Oletame, et keegi ostab lennupileti mõne interneti reisibüroo vahendusel, jättes broneerides kontaktandmetes reisibüroole nii telefoninumbri kui e-posti aadressi. Reisibüroo vahendab piletid, kuid reisija kontaktandmeid lennufirmale ei edasta. Mõne aja pärast broneeritud lend tühistatakse, millest lennufirma informeerib ka reisibürood, kuid interneti reisibüroo reisijat tühistamisest ei teavita.
Lennuettevõtja on teinud reisija informeerimiseks oma parima, kuid mõne aja pärast soovib reisija lennufirmalt tühistatud lennu eest kompensatsiooni, kuna teda ei informeeritud tühistamisest vähemalt kaks nädalat ette. Lennufirma keeldub ja reisija pöördub kohtusse. Missugused võiks olla reisija šansid kompensatsiooni saada?
Kuigi selliseid juhtumeid on Euroopas ilmselt kümnete tuhandete kaupa, pole siin enam tegemist teoreetilise mõttemänguga, sest Euroopa Kohus tegi hiljuti sellise juhtumi puhul oma otsuse.
Euroopa Kohtusse jõudnud juhtum
Euroopa Kohtusse jõudnud juhtum oli lühidalt järgmine:
-
Reisijad tegid reisibüroo kiwi.com vahendusel broneeringu selle lennuettevõtja lennule 6. aprillil 2019 Düsseldorf-Weezest (Saksamaa) Tangerisse (Maroko).
-
Broneerimisel tehti lennuettevõtjale teatavaks telefoninumber ja e-posti aadress; viimasele ei olnud hagejatel ligipääsu ja tõenäoliselt genereeris reisibüroo kiwi.com selle automaatselt. Sellele e‑posti aadressile saatis tegutsev lennuettevõtja 14. detsembril 2018 e-kirja, milles märkis, et hagejate broneeritud lend tühistati.
-
Põhikohtuasja hagejad väitsid esimeses kohtuastmes, et broneerimisel olid nad märkinud enda isikliku e-posti aadressi ja telefoninumbri. Nad ei teadnud, et reisibüroo oli tegutsevale lennuettevõtjale edastanud mingi teise e-posti aadressi.
-
Kuna reisibüroo ei edastanud hagejatele ühtegi tegutseva lennuettevõtja teadet, said hagejad oma lennu tühistamisest teada alles 5. aprillil 2019, kui proovisid end interneti teel lennule registreerida.
-
Saksamaa Gelderni esimese astme kohus hagejate hagi rahuldamata seetõttu, et tegutsev lennuettevõtja järgis piisavalt oma teavitamiskohustust vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktile i, kui ta saatis broneeringu tegemisel märgitud e‑posti aadressile teate lennu tühistamise kohta.
Selle kohtuotsuse peale esitasid hageja apellatsioonkaebuse Kleve apellatsioonikohtule Saksamaal, mis omakorda soovis Euroopa Kohtult selgitust, kas niisuguses olukorras täitis lennuettevõtja talle määrusest nr 261/2004 tulenevat teavitamiskohustust. Täpsemalt küsiti seda, kas teavitamiskohustuse täidetuks pidamisel on tähtis see, kas lennuettevõtja teadis vahendaja olemasolust või mitte, või kas see säte näeb pigem ette lennuettevõtja teatava objektiivse vastutuse.
Euroopa Kohus leidis järgmist:
-
Kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lendu teenindaval lennuettevõtjal.
-
Kui tegutsev lennuettevõtja ei suuda tõendada, et konkreetset reisijat teavitati tema lennu tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, on ta kohustatud maksma hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7.
-
Euroopa Kohus on juba asunud seisukohale, et neid sätteid ei pea nii tõlgendama mitte ainult siis, kui veoleping on sõlmitud vahetult reisija ja lennuettevõtja vahel, vaid ka siis, kui leping on sõlmitud kolmanda isiku vahendusel, nagu seda on veebiplatvorm.
-
Kokkuvõttes ongi üksnes lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu, kohustatud maksma reisijatele hüvitist, kui on rikutud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas teavitamiskohustust, sest üksnes niisuguse tõlgenduse puhul on võimalik täita määruse nr 261/2004 põhjenduses 1 kirja pandud eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase.
-
Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja ei teadnud, et asjaomase lennu tühistamise kohta teabe saatmise ajal ei suhelnud ta otse reisijaga. Oluline on tõik, et reisijale ei teatatud õigeaegselt tema lennu tühistamisest. Sellisel juhul on kohustus maksta reisijale hüvitist teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise tõttu üksnes tegutseval lennuettevõtjal.
-
Kui lennuettevõtja on täitnud määrusest nr 261/2004 tulenevad kohustused, on tal õigus nõuda hüvitist rikkumise põhjustanud kolmandatelt isikutelt.
Euroopa Kohtu määruse kokkuvõte:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 1 punkti c ja artiklit 7
tuleb tõlgendada nii, et
tegutsev lennuettevõtja on kohustatud maksma nendes sätetes ette nähtud hüvitist niisuguse lennu tühistamise korral, millest reisijat ei teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega, kui see lennuettevõtja saatis teabe õigeaegselt ainsale talle broneeringu tegemisel teatavaks tehtud elektroonilisele aadressile, teadmata siiski, et see aadress võimaldas ühendust võtta ainult reisibürooga, kelle kaudu broneering oli tehtud, mitte aga võtta ühendust otse reisijaga, ning et see reisibüroo ei edastanud teavet reisijale õigeaegselt.
Euroopa Kohtu määruse kohtuasjas C‑307/21 tervikteksti leiab siit.
Euroopa Kohus lõi pretsedendi
Nii tore, kui lennureisijate õiguste kaitse Euroopa Liidus reisija seisukohalt ka pole, tekitab Euroopa Kohtu selline otsus siiski omajagu küsimusi. Kuidas saab lennufirmat vastutada online reisibüroo tegematajätmiste eest, kellest lennufirma ei pruugi isegi teadlik olla ega oma nendega lepingulist suhet? Reisibürool pole isegi mingit kohustust reisija andmeid lennufirmale edastada või reisijat lendude muutmisest teavitada. Kuigi lennufirmadel on õigus tekkinud kulud vahendajalt sisse nõuda, on see lisatöö ja võib eeldada, et lennufirmad teevad edaspidi kõik, et lennupileteid vahendajate kaudu ei ostetaks.
Antud kohtusasjas oli muidugi tegemist kurikuulsaks saanud Kiwi.com-iga, mille tegutsemispraktikad on kahtlased olnud juba mõnda aega. Nii otsustas Ryanair mitte aktsepteerida Kiwi.com poolt väljastatud pardakaarte, süüdistades Kiwi-t võltsitud pardakaartide väljastamises. Neid lennufirmasid, mis keelduvad koostööst Kiwi.com-iga, on rohkemgi. Pole siiski kuulda olnud, et Momondo või Skyscanneriga sarnaseid jamasid oleks olnud.
Kokkuvõtteks
Euroopa Kohtu hiljutine otsus reguleerib ära reisija, pileti müünud online reisibüroo ja lennufirma omavahelised suhted. Reisijana on ühest küljest muidugi tore, et teavitamiskohustus on lükatud täiega lennufirma vastutada, teisalt ei tundu see just kõige loogilisem. Aga võtame siis teadmiseks.
Veel Euroopa Kohtu lennureisijate õigusi puudutavaid otsuseid:
Võibolla leiab sellist loogikat, et kui lennufirmadel on selline vastutus, siis see aitab kuidagi lõpuks kaasa sellele, et online reisibürood inimesi ei peta (või ei jäta hätta või pakuvad selgemat ja kvaliteetsemat teenust), olgu siis kas või nii, et lennufirmad ei luba neil üldse oma pileteid müüa või siis tekitavad mingid reisijasõbralikumad nõuded ja tingimused. Nii mõeldes võiks reisija siiski võita lõpuks, kui ka alati mitte hinnas, siis vähemalt sisuliselt. Pandeemia aitas küll veidi kaasa, aga siin Tripiski on ikka tänaseni tihti neid õnnetuid lugusid kehvematest online reisibüroodest pileti ostmisega, mida poleks olnud lennufirmalt otse või korralikust büroost ostes. Reisijatel pole online büroode mõjutamiseks suurt võimu, aga suurtel lennufirmadel äkki on, kui oma rahakott rohkem mängus.
