Hoiatus reisisellidele:
Vahetult enne airbaltic lennukile astumist kaalutakse nüüd Tallinna lennujaamas iga käsipagasi kohvrit ja kui see kaalub rohkem kui 8kg, siis peab koheselt maksma lisaks 30+€.
Seda viiakse läbi viisil, mis meenutab laudas loomade talutamist ja tekitab piinlikkust ja ebameeldivust enda ja meie riiki külastavate välismaalaste eest, isegi siis kui kohver kaalub 7,9 kg ja maksma ei pea.
Tax free kotti, ega käekotti ei kaaluta ning inimest ennast ka veel mitte.
Ettevaatust pakkimisel ja -500 punkti airbaltic kliendikogemusele.
Võtke seda pagasi kaalumist kui ühte osa töötaja kohustustest. Tegelikult on ku kogu lennundussektor raha peal väljas. Või keegi tõesti arvab et pole? Kui mõni firma hakkab eriti tuima nahhaali panema ja hakkab komakohta taga ajama, siis ega pikalt ei tee niimoodi. Läheb jutt lahti ja kasu jääb lühikeseks. Pealegi on lennuki kütusekulu otseses seoses kaaluga. Eks paljud saavadki julgust kellegi hõiskamisest, et lendan tihti ülekaalulise kohvriga ja null muret. Varem või hiljem see mure tuleb. Olge kindel.
Vaatan hetkel soojamaa pileteid ja pagas lisab ikka korraliku summa. Samas hakata ülekaalulise käsipagasiga mässama ka ei viitsi. Ise ju kinnitad, et oled pileti tingimustest aru saanud ja pole miskit nuriseda.
Teemaalgatajal ei tasu nüüd paanitseda Eesti riigi maine pärast. Seda tehakse teistes riikides ka ja üha enam rakendavad seda ka teised lennufirmad. Kusagil internetineeduses oli video kas ühest teisest lennufimast, ei mäleta kas oli Lufthansa või midagi muud. AirBaltic teeb seda, SAS teeb ja loogiline, et ka teised seda rakendama hakkavad. Seni vist ei suudetud sobivat lahendust välja mõelda, kuidas teha see kiireks ja mugavaks.
Ma olen kahekäega selle poolt. Need reisijad kes tulevad mitme pagasiga. Näinud naist kes suutis hõivata enamusest pagasiriiulist. Kohver, suur ülakott, taxfree, talvemantel.
Viimasel ajal eelistan võimalikult vähe käsipagasit, parem kui üldse ei ole. Reisimine muutub tunduvalt mugavamaks, eriti vahemaandumiste puhul.
Mõistan muidugi, et pagasi kaal on oluline, ja et oleks solvav inimesi enne lendu üle kaaluma hakata, või et mida suurem isik, seda väiksem võib olla pagas :)
Aga kui ikkagi 10 ülisuurt inimest istuksid lennuki ühel tiival ja 10 pisikest teisel, oleks asi ikka väga tasakaalust väljas. Huvitav, kas ka inimkaalu siiski vahel ümber paigutatakse?
Huvitav, et alati on neid, kes hakkavad mingi lennuki kaaluga ja lendamise turvalisusega ja poevargusega asju võrdlema :)
Kas see väravas korjatav 30 eurot võimaldab airBalticul rahapakke tiiva k,ülge siduda ja lennuki seeläbi tasakaalu viia? Ilma selleta oleks aga raudlind tasakaalust hirmus väljas ja lendamiseks ohtlik?
Kui terminaliga väravas ringi käiakse ja 20 reisijalt 30 euri küsitakse, siis lahendatakse selle 600 euroga kuidagi olulist lennuohutuse probleemi? Kui terminal rikkis on ja see raha maksmata jääb siis on aga lausa ohtlik sellise rauakolaka peale ronida?
Saja reisija 4-5 kilo on märkimisväärne lisamas? Aga kui sada reisijat 30 eurot juurde maksavad? Siis enam ei ole? See rahaline tehing mõjutab kuidagi füüsikareegleid?
Ma ei taha mõelda paksude peale, kes igal lennul veavad keskmise reisijaga võrreldes 60-kilost lisamassi, mille eest nad, olgem ausad, airBalticule maksnud pole ja on jätnud lennu tingimustesse tegemata linnukese, et tõotavad end mitte paksuks õgida. Küllap leiab iga postitaja siin vähemalt 5-10 tarbetut kehakilo, mõni tunduvalt rohkem, mille eest jäetakse lennufirmadele tasumata, nii et silma ka ei pilgu.
Kui minu seljakotis on 7 kilo asemel 9 kilo, siis olen räpane poevaras, kes on 30 eurot kiskunud airBalticu lõugade vahelt, ehkki kott käib ikka istme alla ja ma ei muuda kellegi elu
Eriti naljakaks muutub asi eri lennufirmade pagasireeglitega, lendab ju ka airBaltic mitme lennufirma koodiga ja kõigil on seega erinevad kaalureeglid. Õnneks vist airBalticul nii eksootiliseks ei kisu nagu Finnairil või mõnel teisel, kellel võib ühes Tallinast väljuvas lennukis istuda nii Singapore Airlinesi kui Qantase pileti omanik, kellel on täiesti suva, kui keegi 9-kilose koti eest juurde maksab, sest tema Bangkok Airi kodukalt ostetud piletitüüp lubab lennata näiteks kahe kuni 12-kilose pagasiühiku ja 32-kilose kohvriga, ilma et ta kellelegi midagi maksnud oleks, Aga kui oleks ostnud sellesama pileti Finnairi kodukalt, oleks ta alatu poevaras, kes pool pagasiriiulilt hõivata tahab ja keda sünnib pardale lasta ainult 200-eurose lisatasu eest oma lisakilodelt.
Samas ma tegelikult üldse ei naeruväärista kumbagi poolt. See on lihtsalt üks tõsiasi ja lisakulu, millega lennates arvestada. Ja tegelikult ka oma harjumusi teades arvestada, mis lennufirma pileteid osta ja mille omi mitte.
Ei istu ju airBaltic mingite rahamägede otsas ega kergita nende kaardimaksetehingutega oma aastakasumit 3 miljardi pealt 4 miljardi peale nagu Ryanair. Kahjum on röögatu (võtsin mingi suvalise kvartali guugeldades - 9600 lendu, kahjum 40,6 miljonit eurot - seega iga lend tootis 4229 eurot kahjumit, mille keegi pidi kinni maksma). Lodame, et kui sellest 4229 eurost vähemalt 600 väravas tagasi korjatakse makseterminaliga, siis püsib lennufirma kauem ja lendab edasi. Sest meile kõigile oleks suurem katastroof, kui keegi enam seda kahjumit kinni ei pleki ja asi majanduslikus reaalsuses pankrotiga lõpetab.
airBaltic pole Eesti jaoks kahtlemata lennufirma, mille peale liigkasu kasseerimise eest lõriseda. Lõrisege parem Ryanairi peale, kelle iga lend on 4229 euroga kasumis ja siis nad käivad ikka terminaliga väravas ringi, et seda puhaskasumit veel 600 euro võrra kasvatada, ilma et reisijatele sellest midagi tagasi tilguks.
improved, see varguse asi on hea näide lihtsalt, jõuab igale ühele kohale. Või võtame siis parem kiiruse ületamise, ehk sobib paremini, on jah nõme kui vahele jääd, aga reeglid on reeglid. Ma ei tea, miks sa hakkad mingit turvalisuse jama ajama, see pole kuidagi sellega seotud, küll aga sellega, et pagasikohtade arv on piiratud. Air Balticul on niigi meilt lendajatel ühena vähestest 8kg käsipagas ja isiklik ese lubatud, saa vaata Finnairi või SAS, pileti hinnas on ainult isiklik ese, mis mahub tooli alla ja ka siis üritatakse kohvritega minna. EL lubab need käsipagasi reeglid ühtlustada, oleks vajalik küll.
Minule isiklikult viimaste kogemuste pealt AB süsteem sobib, ma ei saa tavaliselt isegi seda 8 kg täis.
Koodijagamisel kehtivad üldiselt käsipagasile vedaja reeglid. Kui pilet on ostetud firmalt, mis lubab kaasa 12 kg käsipagasi, siis jätkulennul teise firmaga kehtivad lennukis selle firma reeglid, näiteks siis 8 kg. Sama ka mõõtudega. Ainus, mis tuleb kaasa kõigile lendudele on ühikute arv. Seega, kui piletil on hinnas üks käsipagasi ühik, siis AirBalticu või SASi lennukisse istudes võid sa ikka kaasa võtta ühe täismöödus käsipagasi ühiku, aga pead enne nende lehelt vaatama, mis on antud firma lubatud mõõdud ja kaal. Sinule ei kehti sellisel juhul kunagi see odavaim isikliku esemega piletitüüp, vaid ikka tavalise käsipagasi tingimused.
Kui piletitüüp lubab lennata kahe käsipagasi ühikuga, siis on see piletil kirjas kõigi lendud juures ja sa ei pea AirBalticu lennule minnes ühte kotti väravasse jätma. Vajadusel näitad infot piletilt või vaatavad sinu pardakaardi järgi e-piletilt järgi, et sul on ostetud kahe käsipagasiga pilet.
Improvedi lõppsõnaga täiesi nõus. Müües odavaid pileteid ja üritades kuidagi pinnal ja konkurentsis püsida tuleb leida mingeid viise, et veidigi raha tagasi saada.
Kilo siia või sinna, aga ülemöödus käispagas on tõeline nuhtlus ja need võiks kõik ära korjata, et tavamõõdus pagasiga reisijad saaks kuidagi oma pagasi paigutatud ja ei peaks neli tundi kohvri otsas istuma.
Lisaks veel seda, et see isikliku esemega süsteem on Euroopas lennates vägagi sobiv. Kui lähed mingile lühikesele linnatripile, siis võtad tavalise käsipagasiga pileti. Kui lähed matkale ja kaal tuleb suurem (või noh mu saapad ei mahuks eriti käsipagasisse ja keset suve ma lennukis nendega istuma küll ei hakka), siis ostad odavaima isikliku esemega pileti, lisad pagasi juurde ja kokku on soodsam, kui järgmine klass koos täismõõdus käsi- ja tavalise pagasiga. Võtad lennukisse sisse väikse koti arvuti, fotoka ja lugemisega ning piisab.
Ostsin just piletid Tallinn-Pariis ja tagasi.
AirBalticu otsereis Tallinnast Pariisi sisaldab käsipagasit kuni 8kg. AirFrance müüdav reis, kus teenuse osutajaks sama AB, lubab käsipagasit 12kg. Sama lennuk, sama reis, AF pilet on aga soodsam. Ega ma ei püüagi sest aru saada.
AirBaltic reis samasse sihtkohta ümberistumisega Riias on samuti soodsam. Puhas lennuaeg kokkuvõttes pikem, ühe asemel 2 samasugust lennukit õhku lõhestamas, lisa maandumine ja õhkutõus kah sees, ikkagi odavam. Samuti ei üritagi mõista.
Tallinnast Pariisi lendamine on kõikidel juhtudel oma 30-50% soodsam kui sealt tagasi. Sama vahemaa, tuule suunda ma küll ei tea, kas see võetakse arvesse või mis ja millise võlutriki abil nad pool aastat ette seda üldse teavadki. Aga nii on, nuta või naera.
No sellest, et eri päevadel isesugused hinnad, võib veel aru saada, et mõned nädalapäevad on ehk populaarsemad, kuigi kalendrit lapates näivad needki suhteliselt kaootiliselt karglevat ja mitte mõne hädise protsendikese jagu, ikka kordades hind lajatatakse teinekord näkku. Muidugi ei ole kohustust kallist piletit osta, saab valida soodsamad päevad lendamiseks, aga vahel tahaks kasvõi uudishimust haige jänese kombel hüpleva hinnapoliitika tagamaadest sotti saada.
Vanasti oli ütelus, et kus lõpeb mõistus, seal algab raudtee, tänapäeval võiks see slogan pigem lendamise iseloomustamiseks sobida. Sest igal võimalikul moel painduvad reeglid ja hinnahüpped eri firmade vahel ja isegi sama firma piires ei allu mingile loogikale.
pahurikule nii palju, et pagasikohtade arv on piiratud, aga 30 eurot makstes enam ei ole ju piiratud? Kui paljudel on kogemus, et airBaltic ütleb väravas, et makske või 300 euri, aga vaat SEE kott enam küll lennukisse ei mahu. Kaarditerminali viibe vähemasti airBalticu lennukitüübi ja marsruudi pikkuste korral tekitab võluväel pagasikohti juurde nii ühele, kümnele kui 20-le reisijale. Ja kui terminal on katki, siis on need kohad olemas ka ilma kaarti viipamata. See on juba iseküsimus, kas lennufirma peaks ilma raha juurde küsimata kõike vedama nagu 20 aastat tagasi või saab lähtuda põhimõttest, et kui on nii väga vaja vedada, siis küllap on ka raha selle eest maksta.
Aasia siselendudel (kus lennukid asendavad busse ja maismaatransporti) on kõik ilmselt näinud, millised kogused täiesti mõttetut träni on võimalik Airbusi ja Boeingusse toppida.
@viktor54
Mis puhul AF pilet samale lennule odavam oli, kui BT enda oma, tõesti ei tea.
Aga ümberistumistega lennud on väga tihti odavamad kui otselennud. Tallinnas pole ehk nii väga märgata, sest otselende just väga paljudesse kohtadesse ei ole, aga suurtes lennujaamades võib vahe olla päris korralik.
Näiteks LH teeb otselende FRA-JFK ja võib selle eest suuremat raha küsida, sest see, kellel vaja võimalikult väikse aja ja vaevaga kohale jõuda, on enamasti nõus ka maksma.
Aga AF tahaks osa LH klientidest endale meelitada. Kui FRA-CDG-JFK oleks sama hinnaga, mis FRA-JFK otselend, siis poleks ju mõtet ringiga lennata, järelikult tuleb ümberistumisega lendu odavamalt müüa ja korjata endale kliente, kellele pole oluline aja peale kohale jõudmine.
Pilet punktist A punkti B võib olla odavam, kui pilet punktist B punkti A näiteks lennujaamatasude ja/või riigi poolt kehtestatud maksude tõttu. Ei viitsi hetkel uurida, aga olen suht kindel, et CDGst väljuvatele lendudele lapitakse otsa hulk suuremaid tasusid, kui TLLst väljuvale lennule. Et prantslased vähemalt vahepeal võtsid ette lennundusega võitlemise, siis pole ka imestada.
Lennupiletite hinnad on dünaamilised, sellest ka küllaltki suured erinevused hindades samal marsruudil erinevatel päevadel. Nädalavahetuse lennud on üldjuhul kallimad, kui nädalasisesed, samuti on suht kallid esmaspäeva hommikuse väljumise ja reedeõhtuse naasmisega piletid, et ärireisijatelt rohkem raha kätte saada. Kui osta piletid vahetult pärast müükitulekut, siis on tihti saada vaid kallimad hinnaklassid. Kui mõni päev enne lennu väljumist on järgi vaid paar kohta või juba täiesti välja müüdud, lükatakse piletid müüki kirvehinnaga. Kui aga lennuk pooltühi võib päris korraliku sooduka peale sattuda.
Kui mingil päeval/nädalal on suurem nõudlus, siis loomulikult läheb ka piletihind sellega kaasa. Jõulud/aastavahetus on teada kallis periood lendamiseks, aga lennufirmadel on erinevate riikide riigipühad väga hästi teada, ning tihti ka hinnad kõrgemad.
Samasugust mõju avaldavad lennupiletite hindadele ka kontserdid, konverentsid, kultuuri- ja spordiüritused jne.
See nimekiri pole loomulikult lõplik, revenue management on nagu raketikirurgia või must maagia.
Inimese keahakaal on loomulikult oline, tervislik eluviis on hea, kuid jättes emotsioonid kõrvale ja tuletades koolist meelde mida füüsika tunnis räägiti.
Pagasiriiulitel näete silte, kuhu on kirjutatud lubatud maksimaalne kaal. Mis juhtub kui 5-nda korruse elanik telefoni rõdult alla pillab ja teie sellega vastu pead saate. See võib päris valus olla.
Nüüd mõlge mis juhtub pagasiga. Lennunduses on kõik sertifitseeritud, testitud ja veelkord testitud.
Miks on ühel lennufirmal käsipagasikaal lubatud 8, teisel 10-12. Ei oska öelda aga oletaks, et põhjus peitub selles, mis lennukid neil enamasti kasutusel on. Opereerivad 10 Fokkeriga ja ühe Airbusiga, siis oleks lihtsam määrata pagasikaal väiksemate lennukite põhjal, pluss kaasnev kütusekulu.
Kehakaaust veel. Oli mõned aastad tagasi kogemus. Lennuk maandus, kõik ootavad väljasaamist. Stjuardess siis palus kõigil võimalik lennuki etteotsa liikuda, kuna lennuki ramp ei olnud ühtlaselt või midagi sellist ja seal olid probleemid. Maandumisel oli lennuk juba nii kerge, et reisijate paigutus lennukis hakkas mõjuma.
improved, pole mõtet ikka täielikku jama ajada. Mis sa võitled iseendaga? Keegi pole kirjutanud, et pagasi kaal või pagasikohtade arv sellest muutuks konkreetsel lennul. Raha küsitakse, sest on vaja raha teenida ja inimeste nahaalsusel pole ju lisaks piire. Küllalt nähtud kuidas käsipagasiks on suur kohver ja lisaks suur teine kott ja muud nodi. Vanasti juhtus tihti, et väga raske oli oma käsipagasit üles paigutada, viimasel ajal tundub tänu sellele kaalumisele asi lihtsam, kõik mahub ilusasti ära, aga võibolla seekord oli ka seepärast, et tegu puhkusesihtkohaga ja inimestel oli rohkem äraantavat pagasit.
Teine variant ongi a la Sunexpress, käsipagas alghinnas 4 kg, 10 euri juurde ja saad äraantava pagasi, siis polegi mõtet suurt kotti salongi vedada, eks firmade poliitika küsimus ja kust raha teenitakse.