Kui plaanite ühepäeva matkasid (mitte telgiga matkale), siis võiks vaadata majutust nt selle järgi, kes pakub ka piirkonna külastajakaarti hinna sisse. See annab erinevates kohtades soodsamaid hindasid või ka tasuta. Nt kohapealne ühistransport, köisgondlite sõidud, muuseumid, vaatamisväärsused jne.
Alpid on kõikjal ilusad ja matkaradu täis. Meil endal plaan millalgi ettevõtta Königscard´i võimalused/piirkond.
https://www.koenigscard.com/
https://www.alpinissimo.info/en/sommer/ferienwohnungen-oberammergau/koenigscard.html
Vali aga mõni suurem "suusakeskus" välja, see pakub piisavalt matkaradasid mitmeks päevaks. Kõrgemale saamiseks on üks variant tõesti ka suvel avatud suusaradade juurde viivad tõstukid, aga jalgsi seal lumel liikuda pole siiski parim sinu seatud eesmärkidel ilmselt.
Eespool mainiti Hintertuxi, st Zillertal org, Mayrhofen suurim küla. Meenub näiteks selline matkake: külast Ahornbahn tõstukiga 670 m -> 1965 m, jalgsi ca 3 tundi "raske" tasemega matkarada ja oled 2976 m peal. Raskus eelkõige lõpuosast, kus vaja samme sättida ja otsida, käega siinseal toetada, kõrgust ei tohi karta. Rahvast liigub ilusal päeval palju. Lund/jääd ilusa ilmaga pole. Vahepeal on ka üks tüüpiline hütt, kus süüa saab (või hoopis ööbida). Radade kirjeldused ja andmed on keskuste kodulehtedel kenasti olemas, nime järgi leiad veel lehti ja videosid.
Jälgi siis aega (üles/alla vahel eraldi välja toodu) ning raskustaset - see koosneb erinevatest osadest. Aeg tähendab puhast kõndimise aega - kuidas see suhestub sinu tempoga ja kui palju puhkepause ja ringivaatamist siia lisandub, saad esimese paari matkaga teada. Erinevalt eelkõnelejatest, minu normaalne ja nauditav matkatempo koos kõikide pausidega on näiteks kiirem kui viitadel olevad ajad.
Või siis "Zillertal Circuit" sealsamas kandis, kunagises Austria Lonely Planetis oli sellel rajal tehtud foto raamatu alguse värvipiltide seas (mitte, et see nüüd eriline näitaja oleks, aga järelikult kannatab ikkagi keskmisele inimesele soovitada): https://www.lonelyplanet.com/a/nar/0784f849-dab5-43ff-8f9e-44a119afe345/1334199. Schlegeis veehoidla (1800 m) juurest alustad, teele jääb paar hütti, Friesenberghaus, Olpererhütte (2600 m).
Ilmaolusid mainiti - keset suve võib ilm ikkagi mitu päeva nöökida (udu, pilved, vihm, kõrgemal lumi). Kui ikkagi ilm halb, siis ei saa matkata ja tuleb asendustegevusi otsida (siinkohal on taas suurem keskus ehk abiks muude tegevustega). Jälgi ennustusi, hetke ilma, veebikaameraid (!). Kui all orus on pilves, siis mingist kõrgusest (mis kõigest tõstukisõidu kaugusel võib olla) võid pilvede kohal olla! Ka päeva jooksul võib ilm muutuda, st ka poolepäevamatkal ikkagi riidevaru kaasas (ja kõrgemal ongi külmem). Võibolla on mõistlik hoopis teise piirkonda sõita.
Eespool olnud kommentaarile "Mida kõrgemale ronid, seda vähem on seal midagi ilusat vaadata.." vastaks hoopis, et "kõrgemal on just ilusam" - lillelised alpiaasad on kadunud, aga vaated muudkui avanevad. Isegi lihtsal rajal (nagu need eespool mainitud) kanna mingit rajakaarti/kirjeldust kaasas, on see siis paberil või telefonis - rajad ristuvad, samasse kohta viib mitu rada erinevate numbritega jne. Tahaks soovitada ikkagi matkasaabast (üle pahkluu), või vähemalt mustriga tallaga vabaajajalatsit tavalise jooksutossu vms asemele. Kasuta tõstukeid, algus/lõpppunkt ei pea olema samas kohas, kasuta kohalikku transporti. Viskan õhku ka mõtte mõnes nn alpihütis ööbida - tingimused pea samad mis lihtsas hotellis, aga ümbrus ja kogemus teine.
Vsop poolt eelnevalt märgitud Biz Boe on jah suht lihtne jalutamine. Aga see-eest väga ilus jalutamine. Sass Pordoi tõstukiga saab lihtsalt 2950m kõrgusele, sealt edasi on paar tundi jalutamist.
Meil jäi 2019.a. tipus käimata -- kui all oli +25 ja tuulevaikne, siis ülal oli +3 ning tuule kohta ütleks eestlane, et puhub sea püsti. Dolomiitide jaoks kohaldatuna võiks siis öelda, et puhub marmotid mäe küljelt minema. Seetõttu valisime ühel hetkel tuulepealse raja asemel ümber mäe kulgemise Rifugio Boè hütini.
Dolomiitides on sadu ja tuhandeid kilomeetreid matkaradu igale maitsele. Meie valisime 2019. a. peatuspaigaks Arabba ja tegime seal ümbruses päevamatku.
Col di Lana üle kolme tipu kulgev rada oli teine, mis meelde jäi.
Ja kui nüüd vähegi olukord lubab, siis sel suvel tahaks Austrias Hohe Tauernis ära käia. Eelmisel suvel oli plaanis aga jäi käimata, hetkel vaatan vabal ajal pilte ja loodan pöidlad pihus, et vaksineerimise esimesest saamatusest üle saadaks ning lõpuks ometi piirid lahti läheksid.