Euroopa Kohus tegi jälle ühe olulise lennureisijate õigusi puudutava otsuse: juhul, kui lennureis pikalt hilineb, on vastutavaks pooleks (ehk kompensatsiooni maksjaks) see lennufirma, mis reisi korraldas ja müüs, mitte see lennufirma, mis lendu reaalselt opereeris.
Lennunduses on pole midagi erilist, kui ostad lennupileti ja avastad, et lendu teenindab hoopis teine lennufirma koos oma meeskonnaga. Inglise keeles on selle kohta kasutusel termin wet lease, mis märgib olukorda, kus üks lennufirma ostab teiselt lennufirmalt sisse kogu lennuteenuse (lennuki, meeskonna, hoolduse ja kindlustuse). Lennufirmad kasutavad seda juhul, kui endal jääb mõnel liinil lennukitest ajutiselt vajaka, vahel ka mõnel muul põhjusel. Näiteks Egiptuse riigile kuuluv EgyptAir ei saa poliitilistel põhjustel lennata Iisraeli ja kasutab selleks virtuaalfirmat Air Sinai, mis ostab EgyptAirilt sisse kogu lennuteenuse.
Küsimus tekib, kes vastutab lennu hilinemise või tühistamise korral reisijatele kompensatsiooni maksmises vastavalt EL lennureisijate õigusi reguleerivale määrusele nr. 261. On see lennufirma, kes lendu reaalselt opereeris või lennufirma, mis lendu müüs? Euroopa Kohtu otsusega on asi nüüd üheselt paigas: selleks on lennufirma, mis lendu müüs.
Otsus sündis tänu sakslaste juhtumile, kus TUIfly Hamburgist Cancuni mineva lennu väljumine hilines oluliselt. TUIfly kasutas antud juhul lendamiseks teise lennufirma teenuseid, milleks oli Thomson Airways. Piletid olid väljastatud TUIfly poolt märkega, et lendu opereerib Thomson Airways. Kuna väljumine hilines, pöördusid reisijad kompensatsiooninõudega Thomson Airwaysi poole, mis aga kompensatsiooni maksmisest keeldus, viidates, et kuigi kasutusel oli nende lennuk koos meeskonnaga, on lendu opereerivaks firmaks siiski TUIfly.
Tundub, et siinkohal jooksis ka Hamburgi maakohtu kohtunikel juhe kokku ja nad pöördusid Euroopa Kohtusse, et saada selgust, kuidas tuleks tõlgendada mõistet "lendu opereeriv firma". 4. juulil 2018 saabus Euroopa Kohtu otsus, kus on selgelt kirjas, et lennu opereerijaks tuleb lugeda lendu korraldanud firma, antud juhul TUIfly, mis ühtlasi vastutab ka tekkinud nõuete rahuldamise eest. See, et TUIfly broneeringus oli lendu opereerivaks lennufirmaks märgitud Thomson Airways, ei puutu antud juhul asjasse.
Euroopa Kohtu otsus tundub küllaltki loogiline, kuid selle valguses tekib paratamatult küsimus, kuidas laieneb see pakettreise müüvate reisikorraldajate ja neile lennuteenust pakkuvate lennufirmade suhtele? Näiteks Delfis on rohkesti kajastust leidnud Novatoursi poolt kasutatava SmartLynxi lendude hilinemised. Äsja saime lugeda, et lennu hilinemise puhul pakub väikest kompensatsiooni lennufirma, mitte reisi korraldanud Novatours. Puhtalt analoogia põhjal ütleks, et Euroopa Kohtu otsuse valguses ei puutu SmartLynx siin üldse asjasse, vaid EU261 reeglitele vastava kompensatsiooni maksmise eest vastutab üheselt Novatours, sest lennu korraldajaks ehk operaatoriks oli reisifirma.
Väga tore oleks, kui keegi pädevam pakettreisilepinguid puudutavale veidi valgust heidaks ja selgitaks, mis õigused pakettreisi ostnutel lendude hilinemise korral on või pole (Tarbijakaitseametile või Turismifirmade Liidule antud juhul väga ei panustaks, sest aitäh, internetist linke oskame me teie abitagi otsida). Kas EL määrus 261 pakettreisijatele siis laieneb või ei? Euroopa komisjoni suunised EU261 tõlgendamise kohta viitaks justkui selgelt, et laieneb. Sel juhul, miks trikitavad pakettreisil sisalduvate lendude hilinemisel smartlynxid ja reisikorraldaja asjasse justkui väga ei puutugi?
Veel hiljutisi lennureisijate õigusi puudutavaid otsuseid: Oluline: lennureisijatel on õigus kompensatsiooniks ka jätkulendudel väljaspool Euroopat Euroopa Kohus: äkkstreik ei säästa kompensatsiooni maksmisest
Pikem lennureisijate õigusi puudutav teema Trip.ee foorumis: Kompensatsioon lennufirmalt katkestuse/hilinemise puhul 250 EUR miinimum!
4. juulil 2018 saabus Euroopa Kohtu otsus, kus on selgelt kirjas, et lennu opereerijaks tuleb lugeda lendu korraldanud firma.Minu hinnangul on otsuses siiski kirjas "lendu korraldanud lennuettevõtja“, mitte „lendu korraldav firma“. Novatours ei ole lennuettevõtja – sellest ka vastus küsimusele, miks pöördutakse nõuetega SmartLynx poole. Lendude hilinemise ja tühistamise eest vastutab lennuettevõtja. Pakettreiside eest vastutab reisikorraldaja. Kuna pakettreisi sisuks võib olla ka lend, siis tekib olukord, kus nt lennu hilinemise korral vastutab nii reisikorraldaja, kui ka lennuettevõtja. Seda eeskätt kahel põhjusel:1. Nagu artiklis märgitud, ei võta pakettreis tarbijalt ära õigust nõuda hüvitist EL261 alusel ja 2. direktiivi 2015/2302 art 13 p 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et korraldaja vastutab pakettreisilepingus sisalduvate reisiteenuste osutamise eest olenemata sellest, kas selliseid teenuseid peab osutama korraldaja või teised reisiteenuse osutajad. Ja see säte on ka meie seaduses. Nimelt sätestab VÕS § 877 lg 1 et reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine.Kokkuvõttes, kui on ostetud pakettreis, mis sisaldab mh lendu, ja lend hilineb, siis vastutab selle eest nii reisikorraldaja, kui ka lennuettevõtja. Samas on reisija õigused erinevad. 1. Pakettreisi korral on õigus nõuda hinna alandamist (vähendada pakettreisi eest tasutud hinda), nõuda kahju hüvitamist ja nõuda mittevaraliselt kahju kasutult kulutatud puhkuseaja eest. 2. Lennu hilinemise, tühistamise jms korral on õigus nõuda hüvitist ja summad on fikseeritud. Mõistagi ei saa sama asja eest nõuda hüvitist mõlemalt. Võtame näite. Ostetud on pakettreis Pariisi. Lend hilineb 4 tundi (üle kolme tunnine hilinemine on võrdsustatud lennu tühistamisega). Vastutab nii reisikorraldaja kui ka lennuettevõtja. Kellelt mida nõuda? Lennuettevõtjalt saab sellisel juhul nõuda hüvitist 400 eur. Teoorias saaks reisikorraldajalt nõuda kahju hüvitamist, aga siis tuleb hakata tõendama kahju suurust ja see on juba oluliselt keerulisem. Samuti võib pakettreisileping sisaldada sätteid, millega reisikorraldaja on oma vastutust piiranud. Lisaks võib välja tuua ka järgmise väga levinud olukorra. Nimelt, reisikorraldaja ei müü ainult pakettreise. Kui osta Novatoursilt nt ainult SmartLynx pilet ja lend hilineb, siis pole Novatoursilt midagi nõuda, sest tegu pole pakettreisiga.
Kui osta Novatoursilt nt ainult SmartLynx pilet ja lend hilineb, siis pole Novatoursilt midagi nõuda, sest tegu pole pakettreisiga.Tundub, et sel juhul on tegemist analoogse juhtumiga, mille kohta Euroopa kohus äsja otsustaski, et vastutab reisi korraldanud firma, mitte lennufirma, sest ilma reisikorraldaja tellimuseta poleks SmartLynx või kes iganes seda lendu ju teinud ja pileti müüs kliendile samuti reisi korraldanud firma.Kuid tõepoolest, Euroopa kohtu otsuses on jutt lennuettevõtja kohustustest, mitte otseselt reisi korraldanud firma kohustustest. Küsimus selles ongi, kas see võiks analoogia baasil laieneda ka reisikorraldajale?
Ausalt öelda on huvitav, miks selline põhimõtteline asi pole üheselt selge ja miks selle kohta pädevatelt organisatsioonidelt selgitusi ei saa. Eesti Turismifirmade Liit, mis võiks reisijaid seadusandluse muutustest informeerida, pole kodulehe põhjal uuest seadusandlusest kuulnudki (jah, nad on). Tarbijasõbralik see organisatsioon igatahes kindlasti pole. Tarbijakaitsest me parem ärme räägime.
Veigo, tere tulemast suurepärasesse juuramaailma, kus ei olegi põhimõtteliselt mitte midagi selge ning sisuliselt kõik on vaieldav :) Midagi huvitavat selles küll ei ole, vaid see on täiesti tavapärane.Kui mõni õigusnorm on mitmeti tõlgendatav ning pärast pikka ootamist saabub lõpuks see pidulik päev, kus kohus otsustab lõpuks selle kohta midagi öelda, tekib paraku tihti olukord, kus kohtu tõlgendusest võib omakorda mitu diameetriliselt vastupidist järeldust teha. Sel juhul ei olegi midagi muud teha kui pettunult ohata ja meelerahuks klaasi konjaki järgi haarata, sest olukord lihtsalt nõuab seda. Tka-ls või etfl-ilt sa ei saagi vastuseid saada, sest isegi kui nad mingeid kommentaare annaks, siis ei oleks nendega midagi tarka peale hakata, sest need ei ole siduvad. Seega on sul variantideks - a) kas ise kohtusse pöörduda (juhul kui sinu õigusi on rikutud) või b) oodata kuni tuleb järgmine kaasus ja loota, et äkki sel juhul saab midagi selgemaks (võib minna ka vastupidi).
@ Stahl. Jah, kõik kirjeldatu nii ongi. Mida silmas pidasin, on tarbijate ehk siis reisijate informeerimine kasvõi selles plaanis, et näe, nüüd tuli välja selline otsus või määrus ja see puudutab seda või teist. See, et see kõik on vaieldav, on jah omaette lugu. Lihtsalt, mida siis üks tavaline lennureisija peaks peale hakkama? Kas aktsepteerida pakettreisi puhul lennufirma pakutud x suuruses hüvitist või oleks õigus x korda 2 või 3 korda suuremat summat? Ja jällegi, kas probleemide puhul suhelda reisi korraldanud või seda toimetanud ettevõttega?
Ma vaatan seda asja nii, et kompromissi on võimalik alati sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seega ma ei kiirustaks kohe pakutu vastuvõtmisega vaid kui praktika on segane, siis esialgu esitaks võib-olla nõude hoopis mõlema vastu ja vaataks siis, millised argumentatsioonid sealt vastu tulema hakkavad. Kokkuvõttes peab emb kumb neist hüvitise maksma, aga küsimus on ainult selles, et kumb :)
Pidasin silmas seda, et mõlemat hagema muidugi kohe ei kiirusta kuna sel juhul tekib menetluskulude risk. Esialgu alustaks kirjaliku nõude edastamisega.
Täpselt nii, ei ole seaduste koostajatel ega kohtunikel, veel vähem aga juristidel huvi üheselt arusaadavate seaduste vastu. Selliste seaduste vastu võtmisel kaoks kõigil osapooltel ära suur osa hästi tasustatud tööst. Klient lihtsalt maksab ja tihtipeale kulud ületavad saadud kompensatsiooni. 1000 EUR nädalase puhkuse lühenemine 6-le päevale hilinemise tõttu võib väga lihtsalt arvutada päeva hinna, reisifirmad pakuvad tavaliselt aga ca 32 EUR kompensatsiooni selle ühe päeva eest.
Kui küsimus on selles, kas reisikorraldaja võiks analoogia korras vastutada ka lennu hilinemise vms eest, siis esmalt arvan, et siin tuleks teha vahet kahel erineval olukorral. Kui reisikorraldaja poolt müüdav lend on tšarterlend, siis võiks küll väita, et tegu on sisuliselt analoogse olukorraga nagu viidatud kohtulahendis, sest reisikorraldaja ju selle lennu tellis. Kui aga reisikorraldaja müüb regulaarlennu pileti, siis pole olukord võrreldav. Samas analoogiaga on nii, et analoogiat kohaldatakse juhul, kui puudub norm, mis õigussuhet reguleeriks, või kui on vaidlus, kuidas ühte või teist normi tõlgendada. Antud juhul on meil EL direktiiv (ja võlaõigusseadus), mis reguleerib reisikorraldaja vastutust ning EL määrus, mis reguleerib lennuettevõtte vastutust. Ja süsteem on loodud selliselt, et pakettreiside eest vastutab reisikorraldaja ja lendude eest vastutab lennuettevõtja. Seega pole analoogia kohaldamiseks alust. Direktiivi ja määrusega on loodud reisikorraldajatele ja lennuettevõtjatele vastutuse alused ja piirid ja need on erinevad. Sealjuures sätestab määruse preambula p 5 et "Kuna erinevus regulaarsete ja mitteregulaarsete lendude vahel on kadumas, tuleks sellist kaitset lisaks regulaarlendude reisijatele laiendada ka mitteregulaarsete lendude reisijatele, sealhulgas ekskursioonipakettides osalejatele". Minu hinnangul tähendab eelnev, et seadusandja on soovinud, et lendudega seoses kannab vastutust lennuettevõtja ning seda hoolimata asjaolust, kas tegu on regulaarlennuga või tšarterlennuga ning hoolimata sellest, kelle käest reisija pileti ostnud on. Kui ühe teenusega osutamisega puutub kokku rohkem kui üks isik (reisikorraldaja ja lennuettevõte), siis on minu hinnangul ainuõige, et tõmmatakse selged piirid selle vahel, kes mille eest vastutab ja seda on ka tehtud. Kui kasutada analoogiat ja väita, et reisikorraldaja võiks tšarterlennu pileti müügi korral võrdsustada lennuettevõtjaga, siis muutuvad kõik piirid häguseks ja mina isiklikult ei mõista, kuidas saaks selline olukord reisijale (või üldse kellelegi) kasuks tulla. Samas ütlen ära, et ma pole antud valdkonnas tegutsev, seega kindlasti on oluliselt pädevamaid isikuid antud teemat kommenteerima.
Aina segasemaks läheb, kuid probleem jääb, Kas tšarterlennu hilinemisel on õiguseks kompensatsioonile tšarterlennu tellinud reisifirmalt või lennuettevõtjalt? Eeldusel, et kompensatsiooni ei taotleta/saada topelt.Postimehe reisirubriik on Tarbikajaitseametilt saanud Trip.ee uudisele viidates saanud selgituse, et rohkete hilinemiste poolest silma jäänud Smartlynxi lennud on ostetud Novatoursi reisikorraldaja kaudu, siis vastutab ja kompensatsiooni peab maksma siiski Smartlynx, mitte Novatours. Tarbijakaitse kinnitusel laieneb otsus vaid lennuettevõtjatele ehk EK otsus tšarterreiside lendu korraldanud ettevõtjale ei laiene, kuna Novatours pole lennuettevõtja. Kõlab samuti loogiliselt. Võtmesõna on lennuettevõtja.Sel juhul, kust tulevad lennuettevõtja SmartLynxi kompensatsioonisummad a la 100€ ja miks probleeme lahendab pigem reisikorraldaja ? Mis seadus reguleerib reisikorraldaja (nt Novatours) ja lendu opereeriva firma (nt. SmartLynx) vahelisi suhteid tarbija seisukohalt ja oleks enam-vähem üheselt arusaadav?
SmartLynxi ning Novatoursi vahelisi suhteid reguleerib eelkõige nende vahel sõlmitud leping, mis on raudselt koormatud ärisaladuse templiga. Tundub siiski, et kõnealune Euroopa Kohtu otsus pisut teiselaadne.
