Viimased kommentaarid

Kogemus SEB PZU reisikindlustusega. TUI  hilinemise pärast Vietnamist (17 tundi) jäi kasutamata Helsingi-Tallinn ostetud lennupilet ja kasutasin laeva. PZU maksis laevapileti, millest arvutas maha omavastutuse 30 eurot. Luhtaläinud lennupiletit ei kompenseerinud.

Teema kokkuvõtteks. Kokku hilines lend meie tagasilend 17 tundi ja lennuk tuli Rootsist. Lennu info erinevalt saitidelt erinev ei teadnud  enam mida uskuda. TUI pakutud hotelli sõitsime taksoga, ka läbi mitme tõlgi tšekki me ei saanud aga see mõni euro ei löö enam maha, sest takso tõesti odav. Premier Residence hotellis taas üllatus. Tuba ühe laia voodiga. Oleme kogu aeg võtnud 3-se toa, siis käisime ka nüüd samaväärset palumas. Ei saanud, kuna hotell olevat välja müüdud. Toodi beebi reisivoodilt ära võetud madrats põrandale ja meie viie tärni superhotelli öö möödus praktiliselt magamata kolm naist ühes voodis ühe teki all.  Paar lastega peret olid veel sama hädaga, ma ei teagi kuidas neil lõppes. Praegu mõtlen, kas protsessida on mõtet, sest ühtki kirjalikku tõendit mul pole, peale nende "sorry madam".  Kui muud ei saanud, siis jälle ühe õppetunni võrra rikkamaks.

Võtsime juba uue hotelli, sest lapsel tuli lõunane uneaeg. Nüüd lõpuks ka TUI saatis teate, et tulevad järgi ja viivad meid saare teise otsa Premier Residence hotelli. Vaatasime, et väga suur suur kompleks ja 5 tärni. Söök pidi hinnas olema. Ilmselt hakkab lahenema aga kuna võikisime koju jõuda ikkagi ei tea. Edasilennupiletid Helsingist ka kõik nässus. Eks siis reisikindlustusega hakkame edasi asju ajama.

Lennujaamas on sul taksopakkujad hõlmas, astu nendest mööda ja silma üle tee rohelistes pikkades nn rahvuslikes rohelistes riietes näitsikud juhatavad ametliku takso peale. Libamees küsis hotelli 6-le inimesele 600 000 dongi, ametlik takso 6-le inimesele 160 000 dongi. Sõitsime ca 10 km kaugusele hotelli. Taksoga on ikka väga odav  liikuda. Roller on 120-150 000 dongi ööpäev ja liiklus väga normaalne ja rahulik. Ühtki politseinikku ei näinud. Söök ja õlu odav. Poes kohalik õlu ca 9-13 000 dongi (ca 0,5 eurot), baaris ja rannas 20-30 000 dongi ehk 0,3 pudel euro kanti.  Massaaz rannas 1 tund terve keha 200 000, konditsioneeriga tubades 300 000 dongi. Kauplemist eriti ei ole. Meil oli 2 nädalat saarel palju, kuigi võtsime kõikvõimalikke trippe jne, aga ammendas ruttu. Kindasti käia maailma pikimal aasta vanusel 8 km pikkusel õhutrammi sõidul. Sealt viiakse edasi golfikärudega ilusasse randa, kus saate kena piknikku nautida, võrkkiiges kiikuda ja lastele on veeatraktsioonid kõik tasuta. Pakuti ka buffee lõunasööki 250 000 dongi suur inimene ja 150 000 lastele.  Kindlasti  lastega käia Vinpearli safaris, veepargis ja teemapargis. Pilet osta eelnevalt eksursioonimüüjalt, maksime 450 000 combo variandi eest. Safari võtsime eraldi. Midagi seal kuskil juurde maksma ei pea, kui sisse lähed on kõik atraktsioonid tasuta. Buss sinna viib ja toob tasuta, peatuste märgid on tee ääres üleval.  Taksoga üks ots ca 350 000 dongi. Delfiinide schou algab kell 14 päeval, õhtune laseriga värviline vee-etendus kell 18.00. Tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele. Eraldi elamus on samas kõrval safari ehk nn loomaaed. Piprafarmid, pärlikasvandused (turult saate pärlid odavamalt). Coconut vangla jättis sügava mulje. Aga ka lihtsaks puhkuseks ja rannas lebotamiseks paras, vesi puhas ja liiv hele peenike. Rannas pakutakse puuvilju ja koogikesi-küpsetisi ja loomulikult röstitud maisi. Baaridest saab jooke ja smuutisid 30 000 dongi ehk pisut üle euro.  Muid kauba pakkujaid ja pealepressimist ei ole. Kohalikest apteekidest saab kõik vajaliku kraami kätte, ka selle mis meil retseptiga. Saare idarannik on suurte lainetega, mitmed kaebasid selle üle ja kolisid üle Long Beachile. Rannas on juba õhtusi tuleetendusi märgata, kuid tänaval sureb elu peale kella 22-t välja. Saar edeneb kohutava kiirusega, veel aastal 2012 ei olnud seal rahvusvahelist lennujaama, ega korralikke teid, nüüd lõuna pool juba sile 4-realine tee valmis. Turism areneb täiega ja ainult ehitavad. Mõned venelased on oma ärid püsti pannud ja pea igas poes on keegi, kes räägib vene keelt ja aitab kaasmaalastel ostusid sooritada. Nad ei lärma ja on väga viisakad. Suuri kaubamaju pole.  Pettust ja tüssamist ei kohanud. See on ainult saare kogemus, mujal Vietnamis pole käinud.
Meil oli Mamaial broneering hotelscombined kaudu odavaima amoma-ga. Raha bronniti kohe krediitkaardilt (lehel näidatud nädala summa+ lisaks 87 eurot) ja probleeme hotellis ei olnud. Siiski oli seik, et hotelli sisebassein ja spa oli meie sealviibimise ajal suletud ja renoveerimisel. Sellekohase info sain hoopis booking.com lehelt, amomas seda infot ei olnud. Samaks ajaks pakuti paketti, kus spa külastus oleks hinnas olnud.

 Doonau delta tripp maksis 170 leud, kombo kolmest asjast kokku akvaarium+delfinaarium+seikluspark  maksis 150 leud, veel sai minna mingisse kloostrisse vms ja maksis 120 leud. Need olid pakkumised hotellis IAKI mis meelde jäid, tänava pealt ei vaadanud. Väljasõitudel ei käinud ja ei oska kommenteerida. Bussipiletid ostad juhi käest, suhtlemine ikka inglise keeles, annavad kaardi (või oli kastist ise võtta) marsruudiga kus peatused peal. City Tour koduleht: www.ratc.ro
Vene keelt ei olnud üldse kuulda ja sellega seal midagi peale hakata ei ole. Kui on veel küsida, vastan meeleldi.

Käidud. Nordicaga saabudes ja tagasiminnes oli lennujaamas ainuke selle lennu rahvas, muidu tühjus. Lennujaamas rahavahetust ei olnud, kuid olid ATM-d. Herz pakkus autorendi võimalust. Tundus, et väga paljud rentisid autod kohapeal ringi sõitmiseks. Takso eest Mamaiale ja ka Constanta linna küsiti 20 eurot, tagasi lennujaama saime taksomeetri järgi 73 leuga. Sõit ca 30 minutit. Teed korralikud ja viidastatud. Mamaia hetkel veel turistidest avastamata, puhkavad peamiselt kohalikud, ilmselt muutub see kiiresti. Bulgaaria ja veel nii mõnelegi Musta mere rannakuurortile teeb igatahes silmad ette. Meres on lainemurdjad, suuri laineid pole, rand ja vesi puhas. Väikesed teokarbid rannas, kuid susse polnud vaja. Rannatoolid koos madratsite ja varjudega väga puhtad ja hoolitsetud, meie hotellil (hotell IAKI ) oli oma rand, seega maksma ei pidanud. Õhtuti avatud rannabaarid, kuskil nägime ka tüdrukud ümber posti tantsimas. Osad supermarketid  rannas avatud 24 h.
Hinnatase Eestist odavam, õlu nii poes kui ka rannas (!) 6 leud. Lõunasöök 2-le keskmiselt 40 leud.
Mamaia ja Constanta linna vahel sõitsid iga 25 minuti tagant kahekordsed lahtised turistibussid, päevapilet maksis nägu 5 leud, ühekordne ots 3 leud. Bussi kogutuur nii Constanta linn-Mamaia kestis 2,5 tundi, peatus tehti ka raudteejaamas. Mamaia õhuraudtee 20 leud nägu, lapsed tasuta. Sõit algab promenaadi linnapoolsest otsast kuni peatuseni Casino. Sealt võimalik edasi/tagasi liikuda ka "rongiga" mis traktorile taha ehitatud. Üks sõit 5 leud nägu. Promenaad algusest lõpuni täiesti välja ehitatud, jalgrattatee kenasti märgistatud õhtune mõnus melu mõnusate söögikohtadega. Takso hinnad km 2,5-3,5 leud, kõik käib taksomeetri järgi, hinnad auto ustel nähtavad.
Delfinaariumi pilet 40 leud, show 3 x päevas, kestis ca 30 minutit. Samas näitus maailma ja ahvist inimeseks arenemisest ja dinosauruste park. Kõrval MC Donalds. Lunapargis atraktsioonile pilet 8 leud nägu.  Aqwapark Mamaial väga meeldis, akvaarium ja kaunis restorane täis promenaad Constanta linnas...uih, tegevust ja vaatamist jagus. Puhas ja korralik, ei tüssamist, tülitamist ega pealekäimist, väga abivalmid ja mõnus koht rannapuhkuseks.

Lennupiletid Constantasse juuliks nädalaks võetud. Vanaema kahe kooliealise lapslapsega ei suuda otsustada kuhu võtta öömaja: kas Mamaiale, hoopiski Vama Vechesse või päris linna. Bassein oleks soovitav ja ühistraspordi peatus ka lähedal. Sooviks natuke ringi vaadata ja ka rannapäevi.  Mida ja kuhu kanti soovitaksite?

Eelmise aasta juulis Tivati lennujaamas oli taksopeatuses silt fix hindadega. Ehk saanuks tingida, pakkumisi oli kõvasti. Kui õieti mäletan oli Budvasse (Becicisse) hind 30 eurot. Tagasi lennujaama saime 25-ga. Tegevust jagub, oleneb kui suure tempo peale panete ja kas teete vahepeal rannapäevi. Kotori linna külastuseks 2 päeva, õhtuti tuledes eriti ilus, mägede tuur koos mauseleumi külastusega, bršuti tegemise talu külastus, allveelaevaga sõit, rahvusõhtu, Aadria mere suurim veepark, Sveti Stefani, Budva vanalinn ja "baleriina" kuju, turg jne.  Rannatoolid olid 10 eurot paar (kaks tooli ja vari), eriti uhkes kohas 12 eurot. Budvas oli palju rahvast liival linadega. Toit ja õlu restodes odavam kui meil suvel Pärnu rannas.

Äsja TUI-ga Taist tulles aeti kõigil pill lõhki. Kahepeale oli võetud üks äraantav pagas 20 kg. Kästi kohe ka käsipagas samale kaalule panna. Iga ülearuse kilo eest küsiti 500 bahti. Hoiatuseks veelkord, et äraantavasse pagasisse unustasime akupanga- mõne aja pärast kutsuti välja, vormistati akt, jne. Jantimist oli kõigil seal päris palju.

Oli kaasas kaks erineva nimega last ja küsiti lennujaamas. Notari juures tehakse nii Eesti kui Inglise keeles kuni lapse täisealiseks saamiseni, hind algas vist 25 eurost. Reisibürood (Pärnu Estravel kindlasti) teavad väga hästi millised notarid odavamalt teevad.

Montenegro poebki hinge! Olime juuni lõpus nädala. Aurinkost võtsime lennupiletid Tivatisse (16 km) ja ise otsisime öömaja koos lennujaama vastutulekuga. Võrratu meri ja mäed kõrvuti. Rahvas sõbralik. Mida kaugemale keskusest Sveti Stefani poole seda meeldivamaks ja odavamaks muutus. Hinnad võrreldes meie turistikohtadega ikkagi odavamad. Õlu rannarestos 0,5 l maksis 2-2,5 eurot. Mereandide restoranid mere ääres reas. Väga lapsesõbralik, rannapromenaadid välja ehitatud, rääkisid nii vene kui inglise keelt. Tuuseldasime ringi ja aega jäi napiks, seega plaanime veel minna.

Valige hotell keskusesse,rand sealsamas, basseini olemasolu ei oma keskuses tähtsust. Takso tellida vastu hotellist või saitide kaudu, mida siin foorumites mainitud.

Bangkokist Hua Hini saime ette tellides http://www.thaicalltaxi.com/. Lennujaamas oldi nimesildiga vastas. 6 inimest + laps minivaniga kokku 3000 bahti.Valisime hotelli keskuses. Kõik ümberringi käe-jala juures. Meid hoiatati ette, et seal puhkavad peamiselt euroopa pensionärid (nii tegelikult oligi), kuid meile see rahulikkus ja vaba kulgemine väga sobis. Pikendasime sealolekut algsele plaanile veel terve nädala. Ilus liivarand nii rannatoolidega kui rätikuga liival. Rannatool 100 bahti. Puuvilja, jäätist ja muud ninni-nänni kaupa pakuti, kuid väga pealetükkiv ei olnud keegi. Häirivad olid meie jaoks rannas hobused. Puhtad ja hoolitsetud loomad,sõitjateks Tai ja Hiina lapsed. Mõni peremees koristas oma suksu pabulad ära, mõni mitte. Järgmiseks päevaks olid vees lahustunud. Vaadata ja käia on Hua Hinis küll ja küll. Kaardi järgi sõitsime rolleriga kõik kohad läbi.Rolleri rent 200 bahti päevas, passist tehti koopiad ja ära ei võetud. Palju suuri erinevaid templeid (selle ees korraldati tai poksi võistlusi),ahvide mägi,elevantide küla, koerte kasvandus,võimsad veepargid, ostukeskused jm. Linnast väljas asuv firmariiete outlet on mõttetu. Turukaup tundus pisut odavam võrreldes teiste turismikohtadega. Motika takso ca 40-60 bahti ots ja hinnakiri seinal. Tuk-tuki mehed ei olnud ka nahaalsed. Kastitaksoga üks ots pealeistumine 15 bahti. Trippe müüdi tänavalt putkadest ja taksojuhtide käest. Võtsime rahvuspargi laevareisi (snorgeldamine) ja kalapüügi tripi. Kala saime ohtralt ja õhtul lasime kohalikel ööturul ära grillida. Ööelu täitsa olemas, piljardit ja elusat muusikat ning tantsu igale maitsele. Kes väga suurt möllu ja lärmi ei soovi kuid kõike seda natuke väiksemates ja vaiksemates kogustes tahab- siis Hua Hin on see koht.

Veebruaris 2016 Pan Phe sadamast saarele pääsuks oli kaks varianti: suure paadiga edasi-tagasi pilet (lahtise tagasisõidu ajaga) 100 bahti nägu ja kiirpaati tuldi ise pakkuma ja hind muudkui langes. Ei tasu esimese kiirpaadi pakkumisega nõusse jääda, saime lõpuks 100 bahti nägu üks ots. Tagasi saarelt suure paadiga maksab 50 bahti üks nägu. Sõit kestis lühikest aega, ehk 15 minutit. Kiirpaat viib hotelli järgi vastavasse randa ja pääsed rahvuspargi maksust. Kotipoisid on rannas vastas kuid jalad saab märjaks. Rohelise kastikaga sadamast tulles nõutakse 100 bahti nägu eranditult rahvuspargi maksu ja tasu sõltub sellest palju inimesi peal ja kui kaugele.
Ao Prao rand lääne küljel on täis väga korralikke ja kalleid hotelle. Võrridega sinna rannapiirkonda ei lasta, need tuleb jätta ülesse parkimisplatsile ja jala minna. Põhirannast Sea Kaew-st saab jalgsi väikese vaevaga kõikidesse teistesse lõunapool asuvatesse randadesse ja õhtul tulede valguses kõikide sealpoolsete randadega silmside olemas. Vahemaad on tegelikult väga väikesed ja rannast randa liikumine pole jalgsi probleem. Saarele teeb tiiru rolleriga poole päevaga. Peamagistraalid väga korralikud, kuid täis "lamavaid politseinikke".Kui tahad mööda magistraali hotelli juurde minna, siis peateelt hotelli kõrvalteele pöörates on teed lagunenud ja metsaalused prügi täis. Rannatoolid vahetakase õhtul söögilaudade vastu ja pannakse randa põlema tuled. Väikesed Tai poisid teevad võrratuid tuleschousid. Rannas palju pannkoogikärusid. Nädalavahetusel tulevad Tai pered lastega sinna puhkama ja viskab korraga ranna täis. Nädalavahetusel ka noortele võimsad diskod koos buketitega (300 bahti ämber). Saar on puhtalt rannapuhkuseks, massaasiks värskes õhtus (400 bahti 1 tund) ja rannaliival õhtusöökide nautimiseks. Peale paari 7/leveni kaupluse, ühe apteegi ja paari suveniiri-rannariiete poe saarel muud pole. "Täiskasvanute tänavaid" pole. Parima teeninduse ja maitseelamuse saime Jep`s restoranis mere ääres. Ööbisime Silver Sand bungalos 2000 bahti öö koos korraliku hommikusöögiga ja tasuta rannatoolidega.

On võimalus odavlennuga Phuketilt lennukiga Surat Thanisse ja sealt edasi praamiga Samui saarele. Ise oleme teinud läbi Samui-Phuket mööda maad. Kell 6.30 alustasime Samui hotellist minivan-praam-suur buss (logistas kõik nurgatagused läbi) ja ca kell 16 olime Phuket Townis.

Oleme jaanuaris-veebruaris esimese nädala Hua Hinis. Tai lõunapoolsed kandid ja saared läbi käidud ja enam ei läheks. Pole ka eesmärk iga paari päeva tagant pakkida ja edasi liikuda. Seega edasiseid plaane ja bronne pole teinud ja huvitab, kas olete Hua-Hinist võtnud trippi Birmasse? Kuskilt jäi silma, et selline võimalus on. On keegi käinud ja mida kostab? Lisaks peab üks Naksitrall Hua Hinis söögikohta, kust võiks läbi astuda ja käivet tekitada. Kahjuks ei leia selle koordinaate või ma ei oska otsida.

Reisitõrkekindlustusega paari aasta tagune lugu Seesamiga. Pidime reisi katkestama kodumaal toimunud õnnetuse tõttu. Hetkest, mil kindlustusfirmat teavitasime pidime tegema sadade eurode eest telefonikõnesid kodumaale. Eestis lubati kummalgi hüvitust 60 euro eest. Peale telefoni väljavõtete saatmist ja tõestamist/jantimist selgus, et kuna mõlemad omavad firma telefone (abikaasa on firma ainuomanik), siis ei hüvitatagi. Südame ajas täis (oleks võinud ju kohe öelda) ja jätsime sinnapaika. Lennupiletid hüvitati.

Helsingi-Phuketi otselend (tsarterlend) on enamusele väsitav. Viimane kord õhtune-öine lend oli miskipärast meie seltskonnale ränk, magada ei saanud silmatäitki, kuigi istmevahed olid piisavad jalgade sirutamiseks. Tagasitulek päevasel lennul polnud nii hull. Aga see kõik on nii individuaalne ja suhtuda tuleb positiivselt. Iga kord sinna lennates mõtled, et ei taha seda hullult pikka lendu aga see "piin" ununeb õige ruttu ja kõik on selle üle elanud ning lähevad ikka ja jälle.
Oleme Helsingisse edasilennule jõudmiseks ja tagasilennuks Tallinnasse kasutanud Finnairi Flybe lende. Arvestada tuleks edasi-tagasi ca 120 euroga. Tallinnast lennukile minek õues jalgsi ja Helsingist viib buss trapi juurde. Viimane kord sain hilisõhtusel väljumisel Helsingis lennuki trapi kõrval seistes kõvasti külmetada, sest keegi suutis tropi ette moodustada. Oht ongi kõige suurem tagasitulles soojalt maalt külmetuda. Seega mina reisimiseks päris T-särgi ja plätuvärki ei poolda.

Ma siis lisan veel, et Phuketi lennujaamas olla olnud täielik taksode tühjus, ei mingit pakkumist ja varrukast sikutamist. Paljukiidetud "parempoolses taksopeatuses" oli ainult kaks taksot, esimene küsis kahe käsipagasiga reisija eest Patongile 750 bahti ja tagumine juba 800 bahti.

Kas on teadjaid, miks Phuketil (vähemalt Patongil kindlasti) ära korjatud kõik rannatoolid ja varjud ja neid ei ole laenutada. Rahvas liiva peal rätikutega. Inimesed olla varjunud majade lähedusse ja puude alla kuuma päikese eest. Väidetavalt kestvat selline asi kevadest saati.

Mina soovitaksin Krabilt hoopiski paari ööbimisega lähedalasuval Phi-Phi saarel ära käia ja mõneks päevaks minna ka Lanta saarele. Saab Krabist kohe praamiga minna. Kahenädalane reis saab paganama ruttu läbi ja liikumiseks ühest kohast teise tuleb arvestada ikka päevajagu aega. Vaadake Tai kaarti, kuhu tahate liikuda ja mõelge hästi teekond läbi. Iseenesest on seiklemised jälle reisu üks osa ja mida ekstreemsem, seda rohkem meelde jääb. Samui ei ole tegelikult halb valik ja sinna minekuks pole vaja siit midagi ette osta, vaadake Krabist kohapealt transfeeri, pakkumisi on iga nurga peal. Tullakse hommikul hotelli järele, kleeps rinda ja olete Samuil kohal pealelõunasel ajal. Samuil olid taksojuhi sõnade järgi Lamai rannas rannahütid 100 bahtiga saadaval küll, aga ainult magamiseks, muud mitte midagi. Ja need olid tõelised hütid kanajalgadel. Normaalse hotelli koos hommikussöögiga saab keskmiselt 1000 bahti kanti öö. Kõik oleneb muidugi reisijate personaalsetest soovidest ja vajadustest. Igatahes head reisi !

Kemeri Novia Gelidonya**** hotell juulis 2014 käidud. Sobib noortele, paaridele ja koos reisivatele seltskondadele.Lastele eriti tegevust polnud, kuid igal õhtul oli erinev programm või etendus, mis sobis enamjaolt kõigile.Hommikuti vesiaeroobika, erinevad tegevused, võta ainult osa. Orienteeritud täielikult vene turistidele (seda on terve Kemer). Personal kõnetab esmalt vene keeles ja seejärel tuleb ka vajadusel midagi muud, kuid nad on äärmiselt viisakad ja sõbralikud, sest vene turist on väga nõudlik ja kui talle midagi ei meeldi, läheb kaebama. Tubasid koristati ja käterätikuid vahetati iga päev. Toidu- ja joogivalik (kohalik vaadiõlu ja kange alkohol, kohv, mahlajoogid)ei lõppenud kunagi otsa, teenendus oli kiire ja ei pidanud järjekordades passima. Söök buffee ja äärmiselt rikkaliku valikuga alustades erinevate salatite, suppide ja grilltoitudega ning lõpetades koogivalikute ja puuviljadega ja ikka tasuta kõiksugust jooki kõrvale. Basseinile lisaks väike lastebassein 35 cm sügavune. Lamamistoole jätkus ja kohtade pärast rabelemiseks ei läinud. Hotelli rand polnud kiita ja meile ei sobinud, seega käisime laenutatud kolmerattaliste elektrivõrridega Kemeri keskuse poole MOONLIGHT pargis, ehk avalikus rannapiirkonnas, MC Donaldsi lähedal. Seal oli lastele palju tegevust,erinevad mänguväljakud ja sealsamas ka delfinaarium (pilet täiskvanule 40 liiri või 20 dollarit,laps poole hinnaga, eelkooliealised tasuta, algus iga päev kell 15, pühapäev suletud, piletite müük algab 10 minutit enne algust ja kohti piisavalt, etendus ise vahva) Ka polnud rand Moonlight pargis nii kivine ja lapsed said veepiiril mängida. Kokkuvõtvalt magamise, söögi ja sõbraliku atmosfääri poolest Gelidonya sobiv hotell. Lastega peredele, kes enamjaolt hotelli territooriumil viibivad- ei soovita.Kui olete aktiivsed ja lapsed võimaldavad ringi liikuda- võib vabalt valida selle hotelli.

Olime veebruaris 2012 ainult mõned päevad Cancuni linnahotellis Margaritas. Muid piirkondi ei õnnestunud külastada, seega kogemused ainult linnast. Margaritas hotell on kokku ehitatud Radissoniga.Soovitan natuke juurde maksta ja võtta Radissoni poolele -viisakam ja parema hommikusöögiga ning ehk ei kostu nii läbi. Hotell asub bussijaamast otse majade vahelt lõigates ca 200 m kaugusel, mis andis hea võimaluse bussidega liikumiseks. Käisime bussiga 8,50 peesot (ca 8,50 eeku) nägu hotellide piirkonnas rannas. Kokku on kaardi järgi selles piirkonnas 8 "Playa Publicat", ehk vaba randa. Pakuti lamamistoole 100 peesot nägu. Ilmselt oleks saanud ka makstes ja jooki-sööki ostes hotellide territooriumile lamamistoolidele, kuid seal vahiti käepaelu väga hoolega. Rannahotellid suht kallid.
Meri sini-sinine ja väga ilus, kuid suure lainega ja liiv lendas. Õhtuti oli jahe, pidime fliisid peale panema. Keegi küsis siin hindasid, siis võrreldes Taiga 2-3 korda kallimad ja sinna paljalt hambaharjaga minna pole mõtet - kallis kohapealt osta. Õhtusöögid baila-kohtades mehhiko toitudega, Corona õllega ja margariitaga kippusid 1000 peeso kanti kahepeale. Peenemates kohtades on tip 17% kohe sisse arvestatud.
Lennujaamast Cancuni linna (max 30 min sõitu) saime privaattaksoga kahele kokku 640 peesot, alla ei saanud, muidu oleks pidanud suurema seltskonnaga kolistama hakkama, tagasi lennujaama saime linnast tänavalt 200 peesoga. Raha parim võtta ATM-st, kõige halvem euro kurss oli lennujaamas.