Varil: "aga samas tüütu ka, kui inimesed ei raatsi äraantavat pagasit võtta ja pidevalt pardaleminekul ja enne starti mingi laat käib pagasiga kauplemise ja salongis paigutamisega."

Ma see aasta kaks korda andnud Euroopa-sisesel lennul pagasi ära ja mõlemal korral on see vahemaandumisjaama kinni jäänud ja ma ca 24h hiljem alles kätte saanud. Ühe korra kojulennates ja nüüd see nädal tööreisile minnes. Esimesel juhul lihtsalt tüütu, teisel juhul tuli õhtul pool tundi enne poodide sulgemist kihutada omale vajalikke asju ostma, et saaks järgmine päev kohtumistele minna. Nii, et ma võin hetkel kinnitada, et 100% Euroopa lendudest on mul pagas hilinenud see aasta.

Tekkinud on veel üks huvitav grupp reisijaid, kes istuvad kohtadel , mis jäävad lennuki keskele või sealt edasi aga oma käsipagasi paigutavad lennuki etteotsa. Viimane kord õnnestus mul panna 5. rea istekohta omades oma pagas 9 .rea kohale. Lennu maandudes ei hakka ju 4 rida tahapoole trügima, et pagas kätte saada. Vaatasin huviga, kes siis võtab oma kohvrid minu lähedal olevate ridade kohal. Ja üllatus, kohvriomanikud loivasid kohale ridadest 15 + vähemalt.

See pole kahjuks üldse uus nähtus. Vahel hoiavad lennusaatjad sellistel silma peal, aga enamasti ei tehta välja. See on ainuke põhjus, miks ma varakult pardale lähen.

Küllap olete näinud neid meeme, kus kleenuke naisterahvas peab 1 ülekilo eest trahvi maksma, samas kui 100+ kg meesterahvas määrustepärase pagasiga on igati ok. Samuti on lisatasu eest sama suur, aga raskem kohver järsku igati sobilik, kuigi rohkem tulu ei tõsta kuidagi lennuki kandevõimet (aga piirab siiski nõudlust). Eks ülekilo trahvidel on sama mõju - vähendada nõudlust ja anda õpetust edaspidiseks.

Nö õiglane oleks lennupiletit "eluskaalu" kilohinna põhiselt hinnastada (reisija koos kogu pagasiga). Oleks päris huvitav vaadata inimeste reaktsioone kui mõni lennufirma julgeks sellise skeemiga välja tulla. Kuna reisijaid ei kaaluta, siis ma ei teagi, kuidas meeskond teab kui palju kogu lennukitäis tegelikult kaalub ja kui palju "varu" on. Aga seni kuni paremat meetodit pole leitud, kasutavad kõik firmad pagasi kaalupiiranguid ja jälgivad sellest kinnipidamist.

Näiteks Airbus A320 tühikaal 37t, võtab pardale kütust kuni 24t, reisijaid 20t, igaühel neist ärantav ja käsipagas pagas 7t, mis teeb kokku 88 tonni. Max lubatud stardikaal on aga vaid 77 tonni, mis tähendab, et täislasti korral saab tankida vaid poole paagi jagu kütust, mis tähendab omakorda, et kaugele ta sedasi ei lenda. Varu siin praktiliselt pole, otse vastupidi.

Maksimaalse lennukauguse saavutamine pikematel lendudel nõuab täispaaki, mis paratamatult toob kaasa osade reisijate või pagasi mahajätmise. Võrdlemisi täpne rehkendus, millega eksimine ei pruugi elusana sihtpunkti jõudmist kellelegi tähendada.

Kui iga reisija üritaks pardale smuugeldada 5 lisakilo, teeb see vea suuruseks juba terve tonni. Asi ei olegi niivõrd rahas, kui lennuohutuses. Nii ei saa seda asja ka vist võtta, et silma järgi mahub ju küll.

Ühe reisija või tema pagasi ülekaal nullitakse teise väiksema kaalu arvelt või jäetaksegi osa maha. Ja see ei ole kellegi muu, kui on mõnede reisijate hoolimatu käitumise tulemus. Mida ei kompenseeri lisamaks. Jah, maksu võetakse lisakilode eest küll, aga kellegi teise kohver jääb samas peale laadimata, seda ei märgata, võõras mure nagu. Põhimõtteliselt maksab ülekilode kaasavedaja kinni mahajäetud kohvri hilisema kohaletoimetamise kulud. Ebamugavust hilinenud pagasiga reisijale aga ei kompenseeri seegi.

Kuna kogu see arvestus on võrdlemisi piiripealne, jääbki sügavalt arusaamatuks, miks veel reisijaid ei kaaluta? Salongis toimub vaid lennusaatja poolt silma järgi reisija kogukuse hindamine ja vajadusel paigutatakse kaalukamana näivad lennuki tasakaalu nimel ringi, aga see on ju nii umbmäärane. On ikka suur vahe, kas "keskmise reisijana" arvestada hiinlase või jänki keskmist kaalu. Kui ometi pagasi ja kõige muu puhul aetakse grammi taga. Põhjust selle süsteemi üle irvitamiseks on piisavalt. Mina isiklikult küll ei pahandaks kaalumise üle, oleks see ju eelkõige mu enda ohutuse huvides.

Mulle meenub siinjuures kunagine helikopteri tellimuslend kahekohalise Robinsoniga linnavaadete filmimiseks. Kohale saabudes selgus, et piloodiks õbluke naisterahvas, aga operaatoriks 100+ kilo tümikas mees tükkis oma tüseda kaameraga. Ei saanudki sedasi õhku tõusta, tuli otsida kergekaalulisem poisike neid vaateid filmima. Ma ei usu, et keegi mõtleb lennumasina korral kummuli käimisele, aga tasakaalust väljas masina puhul on see täiesti reaalne oht.

Muuga olen nõus, aga seda, et kellegi teise pagas sinu raskema käsipagasi tõttu maha jääb, on jama. Käsipagasit kaalutakse reeglina alles väravas pardalemineku ajal, selle aja peale on äraantav pagas ammu peale laetud. Keegi ei kalkuleeri, et oi, nüüd on üks raskem ühik, tõstame kuskilt midagi muud maha.

AI arvas nii

2. Reisijate ja meeskonna turvalisus

• Käsipagas tuleb tõsta ülalpanipaika.

• Liiga raske kott võib:

  • kukkuda turbulentsi ajal
  • põhjustada vigastusi reisijatele või salongipersonalile

3. Ruumikitsikus

• Ülalpanipaikadel on kaalu- ja tugevuspiirang.
• Kui paljudel reisijatel on rasked kotid, võivad kapid üle koormatud saada.

Mul tekkis hoopis küsimus, et mida siit nii väga vedada on kui Tallinnast stardite? Ise olen reisinud ja hakkama saanud täitsa normi piires käsipagasiga ( aluspesu, hambahari ja mõned riided veel igaks juhuks) Tavaliselt on sihtkohas asjad tunduvalt odavamad kui siin ehk siis pigem tagasi tulemisel võib probleem tekkida. Viimati oli igatahes chek-in-i töötaja silmad suured kui hinnas äraantav pagas oli kahe peale enam-vähem ühe käsipagasi mõõdus - sisaldas ka vedelikke mis käsipagasis keelatud ( ilma nendeta oleks ka ainult käsipagasiga hakkama saanud). Lähtun seisukohast, et mida vähem kaasa tassid seda vähem on pärast tagasi tuua.

Sihtkohas võivas tõesti asjad odavamad olla. Mulle näiteks ei meeldi neid vajalikke asju kohe ostma minna. Mugavuse küsimus.

Ikka veidi avaramalt võiks mõelda. Lennutransporti kasutatakse väga erinevatel põhjustel, väga erinevateks reisideks. Osa neist on lühikesed puhkusereisid, kuhu pole eriti midagi kaasa võtta, ehkki ka see on personaalne. Aga reisitakse ju ka pikemaks, kaugele, tööasjus, õppima, perekondlikel põhjustel... Tallinnast välja lendaval inimesel võib olla vaja kaasa võtta erinevat varustust, esemeid, tehnikat, sealhulgas asju, mida ei ole võimalik või praktiline iga kord kuskil osta. Natukenegi kujutlusvõimet rakendades peaks ju olema arusaadav.

Jutt käib ikka käsipagasist! Kui käsipagasisse ei mahu (lubatud esemed, kaal ja mass) siis ostad äraantava ja nii lihtne see ongi.

Ma olen sellisel lennul olnud, kus osa pagasist jäeti kaalu tõttu maha. Olin ka mina nende seas kes kohe oma pagasit kätte ei saanud ja loomulikult enne õhkutõusu ka teavitati sellest.

@Tur1st

Aga maha ei jäetud ju mitte käsipagasit, vaid äraantavat. On minul ka juhtunud, kui lennuk oli täis hiinlasi, kes tulid chck-in´i igaüks viie suure kohvriga. Minule ei öelnud alguses keegi midagi, Tallinnas alles sain teada, et minu pagas jõuab järgmisel päeval.

Kindel võib olla vaid selles, et ülekaaluga ei ruleeri stardirajale ükski lennuk, jäetakse midagi/kedagi peale laadimata või tõstetakse uuesti välja, sõltub juba konkreetsest situatsioonist.
Mina olen istunud stardiga viivitavas lennukis. Kui lõpuks lennuki juurest mingi kogus kohvreid tagasi kärutati, läks ka lennuk liikvele.

Ma ei tea, kuidas nad seda arvutavad, ise arvan, et pigem kaaluvad, kas ehk on telikul mingid andurid, mis lõppkaalu automaatselt kuvavad? Nagu näiteks kraana teab, kui raske koorem konksu otsas ripub, pole mingi tuumateadus. Igatahes sellisel juhul on ka reisijad nende endi teadmata üle kaalutud:)

Mõtteid.

Inimeste kaalumise teemal.

Siin ka GDPR, privaatsus, diskrimineerimine teemaks. Lisaks kohtuvaidluste risk. Ei vääri küünlaid. Arvatavasti ei muutuks keegi ka sellest õnnelikumaks, kui selle lisaprotsessi kulu pannakse hinda. Ja matemaatiliselt statistiline kaal ajab praktikas asja ära - suurte arvude seadus ja muu (kes tahab süvitsi minna, võtab selle endale kodutööks (kui juba koolis ei õpetatud või siis ununenud on)).

Pagasi mahajätmisest.

Suuresti õnneasi ja loterii. Kui maha jätta 1 suur kohver siis saab ühe pahase kliendi, kui jätta maha 5 väikest kohvrit, saame 5 pahast klienti, nii et pigem 1 suur kohver läheb loosi. Kui pagasiks on koer, siis looma piinama vast ei hakkaks. Kui on otselendaja, siis too elab üle, kui on ümberistuja, siis tema pagas võib tekitada edsise logistilise ahela jama, nii et esimeses lähenduses ei torgiks. Kui ülekaal on lennuki eesotsas, siis jätame maha midagi sealt, mitte tagantotsast.

Käsipagasist.

Kulutab aega. Reisijad lähevad omavahel kaklema.

Mida teha, et probleeme vähem oleks? Paneme mingi omaosaluse tasu, et enne järele mõeldaks, et kas ikka on vaja. Muidu lihtsalt omaks lõbuks keegi võtabki telliskivid kaasa.

Mis teha nendega, kes ikkagi ette teatamata suure pagasiga tulevad? Distsiplineerime. Kui juttu ei kuulda, siis maksa. Miks nii täpselt mõõta? Et näidata eeskuju ja motiveerida inimesi endid ka mõõtma. Võibolla on veel tänulikudki ja avastavad, et polnudki vaja nii palju asju tassida. Aga äkki lubaks 100 grammi üle? Järgmine reisija vaatab pealt - "aga mul on 150 grammi üle ja tema ju sai". Sellest järgmine - "aga mul on 200 grammi üle ja tema ju sai". Matemaatikaälesanne - mida ütleb reisija nr 100?

Aga mis siis kui kirjutab internetis kommentaari? Elame üle. Pigem tunneme huvi, et miks ülejäänud 100 resijat ei kommenteerinud? Ega ometi mitte selle pärast, et nood 100 on rahul?

Miks eelistada maksvat klienti? Sest tema pagas on etteennustatav - paneme valemisse sisse, ja arvutame välja ja paneme ta õigesse boardinggruppi nii et ta teisi vähem segaks. Mittemaksvast kliendist ei või iial teada.