Albaaniast läbisõit

Plaanis läbida Albaania teel Kreekesse. Kas turismimaks on ikka olemas või mingitel andmetel enam mitte? Kas teeolud on muutunud paremaks võrreldes viimase 3-4 aastaga.
Marsuut ilmselt Shköder-Tirane-Elbasan-Korce-Kastoria. Palju peaks aega varuma- ilma pikemaid peatusi tegemata. ÖÖmaja enne Albaaniat ilmselt Kotori kandis, järgmine öö Kreekas, kui reelne jõuda siis juba Corful. Kas on reaalne?

Olen sõitnud Albaaniast läbi 2004a suvel. Tol ajal olid teede olukorrad ikka suht meeletud - nö. põhimaanteed olid kruusateed, kus keskmiseks kiiruseks kujunes ca 18-19km tunnis. Riigi keskel oli vaid euro rahadega ehitatud asfalteeritud serpentiinid. Riik ise on aga kindlasti vaatamist väärt!
Head reisi!

Ise stardin reedel Kreekasse. Külastan ka Korfut. Tagasi läbi Albaania, Montenegro ja Horvaatia. Maksudega on nii ja naa. Kohapeal selgub. Pole leidnud kindlat viidet, et Albaanias oleks mingit turismimaksu. Ootaks ka infi, kes viimasel ajal sealpool liikunud.

Albaaniast ei oska rääkida, aga võiksite arvestada, et kuigi Igoumenitsast Korfule on muidu üsna tihe praamiliiklus, tekib õhtupoole väike vahe. Üks praam läheb 15:30 ja sellest järgmine alles 18:30. Sõiduplaan ise siin.
Praamipilet sõiduautole maksab 38 eurot, täiskasvanule 8 ja lapsele 4 eurot.

Isiklik seisukoht on siiski, et Korfule pole erilist mõtet ronida, kuivõrd suurel maal on vaatamisväärsuste mõttes ikka palju huvitavam. Põigake näiteks Zagoriasse.

Korful ainult mõned päevad. Ise ei läheks aga naised tahavad kangesti minna. Põhiline ikka Põhja-Kreeka.

Sõiduks läheb alles kuu pärast (ilmselt 13 august).Kokku aega 14 päeva.Korfuga omad plaanid aga vaevalt üle paari päeva kohal oleme.Mõte ongi ringi kolada ja mitte peesitada.Horvaatia allapoole Makarskat,Montenegro on põhisihid ja huvid.
Albaaniast vist sõidaks vaid läbi,kuigi eks kohapeal selgub.Midagi broneeritud ei ole nii et vahet pole millal kus olla.Kas Albaania elu-olu ja teed võiksid olla võrreldavad Rumeeniaga,selle riigiga on kogemused olemas.Kui nii, siis poleks midagi põdeda ja võiks ka paar päeva kohal olla.Ehk tuli jutt segane pisut ,aga kes tahab saab aru...

Ei hakanud uut teemat tegema, ehk keegi oskab aidata. Tekkis mõte paari nädala pärast algaval väiksel Balkanil ringreisil ka korra Albaaniasse vaadata. Põhiline sihtkoht on Lõuna-Horvaatia ning mõte ongi sealt hommikul startida, minna läbi Montenegro Albaaniasse, veeta seal üks öö ja siis läbi Montenegro natuke teist teed mööda tagasi. Kuna tahaks enam-vähem mõistlikul ajal Albaaniasse jõuda, siis kaugemale riigi põhjaosast ei jõua. On Põhja-Albaanias (Montenegro piiri lähedal) midagi huvitavat vaadata kusagil mereäärses piirkonnas - mõni huvitava vanalinnaga linn, klooster, varemed, rahvuspark vmt. Ainult ranna pärast pole taolist sõitu justkui mõtet ette võtta. Ja samuti oleks tänulik viimase info eest teeolude kohta. Olen sõitnud Montenegros kuni Sveti Stefanini, sinnamaani polnud hullu midagi, sealt edasi aga "tundmatu maa". Palju üldse aega peaks arvestama või on äkki üleüldse liiga utoopiline plaan...

Sai just paar nädalat tagasi kogu Balkan läbi uuritud ja Montenegros soovitan külastada Kotori linna, suht Horvaatia piiri juures, seal kena järv ja mäeküljel kindlus, selline mõnud ühe õhtu ööbimiskoht järve ääres... Montenegros ka üleshaibitud Tara kanjon , mis pidi olema Suure kanjoni järel teine suuruselt aga ei oska küll öelda mille järgi seda suurust mõõdetakse sest see kanjon on vahva koht aga eraldi pikka väljasõitu vast ei tasu ära...

Millise maja taga see järv seal Kotoris on?

Kunagi kirjutasin oma reisikirjas nii Põhja-Albaaniasse jäävate kahe asula kohta, aasta siis oli 2006. Pikemalt saab lugeda siin http://mirtel.xanga.com/?nextdate=5%2f2%2f2006+11%3a24%3a24.700&direction=n ja pilte vaadata http://www.pbase.com/jyri/albania :

"Kruja kindlus on visiiti väärt. Oma militaar baasteadmiste põhjal võin nõustuda – see on tõesti üks hea koht, kust türklasi peksta ning seda on siin ka edukalt aastaid tehtud. Kruja on Albaanlaste iseseisvuse ja rahvuslikkuse kaitsmise keskne koht. Kindluse õuel peetakse kalkuneid – tundub, et linnud käivad siin kandis kindlustega kokku.

Ottomanide ajast pärit osa on hästi säilinud, vanemad rajatised jupiti. Koos muuseumi külastamisega võib sinna kenasti 3 tundi jätta või isegi kauem. Sellest oluline osa tuleb jätta bazaaril kolamiseks. Neil on seal igasugust vana kraami veel hea odava hinnaga müügis – hõbedast, vasest küünlajalad, ehted, mündid, margid. Lisaks uuem toodang – kunstilised mõõgad, noad, vaibad, riided, suveniirid.

Küünlajalgu saab olenevalt suurusest ja nikerduste keerulisusest 300-3000 leke eest. Intarsiaga kaanetatud fotoalbumid 800-1500 eest. Kogu see varandus ja kraam keskaegses turu õhkkonnas.

Vaibakudumine meeldis ka Mirtelile – ronis kangrule sülle ning sai lõngaga mängida. Kangastelgede taga istus kolm daami, kes kohalike mustritega vaipu teevad. Lapsed meeldivad albaanlastele enam kui makedoonlastele, kuid mitte nii väga kui serblastele. Albaanlased kipuvad oma tundeid veidi füüsilisemalt välja näitama – näpisavad põsest ja kipuvad kallistama. Serblased rohkem räägivad ja lehvitavad.

Durres ei ole külastamist väärt. Amfiteater on küll suurem kui Ohridis või Herakleas, aga päris lagunenenud. Positiivne on see, et saab teatri all olevates käikudes kolada ning üks seinamaaling on samuti säilinud.

Seevastu sadamas asuv restoran (Pizzeri vist oli nimi) on üle prahi. Esiteks toodi meile maja poolt liutäis molluskeid (mussels) eelroaks ning ka kõik tellitud road olid väga väga hästi tehtud. Eks nad otse merest ammutavad värsket kraami ning oskavad teha ka."

Esimest korda sõitsin Albaaniast läbi 2006 suvel, siis tõotasin, et ei enam. Aga nyyd käivad seal metsikud kvaliteettrassi ehitused lõpuga Musta mere äärde. Teede kvaliteet peatrassil ikka tugevalt paranenud paari aastaga. Alustasin alati sõitu Montenegrost ja ööbisin vastavalt kas Ioanninas või Bitola ligidal.Ioanninas olles kylastage kindlasti Perama koopaid. Edasi läksin siis Igumenitsast praamiga Korfule, kus si oldud nädala ringis.August seal muidugi kõige kuumem aeg, aga valik on teie. Tagasi tulles käisin Zagoria kylades, mis oli ikka karastav tulles +35 ja seal alla +20.
Albaanias soovitan käia enne Sarandat olevas nn. Blue Eye allikat vaatamas, kus juurdevool 8kanti sekundis ja ilus piknikukoht.

Albaania on imetore maa ja nalja saab seal igal sammul:) Igal juhul tasub seda külastada, enne kui Euroopa sinna jõuab ja kogu need maa võlud eurostab. Hetkel on seal elu ehe ja huvitav. Turvalisuse pärast minu arvates küll põdeda pole vaja. Oma Albaania muljetest olen pikemalt heietanud: http://www.matkaauto.com/index.php?option=com_fireboard&Itemid=27&func=view&id=2&catid=8

Maksudest nii palju, et 2004ndal aastal pidi riiki sisenemiseks 10 dollarit maksma.

piiril ei nõuta (juuni algus käisin) ja Makedooniast Albaaniasse sisenemine võttis 10 minutit. Juhile kirjutati mingi paber. Kuid riigist väljudes võeti raha nn teemaks, vist oli euro kuna olime vaid päeva. Teed ei ole suuremad asjad, enam- vähem on riiki läbiv põhimaantee, mille ehitus siiski veel käib. Tiranas on liiklus hullumeelne ja teeviidad kaovad järsku ära, kuid kui suund enam- vähem teada, siis võib ka linnast välja pääseda. Kaardiga ei saanud kuskil maksta, isegi seal mitte, kus on väljas maksekaartide märgid, kuid euro maksab igal pool. Militaarturistil on riiki sisenedes vaatamist küll, sest päris palju on betoonist kindlustusi rajatud.Ja tundub , et kolmandik rahvastikust pakub autopesu teenust.

Need betoonist punkrid, mida leiab igal sammul, pidavat olema rajatud tuumapommiplahvatuse kaitseks - iga elaniku kohta üks punker :D Täiesti mõttetud punkrid, täiesti mõttetus koguses. Kusjuures suur osa neist on kasutusel välikäimlana.

Jala liikuja jaoks on ilmselt kõige huvitavam kogemus loomapabulate rohkus teedel (ka kõnniteedel, üldse igal pool). Nende vältimiseks peab üsna palju vaeva nägema.

Jala riiki sisenedes ei pidanud juunis mingit maksu maksma. Aga olen kuulnud, et see oleneb täiesti piiripunktist ja piiritöötajast, ning et kõva vaidlemise peale on isegi võimalik sellest kõrvale hiilida.

Paari - kolme nädala pärast sõidame autoga Albaania kaudu kodu poole tagasi ja käime Korfult ka läbi. Vanad tripi postitused on kõik läbi loetud, kui keegi värskelt käinu Albaania muljeid räägiks, oleks tore.
Ise praegu mõtlesin, et läheks ööseks Vlore linna, ju seal mingi magamise hotelli või hosteli koos turvalise auto parkimisega ikka leiab ja siis sõit päevaga läbi riigi ja läbi Montenegro Horvaatiasse Dubrovniku juurde Cavtati kämpingusse.
Kas kellelgi on värskeid muljeid ja teadmisi Albaaniasti, mida jagada ?

Albaania on NII ilus ja huvitav riik, et oleks raiskamine sealt 1 päevaga läbi põrutada.
IMHO.

Joosepx - küllap oled nüüd Albaaniast läbi sõitnud ja seepärast küsin. Sõidan paari nädala pärast autoga Viinist-Ateenasse ja mõtlesin seekord valida teekonna läbi Albaania. Küsin - kuivõrd ma sõidan üksi, peaksin ma arvestama mingite riskidega. Samuti oleks hea teada kustpoolt läheneda, meeleldi sõidaksin rannikutpidi, aga kas seal ka kiirteid on juba. Oleksin väga tänulik kui saaksin mõned vihjed. Head vanaaasta lõppu

Albaanias on kiirtee olemas küll, kuid see läheb rannikult ülesse Kosovasse (ehitatud humanitaarabi ja rahuvalvajate toimetamiseks Kosovasse, praktiliselt autotühi kiirtee, Kosova poolelt jätkub veel ca 30 kilomeetrit). Tõenäoliselt saaksid sealtkaudu edasi sõita Makedooniasse ja Makedooniast Kreekasse.
Kuna Albaania elanikkond elab valdavalt rannikul, siis liiklus seal Albaania osas on väga tihe, eriti Tiranas, kus liiklusreeglid on nõrkadele ja näiteks ringidel võib kahel real korraga kõrvuti olla seitse autot. Mägedes on väikelinnad ja liiklus seetõttu kordades väiksem.

Mingeid erilisi riske pole ja läbi Albaania sõita on väga hea mõte. Üks kohalik taksojuht ei soovitanud vaid öösel autos ööbida, sest päeval sõbralik elanik võib öövarjus ohtlikuks muutuda, sinu maist vara ihaldada ja ei tea mida veel...

Kiirtee on Tirana ja Durrese vahel ja seda jätkub Durresest paar-kolmkümmend kilomeetrit lõuna poole ka. Päris pikk jupp oli suvel pealtnäha valmis aga liikluseks veel avamata, nüüd võibolla juba on.

Tirana ringide kohta olen hbertiga täiesti nõus. Kui siiani paigutasin Euroopas kõige ohtlikumaks-kaootilisemaks Pariisi Triumfikaare ringtee, siis nüüd hõivasid minu edetabelis esikoha Tirana omad.

Meie marsruut oli Kakavia - Tepelene - Fier – Durres – Tirana – Montenegro. Tepelene ja Gjirokasteri ümbrus oli kõige hullem. Oli kruusaseid ja auklike teelõike, konarusi, mühke ja lohke, kus liikuda sai esimese-teise käiguga, aga ei midagi hullu. Augustis oli soe ja kuiv aga kui need augud ja lohud oleksid vihmasemal ajal vett täis ja tee porine, oleks vist päris raske.

Et rohkem merd näha võiksid sõita läbi Vlore ja sealt Kakavia poole.

Head uut aastat !