Kas keegi teab, kas 19.07 6+ tundi hilinenud lendude eest on võimalik kompensatsiooni küsida? Saaks aru, kui IT probleemide tõttu hilineb lend tunni või paar, aga 6-7 tundi?
Ei saa, kuna see ei olnud lennufirma süü.
Küll aga on lennufirmal hoolitsuskohustus, olenemata hilinemise põhjusest. Kui tegid hilinemise ajal kulutusi söögile ja joogile, mõistlikuse piires loomulikult, siis esita kviitungid lennufirmale, kes peab need sulle hüvitama.
19.07 IT-probleemid olid tingitud nn välistest teguritest ja seega väljaspool lennufirma mõjusfääri. See vabastab lennufirma hüvitise maksmise kohustusest.
See ei olnud tegelikult esmakordne juhtum, kus IT-tarkvara mõjutas lennuliiklust. Küll oli see vist esmakordselt (?) niivõrd ulatuslik ja niivõrd suur.
Mõne aasta eest oli nt Brüsseli lennujaama kõik IT-süsteemid maas ja lennud tühistati / lükati edasi / õhus olnud lennud suunati ümber.
Tasub üle vaadata ka oma reisikindlustuse tingimused. Kui lennu edasilükkumise põhjusel tehtud kulutuste eest kompensatsiooni kättesaamine lennufirmalt on liiga keeruline, võib aidata ka reisikindlustus.
Lennufirmadelt siin kompesatsiooni ei saa -- nende jaoks oli tegemist kolmanda osapoole tegevusega ehk sisuliselt "Force Majeure"
Küll aga oli lennufirmadel edasi hoolsuskohustus ning kohustus ka reisija lõpuks sihtkohta toimetada.
Raul_R ja Tip: miks see konkreetne tarkvara (lennufirma on ju selle litsentsi eest maksnud ning kasutab) probleem ei lähe välistuste alla, aga näiteks lennuki enda tarkvara (kui selle viga põhjustab mingeid probleem, et ei saa lennata) siis läheb? Lennufirma ju täiesti vabatahtlikult on otsustanud sellise tarkvara kasuks, sarnaselt sellele, et üks firma kasutab Boeingu tooteid ja teine Airbus'i omi.
@ lauriandres
See konkreetne tarkvaraviga lähebki kompensatsiooni välistuste alla, st kompensatsiooni ei saa. Antud juhul oli rike põhjustatud kolmanda osapoole poolt ning lennufirmal puudus ka nö parima hoolsuskohustuse täitmise korral võimalus see olukord ette näha ja ennetada / lahendada. Ehk siis see konkreetne juhtum oli täielikult väljaspool lennufirma mõjusfääri. Asjaolu, et lennufirma poolt valitud teenusepakkuja poolt tekkis häire, ei oma siinkohal tähtsust. Antud juhul oli tegemist mitte isegi lihtsalt kolmanda osapoole veaga, vaid probleem tekkis kolmanda osapoole tegevuse tõttu, mis mõjutas Windows operatsioonisüsteemi, mis omakorda mõjutas lennufirmade ja lennujaamade tööd. Sest eeldada, et probleemi poleks tekkinud, kui lennujaamad ja lennufirmad ei oleks kasutanud Windows´i on juriidiliselt niivõrd alusetu ja far-fetched, et see ei päde.
Mh mõjutas antud viga mitte ainult lennufirmasid, vaid väga suurel määral ka lennujaamasid ja väga paljusid muid Windows´i kasutajaid. Seega see on kõige ehedam "extraordinary" juhtum, mil kompensatsiooni maksma ei pea.
Lennufirma poolt pole siinkohal võimalik mingit viga leida. See ongi nn extraordinary circumstances, mida lennufirma ei saanud ette näha. Nagu näiteks ka kokkupõrge linnuparvega (https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-05/cp170044en.pdf) ja muud olukorrad, mis on väljaspool lennufirma kontrolli.
Ma ei ole sellega nõus.
Viga oli tõesti põhjustatud kolmanda osa poole poolt, kuid lennufirmad olid selle tarnija endale ise valinud. St tegu ei ole kohustusliku Windowsi osaga vaid lisatarkvaraga.
Samuti on vale väita, et "juhtum oli täielikult väljaspool lennufirma mõjusfääri". Lennufirma mitte ainult ei otsustanud antud tarkvara hankida ja paigaldad vaid - ja see on koht konkreetse vastutuse jaoks - otsustas ka lubada tarkvara automaatsed uuendused.
IT-suutlikumates organisatsioonides kontrollitakse erinevad tarkvarauuendused enne sisemiselt läbi, ja alles seejärel paigaldatakse lainetena (st korraga ainult osadele seadmetele, verifitseerides tõrgete puudumise) kogu seadmepargile.
Näiteks vigase rehvi paigaldamine ei tekitaks ju küsimust, et tegu on lennufirma veaga? Rehv on samuti kolmanda poole tehtud ja lennuki opereerimiseks hädavajalik. Aga me eeldame, et lennufirma mehhaanikud verifitseerivad, et tegemist ei ole defektse tootega. Miks peaks IT erand olema?
@jd ja teised
Eks vaatame, tõenäoliselt jõuab mõni 19.07 juhtumitest ka kohtusse ja vast ka EL Kohtusse, kes annab lõpliku tõlgenduse EL õigusele.
Mina hetkel arvan, et see langeb nn "erakorraliste asjaolude" alla ja oli "lennufirma kontrolli alt väljas". Olles lugenud peaaegu kõiki kohtuotsuseid, mis antud teemal EL Kohtust tulnud, siis kaldun arvama, et ka kohus peab seda erakorraliseks asjaoluks.
Oluline on ka see, et väga paljud lenud tühistati hoopis lennujaamade häirete tõttu, mitte lennufirma.
Aga nagu õiguses ikka, lõplik tõde selgub kohtus. Vaidlus oleks kindlasti huvitav, eriti kuivõrd puutun tööalaselt samuti küberturbe, tarkvara- jt teemadega (küll juristina, mitte tehnilise inimesena).
Tegu pigem ettevõtte probleemi kui lennujaama omaga. Suurem osa lende väljus sellest lennujaamast tol päeval enam-vähem õigel ajal. Ainult kahe firma lennud hilinesid.
IT ja talitluspidevuse inimesena olen ma 100% jd-ga nõus. Kõik otsused on lennuettevõtete enda tehtud, riskidest oldi teadlikud, aga otsustati neid ignoreerida. Tahtsin ise samasuguse jutu siia kirjutada, lõin käega.
Samas usun, et ka Tipil on õigus ja kohus tõlgendab olukorda lennufirmade kasuks.
Millised lennukid/lennufirmad kasutavad Windowsi ja Crowdstrike turvatarkvara? Milliste lennufirmade otsustada on lennujaamade tarkvaraotsused?
