Justkui õnnelik lõpp. Kurvaks teeb ainult see, et nii Tarbijakaitseamet kui Lennuamet lasid endale LOTil korralikult hambasse puhuda, kui suvalisel firmal neist rohkem võimu oli tarbijate huvide kaitsmisel.

Kui huvitab Saksamaa lähiajalugu, siis tasub külastada DDR Muuseumit. http://www.ddr-museum.de/en/
Loomaaed: http://www.zoo-berlin.de/zoo.html?L=1
Pronkssõdur Berliini moodi: http://en.wikipedia.org/wiki/Soviet_War_Memorial_(Treptower_Park)
Teletorn Alexanderplatzis: http://tv-turm.de/en/index.php

EPL kirjutab: "Kesk-Aasias ja Venemaal edukalt tegutsev lennufirma on juba mõnda aega soovinud avada liine Euroopasse, kuid pole kvalifitseerumiseks leidnud sobivat partnerit. Kasahhid ei soovi liituda tugeva partneriga, kes võib hakata liiga jõuliselt oma mängureegleid dikteerima. Estonian-Airi sugune ettevõte, mis otsib omakorda pääsu Aasiassse oleks just sobiv partner".

See võib olla üks põhjus, miks Astana huvitatud võib olla. Kuid lisaks EA'le on hulk muid lennufirmasid, kes samadel põhjustel partneriks sobiksid.

Aga et mitte kogu seda lugu liialt tõsiselt võtta, siis veel üks tsitaat artiklist: "Teadaolevalt on president Nazarbajev ka ettevõtete lähenemise heaks kiitnud, põhjendades seda asjaoluga, et "eestlased on meie sõbrad".

See on nüüd küll tugev argument, millele äriplaani üles ehitada.

Lihtsalt infoks Air Astana route map: http://www.airastana.com/kaz/en/Route-Map.aspx

Kasahstani lennufirma Air Astana voib Estonian Airi ära osta: http://www.epl.ee/news/eesti/estonian-airi-salakosilane-on-kasahstani-lennufirma-air-astana.d?id=65069682

Artikli väitel olevat kõrgel riiklikul tasemel seda teemat juba mõnda aega soojendatud. Ning see olevat juba ka Finnairi närviliseks teinud, mis võib muidugi ka ajakirjanduslik liialdus olla. Igatahes seekord sootuks omamoodi arenguvõimalus vahelduseks "Kajaani avamisele ja Londoni sulgemisele".

Tänud hea ülevaate eest. Olen ka Orvali õllekloostris käinud lahtiste uste päeval. Kogu tootmisprotsess on seal tegelikult väga kaasaegne. Ei mingeid pikkades hõlstides munkasid õllevaatide vahel ega muud müstilist, mida seal millegipärast kasvõi show mõttes kohata lootsin. Sel hetkel töötas tehases 32 inimest, neist kaks kloostris elavad mungad, kelledest piisab Trappisti nime hoidmiseks. Tehases oli kõik särav ja puhas, LCD touchscreenid automaatika juhtimiseks jms. kaasaegsesse õlletehasesse kuuluvad seadmed.

Samas pakuti palju kloostri ajaloolist infot ning kokkuvõttes oli huvitav küll. Ei olnud giidiga ekskursioon, vaid sai ise mööda tehasesse seatud rada mööda käia ja peatuda huvipakkuvates kohtades nii palju kui ise tahtsid. Kindlasti tasub külastada inimesel, kes varem õlletootmist lähedalt näinud ei ole.

Veel lisan, et Orvali õlut saab Tallinnas Drink Baarist või seal kõrval asuvast Drink Shopist. On tõesti proovimist väärt.

Olen sõitnud 2008 märtsis Bakuust Tbilisse rongiga. Pilet oli sel ajal ca' 200 EEK neljases kupees. Pakuti ka väikebussiga sõitu, aga öörong tundus parema vahendina, öösel nagunii magada vaja ja miks mitte seda siis samal ajal liikudes teha. Ajakulu päris täpselt ei mäleta, aga pakun, et see oli ca' 12 tundi koos piiriületusega.

Sattusin ühele huvitavale Põhja-Korea reisikirjale. Kaks julget Austria ja Šveitsi noormeest võtsid riski ja sisenesid Põhja-Korea turismiagentuuri-ametit üle kavaldades riiki Venemaalt, piiripunkti kaudu, mis muidu kolmandate riikide kodanikele ette nähtud ei ole. Kuigi reisikirjas on palju rõhku pandud rongidele ja raudteetranspordi kirjeldamisele, nimelt on autor suur raudteehuviline, on tegu siiski väga huvitava lugemisega: "36 hours in North Korea without a guide..." http://vienna-pyongyang.blogspot.com/

Lisaks eelmanitud outleti kompleksile on Bremenis shoppamiseks suur kaubanudskeskus Waterfront. H&M, C&A ja muud levinud ketid esindatud.
http://www.waterfront-bremen.de/en/shopping.php

Kui on soov mobiilis internetikõnesid kasutada, aga mobiilioperaatoriks pole EMT, siis Elioni sidepaketi (kodulahendus või uue nimega e-kodu) kasutajatel võib internetikõnede võimalus siiski olemas olla. Selle eelduseks on VoIP telefoniteenuse olemasolu. Kui lauatelefoni juhtme üks ots läheb Speedtouchi ruuterisse, siis on Teil Elioni VoIP lauatelefon. Tegu on EMT internetikõnede teenuse analoogiga (mõlemad töötavadki tegelikult samal tehnoloogial). Ainuke vahe EMT teenusega on see, et kui Elioni VoIP'i oma mobiiltelefoni seadistanud oled, siis helistad välja oma lauanumbrilt, seda numbrit näeb kõnele vastaja ning kõne eest maksad ka Elionile hinnakirja alusel. Seega näiteks lauatelefonile helistades tuleb kõne väga soodne.

Kel telefoni Skype'i installeerida pole võimalik, tasub vaadata kas telefon VoIP'i toetab ja seadistamine enne reisi ära teha. Elioni plussiks on EMT teenuse ees veel see, et kui lauatelefoni eest nagunii maksad (mida arusaamatul põhjusel väga paljud teevad), jääb ära EMT internetikõnede kuutasu - 3,6€.

Sama stsenaarium kehtib ka Elisa VoIP (või mis iganes teise operaatori) lauatelefonide kasutajate kohta.

Olgu finantsseis kuidas on ja käitugu Vanags nagu tahab, aga kõige olulisem on siin portaalis vaadata seisu kliendi vaatenurgast. Mis juhtuks, kui AB turult kaduma peaks?

Euroopa liinide pärast ei muretse, sest isegi AB kadumisel (mis küll ei ole eriti tõenäoline ja kui isegi must stsenaarium peaks tõeks osutuma, siis majandus ei salli turul tühja kohta) saaks need aja jooksul kaetud, kuid kardan ida suunaliste lendude pärast, mis ei pruugi uutele tulijatele nii rentaablid olla. AB kadumise korral on tõenäoline, et jääksid katmata need lennud, mis just mind (loe: hinnatundlikku) klienti huvitavad. Need on hulk liine endise N-liidu territooriumile (Kesk-Aasia, Kaukaasia, Moldova) ning ka Balkanile. Rahaliselt mõistlikku alternatiivi AB'le näiteks Kaukaasiasse lendamiseks praegu ei ole.

Alates mingist hetkest eelmise aasta teises pooles ei saa enam ilma küllakutsujata. Proovisin päris mitu firmat läbi ja kõik kinnitasid sama. Enne sain korduvalt nii hakkama, et reisifirma ajas kõik paberid korda ja endal oli vaja ainult pass+pildid viia ning nädala pärast juba viisaga passile järele minna.

Usun, et on turvaline. Endal on kogemus rentspain.com rendiga ning sealt sai samuti soodsama hinna kui näiteks Avisest või Hertzist võttes. Kuid auto ise oligi minu mälu järgi Hertzist.

Saksamaal olen kasutanud ka tigercarrental.com teenust, see töötab sama mudeli järgi, annab soodsama hinna kui otse rendifirmast võttes, kuid autod on Avisest või mõnest muust tundut firmast.

Istusin täna hommikul lennujaama ees esimesesse taksosse ning esimene küsimus oli "kuda". Vastasin kohanime, ca' 20 km Tallinnast eemal asuv piirkond, mille asukoht jäi siiski juhile arusaamatuks. Siis nägin nr.2 bussi tulemas ning kuna tegelikult kiire ei olnud, liikusin edasi ühistranspordiga.

Olen Minskisse sõitnud korduvalt läbi Vilniuse. Teed on sellel marsruudil head ning kilomeetreid tuleb sama palju, kui läbi Daugavpilsi sõites. Ainuke põhjus, miks Daugavpilsi marsruuti eelistada, võib olla lühem piiriületus, kuid ka sellele ei saa alati lootma jääda. Seega ikkagi läbi Vilniuse.

Konkreetne odadvnemisjuhtum oli maikuus London-Tallinn Easyjeti lennuga. Hommikul maksis lend järgmise päeva hommikuks ca' 4000 eek, kuid pealelõunal oli pileti hind langenud 1900 eek peale.

Kampaaniahinnaga ostetud pileteid ei broneerita ümber teistele laevadele.