Viimased kommentaarid

Muscat on väga väga väga äge. 1 päeva sisutab külluslikult ära! Kui mina läheksin üheks päevaks, siis ma sätiks oma saabumise võimalikult varahommikusse, et hüpata sisse kaasaegse islamiarhitektuuri pärli e. Sultan Qaboosi mošeesse. See on mittemoslemitest külastajatele avatud ainult kl 11ni hommikul. Qaboosi mošee on kohe lennujaama lähedal.
Järgmisena sõidaks ma edasi royal opera house, mis on ka sealsamas suhteliselt lähedal. Tasub vaatamist.
Kui juhtub olema ropult palav, siis ma sõidaks edasi Qurmi randa, lihtsaim taksoga Intercontinentali juurde, ja supleks väheke India ookeanis.
Siis ma hüppaksin uuesti takso peale ja sõidaksin edasi läbi Mutrahi teise linna otsa sultanipaleed vaatama, mis on järgmine imeehitis. Palee vastas on ka national museum, kus võib tuuritada. Ja kogu see palee ümbrus näeb väga uhke välja. Meenutab veidi mauride arhitektuuri Hispaanias.
Ja siis, kui aega on, kõnniks need 3-4km palee juurest Mutrahi tagasi ja kolaks veidi aega sealsel bazaaril ringi. Ilus kõndimine on see, eriti kui Mutrahi sadam käänu tagant paistma hakkab. Ja siis sõidaks lennujaama.
Peamine häda on selles, et Dubaiga võrreldes on taksosõit kallis. Muscat ise koosneb kolmest osast - lennujaamaümbrus, kus asub mošee, ooper ja rand; keskele jääb Mutrah e. ajalooline Muscat; ja lennujaamast kõige kaugemal (40km) on uus Muscat sultanipalee jms valitsusasutustega. Kirjeldatud tiiru tegemiseks võib vabalt minna 70-100€ sõltuvalt taksojuhist jne. Kes küsib otsa eest 5, kes 10 riaali. Mõistlik oleks üks juht ära kodustada ja päevahind kokku leppida.
PS! Teoreetiliselt on Dubaist lennates võimalik Omaani viisa tasuta saada, kui on võimalik ära tõestada, et Dubai viisa juba on. Mina kraaklesin Omaani piiril pool tundi ja üritasin ennast viisavabalt sisse saada. Rääkisin, et UAE on viisavaba ja mulle peaks laienema samad õigused mis UAE viisaga saabujatele. Ei õnnestunud veenda. Kui teil õnnestub teisiti, siis kirjutage, kuidas.

Minu isiklik arvamus on, et Dominikaani Vabariik on üsna kurb koht. Esiteks valitseb seal meeletu varanduslik ebavõrdsus. Riigis müüakse Kesk-Ameerikas enim Porchesid elaniku kohta, samas elab 90% rahvastikust vaesuses. USA laevad käivad valitsusega kokkuleppel nende territoriaalvetesse prügi maha laadimas. Väike raha abiks ikka! Turistide elu käib resordis, turvaliselt müüri taga ping-pongi mängides ja kujutades ette, et viibitakse kariibimerepuhkusel. 200km eemal Haitil surevad inimesed nälga või on üle piiri Dominikaani põgenenud. Teisesks - rannad on hotellikettide poolt ära rikutud ja täis ehitatud. Kui rahulduda paarisaja meetrise rannaribaga ja mitte resordist väljuda, siis on kõik OK. Päikest saab, ookeani saab, pinjakolaadat saab ja kariibidest saab ka ettekujutuse. Vähemalt sel määral, et kaardil DV ära tunda. Selleks, et rohkem avastada, on tarvis autot või backpackeri vaimu. Kui minna ainult päikest ja merd otsima ning kuurortisse puhkama, on kindlasti lihtsam ja mugavam järgmine Hurghada hotellikett ette võtta.
Costa Rica on mõnevõrra põnevam. Esiteks on tegemist Kesk-Ameerika mõistes turvalise riigiga, mida nimetatakse ka K-A Šveitsiks. Costa Rica kubiseb ameeriklastest ja saksakeelsetest turistidest, kõik muud k.a. Inglise keelt räägitakse palju, vaesust on, aga võrreldes naaberriikidega vähem, hiinlased on San-Josesse suure staadioni ehitanud ja nii Vaikse kui ka Atlandi ookeani kaldad kubisevad öko- ja jooga resortidest. Vastu Nicaraguat on uhke vulkaan, vihmametsa saab väikeseid karjuvaid ahve kõpskingadega vaatama minna ja kõik on üsna tsiviliseeritud. Crime rate on kõrge ja kuldkette rebitakse kaelast. Aga see on ladinas igal pool nii ja kuld tuleb kas reisieelarvesse sisse arvestada või koju jätta. Costa Rica on kindlasti kõige turvalisem riik, kust Kesk-Ameerikaga tutvumist alustada. Olles neist enamuse ka läbi kolistanud, on taaskord minu isiklik arvamus, et CR on ka kõige igavam. Nagu alkoholivaba õlu. Maitseb, aga silmad särama ei hakka. Samas kordan - neist kõige tsiviliseeritum, turvalisem, palju avastada, kahe ookeani kaldad, joogast vulkaanini. Parim aeg külastamiseks jaanuar-märts.
Head reisi!

Kolumbia on üliäge ja inimesed väga sõbralikud! Kolme nädalaga saab paraja maitse suhu ja mina soovitan oma kogemuse põhjal panustada pigem Kariibi rannikusse kui linnadesse. Oleneb muidugi, millist reisi te soovite ja millised reisijad olete. Võimalik on nii hotellist-hotelli kui ka seljakotiga. Mina tegin viimast ja jagan paari muljet. Äkki on kasu?
Bogota on suur, aga mõnest päevast piisab. Linn külgneb põhjast lõunasse paralleelselt mäeahelikuga. Rusikareegel on (õigemini oli mõned aastad tagasi, kui mina käisin), et vanalinnast lõunapoole jääv Bogota on geto, linna põhjaosa on turvalisem. Põhjas on palju kohvikuid ja galeriisid jne aga minu arvates on Kolumbias palju ägedamaid linnu.
Näiteks Medellin (sissejuhatuseks võiks Netflixist Narcos´t vaadata). Kunagisest Kolumbia kõige ohtlikumast linnast on saanud kõige artsym. Ööbida soovitan El Poblados, see on natukene nagu baare ja ööklubisid täis vihmamets keset linna. 3-4 päeva võib vabalt Medellini avastada.
Minu enda suur lemmik on aga rannikul asuv Cartagena (Medellinist kas ööbuss 10h või lennuk). Ideaalselt renoveeritud koloniaalstiilis vanalinnaga. Rannad kui sellised on seal viletsad ja iga 5m tagant pakub mõni prostituut masaaži. Linna enda nautimisel 2-3 päeva ei tasu sellest ennast aga häirida lasta.
No ja siis on täiesti ülivõrdes rannik kuni Venezuela piirini välja. Kui rand meeldib, siis Tayrona rahvuspargis võib vabalt olla nädala. See on veidi metsik camping muidugi, variant kas telkida või magada võrkkiiges. Tagangas ja Santa-Martas on hotellid. Santa-Marta on Cartagenast u 6h bussiga. Taganga on Santa-Martast marsruuttaksoga u 30min. Tayrona on Santa-Martast omakorda veel 2h edasi. Tayronaga on see asi, et pargi väravatest on läbi džungli randa jõudmiseks veel 1,5h matkamist. Meie seltskond seebitas Tagangas kalamehe ära ja tegime bussisõidu ja matkamise asemel poolteist tundi paadiga kihutamist mööda rannikut. Ma ei ole päris kindel, kas ma seda soovitan. Aga toona oli võimalik. Tayronasse soovitan ma oma söögi kaasa võtta. Kohapeal saab süüa osta, aga see on sunnitud valik ja kordades kallim.
Tayronas peab olema ettevaatlik ujumisega - kui silt on väljas, et ujuma ei tohi minna sest on rip-current ja 100 inimest aastas upub siis nii on. Troopikas matkates võib olla isu suvalises kohas merre hüpata, aga igaks juhuks tasub vaadata.
Tayronast edasi päris Venezuala lähedal on veel Palomina. Seal oli ka äge. Vaiksem, vähem turiste. Võrkkiik kahe palmi vahel ja rand ainult iseendale. Pärast kolmandat nädalat õõtsumist hakkas ka juba magamine välja tulema.
Igaks juhuks hoiatan ka malaaria, dengue ja kollapalaviku eest. Linnades neid ei ole, aga džunglis...
Head reisi!

Et aega kokku hoida, on mõistlik lennata. Bangkokis on kaks lennujaama. Aeroflot maandub Suvarnabhumisse, Airasia jm odavlennud lendavad Don Muangist. Suvarnabhumist saab veidi kallimalt, näiteks Thai Smilega.
Surat Thani lennujaamas on praamifirmade putkad. Saali tagumises otsas on Lomprayah lett, nendega saab kõige kiiremini ca 4-5h, 700 bahti, cash only.

Tere,
Ma just tulin sealt, aga sõitsin teistpidi - Limast Colombiasse. Lendasin Laniga 212€ eest, tax included. Ilmselt peaks vastupidi sama hinnaga saama. Enda pileti ostsin 10 päeva ette, nii et eriti suurt tungi ei ole. Kui LANiga head hinda ei saa, võib vaadata ka www.taca.com või Copa Airlinesi. Avianca sõidab ka mumeelest.

Limast Cuscozze on mõistlik lennata. Bussiga sõidab 22-24h, lennukiga 50 min ja hind on paarkümmend eurot kallim (www.taca.com)

MP-le võta kaasa kehtiv ISIC, pileti on kaks korda odavam. Samuti on mõistlik rongipiletid Aguas Calientesesse ära osta. Kõige odavam 1 suuna pilet 35 USD. Kui oled budgeti peal, sõida minibussiga Cuscost Ollentantambosse ja siis sealt rongiga Aguas Calientesesse. Cuscost väljuvad rongid on kallimad.

MP-le on kindlasti mõtekas minna esimeste seas, 6-8 ja 8-10 lastakse 200+200 Wayana Picchule ronida, sealt on supervaade allasuvale MP-le.
Mõnusat reisi!

Tere!
Tegin trans-siberit eelmisel aastal kuni Ulan-Udeni ja muljed on ülivägevad.
paar soovitust:

  1. sõitke kohalike rongidega ja ärge Moskvast trans-siberi ekspressi peale minge. seal on ainult turistid ja rong on 3 korda kallim.
  2. soovitan väga vahepeatusi teha ja planeerida reis nii, et öösel olete rongis ja hommikul hüppate ettesattuvates linnades maha. Pärliteks on kindlasti Kaasan, Jekaterinburg ja Tomsk. Rongijaamas pakutaks 52 rubla eest teenust, et ütlete linnad, kus päeval peatuda tahate ja mis kuupäevaks Novosibirskis olema peate ja pannaks marsruut kokku. Arvestage ka sellega, et te ei pruugi Moskvast itta sõitvatele rongidele kohe pileteid saada. Mu sõbranna istus kolm päeva Moskvas sest kõik oli välja müüdud.
  3. rongis soovitan platskaardikohti. nii saab kohalikust elust osa ja piletid on kupeest kordades odavamad. kassiirid peavad kõige paremateks alumisi voodikohti, aga see on tricky, sest tore vene proua ülemiselt koikult tahab hommikul keedumuna laua taga süüa ja tuleb istub sulle voodisse. kahekesi reisides on kõige parem võtta ülemine ja alumine. kolmekesi reisides kaks ülemist ja üks alumine.
  4. rongides on alati tasuta kuum vesi ja voodilinad-tekid-madratsid-padjad. Jaamades on perroonil mutikesed sooja pudru ja kotlettidega platsis ja nälga jäämist ei tasu kindlasti karta.
    5.Moskva-Kaasan on üks öö, kaasan Novosibirsk sealt ilma peatusteta u 30-40 tundi. kui lähete otse ja linnades päeval maha ei hüppa, siis arvestage Novosibirskisse jõudmiseks u. 2,5-3 päevaga.
  5. Baikalile on kõige lihtsam lähenda Irkutskist. Novosibirsk-Irkutsk on rongiga u. 22-30 tundi. Irkutskis on väga ägedad hiinakad, nerpinaarium on jura. kindlasti sõitke katamaraaniga "Raketa" mööda Angara jõge Baikalile. See on väga võimas vaatepilt.
  6. keset Baikalit asub täiesti unikaalne ja ainulaadne saar nimega Olhon. Saarel valitseb väga tugevalt šamanism ning Olhon on koht, kus jumalad maa peale tulid. Googeldage nikita olhon, tegemist on täiesti uskumatu Vissarjoonliku külalistemajaga, mis tippajal - augustis - mahutab u 700 inimest. Kusjuures terve küla on külalistemajaks muudetud. hommikul pakutakse pannkooke ja praemuna, õhtul tõmbavad kokad ja koristajad kleidid selga ja hakkavad romansse laulma. Olhonile saab Irkutski turult hommikul väljuvate maršutkadega u 600 rubla eest, tuleb ette bronnida. Sõit kestab 6-9 tundi aga kogemus on seda väärt!!!!!
  7. augustis on siberis põrgukuumus.
  8. lisaks Mirjami blogile lugege ka A.Piirsalu "Kirjad Venemaalt". Politkovskaja raamatuid ei ole soovitav vahetult enne sõitu ega sõidu ajal lugeda.
  9. külastamist väärivad ka Baikali-äärsed linnad Listvjanka ja Sludjanka. Ja kui teil aega on, sõitke Sludjankast elektritškaga Ulan-Udesse maailma suurimat Lenini pead vaatama. Sõit kestab 4-6h. või sõitke Aršani ja sealt edasi Burjaatia külakestesse, kust Mongoolia kiviga visata.
  10. rongiga reisimine on vahemaid arvestades Venemaal VÄGA ODAV. Moskvast Irkutskisse läheb teil umbes 2500EEK, trans-siberi ekspressiga sõites umbes 8000EEK. Kohalikud normaalsed inimesed sellega ei sõida.

Jõudu ja toredaid elamusi!
Hannes