Hei Hei!
Huvitaksid erinevad sihtkohad kuhu autoga Euroopas seigelda kas Montenegro,Kreeka või hoopis Prantsusmaa,Hispaania,Portugal?
Küsimus kus keegi käinud on ning kes kuhu uuesti minna tahab ehk kus on äge?
Kuna käidud on Horvaatias juba mitmeid-mitmeid kordi siis tahaks ehk midagi uut ja värsket vahelduseks avastada.
Mis asi on sinu jaoks äge? Mõnele on äge kuskil baaris tinutada, teisele meeldib raamatukogus raamatuid uurida, kolmandale aga kepikõndi teha, neljas käib muuseumites jne jne. Kusjuures Eesti on ka Euroopas nagu mulle eile meelde tuletati.
No vaata seepärast ma ei täpsustanudki vaid kirjutasingi kus on äge...kellele mis.
Sa hakkasid ühest sõnast kinni aga ei kirjuta kuhu võiks siis trippida kus oleks äge?
Vaevalt nüüd,et keegi sõidab üle 2000km maha,et raamatukokku minna või baari jooma...minnakse ikka emotsiooni ja mälestusi koguma.
Olen käinud kõikidest sinu poolt välja toodud riikides. Eks kõigis neis on midagi ägedat. Kuna ma pole ühtegi neist riikidest tervenisti läbi käinud, siis läheksin tagasi vast kõikidesse, lihtsalt valiksin piirkonna, kus pole varem olnud.
Kreekas, Hispaanias ja Prantsusmaal on nagu suuremates riikides ikka, sealt leiab kõike igale maitsele, lisaks on ka vaheldust – sõidad 200 km edasi ja oled juba täiesti teistsuguses kohas, kui oli eelmine.
Montenegro on ka kindlasti külastamist väärt ning mulle meeldis seal kohati rohkem kui Horvaatias. Samas on tegemist väikse riigiga ning aktiivse reisistiiliga näeb seal nädalaga vast kõik peamise ära. Sellist vaheldust nagu teistes teemaalgatuses välja toodud riikides seal minu hinnangul pole. Samas on Montenegro võimalik kombineerida nt Bosnia ja Hertsegoviinaga. Nt Mostar meeldis mulle väga, ajaloolistel põhjustel on see hoopis midagi muud, kui tavaline Euroopa väikelinn. Sarajevo meeldis ka. 2018 tegin tripi Kotor – Budrovnik – Mostar – Sarajevo – Budapest ning kindlasti julgen soovitada.
Ägedad on mäed ja mägijõed oma koskedega, kõik sellega seonduv, mägedes matkamisest kuni käänulistel mägiteedel autoga sõitmiseni.
Äge on meri, mõne jaoks on äge lihtsalt mere kaldal lebotada, teine läheb jahiga merele uusi saari avastama ja snorgeldama.
Äge on ka kusagil tänavakohvikus õllekannu või veinipokaali taga kohaliku elu või autoaknast vahelduvaid maastikke mööda voolamas jälgida.
Ägedad on rahvuslikud restoranid ja kohalik ööelu.
Kuigi ka meie enda sood, metsad, jõed, järved ja rannik on ägedad matkamiseks, teengi seda ja see on kah äge, aga õigeks reisimiseks nimetan ma olukorda, mis erineb kardinaalselt sellest, mida ma igapäevaselt oma koduaknast välja vaadates niigi näen. Ja mis on väheke pikem kui 7 päeva, õigel reisil peab jõudma koduigatsus tekkida, siis on ta asja ette läinud. Niisiis kõik ülalnimetatu. Reisimine ongi tervikuna äge, kus ja kuidas iganes seda teha.
Seda kõike pakub kogu Euroopa Poolast Portugalini ja Norrast Itaaliani. Vaid hinnatase on erinev. Kui mõnel pool on valus rahakoti kiiret tühjenemist taluda ja pinget lisab vajadus pidevalt kalkuleerida, siis teisal on on isegi raha kulutamine soodsate hindade tõttu äge. Mis on selline vabastav tunne, kui puhkusel ei peagi veeringuid lugema ja saad lubada endale, mida iganes hing parasjagu ihkab. Tõeliselt äge puhkus võikski eelkõige olla rahalistest muredest prii, otsus sihtkoha suhtes saab sündida vaid oma rahakotti vaadates, enese kerjusena tundmine ei ole äge.
Nagu siin juba öeldi siis kõik need riigid on suured ja sisemiselt eri kohtades ka üsna erinevad. Prantsusmaa on kindlasti huvitav ja väärt koht külastuseks, aga kui siinse soovituse järgi kohale sõidad ja käid ainult Lotringis või Põhjas võid tagasi tulla hoopis teistsuguse muljega sellest riigist...
Ehk õigem on rääkida pigem konkreetsematest piirkondadest kui riikidest ehkki teatav kultuuriline ühisjoon on riigiti muidugi olemas.
Ja nagu ka juba kirjutati siis Euroopa suur ja lai ning avastamisväärt piirkondi jagub. Kasvõi Poolagi vägagi huvitav kui õigetesse piirkondadesse satud. Sama Läti. Ja usun et teekonnal Horvaatiassegi jääb teele endiselt palju avastamisväärset.
Minu enda kogemuse järgi enim vaadata Kesk-Euroopas ja ka vahetult Vahemere ääres. Ainult et suvel need piirkonnad tavaliselt ülerahvastatud. Hinna-kvaliteedi suhe arvan suvel parim sealsamas Poolas ja varasügisel ka Kreeka oleks variant. Portugal minekuks veidi kauge. Kultuurilises ja kulinaarses ning ka muidu elustiili mõttes Horvaatia kõrval väga lahe muidugi ka Itaalia. Aga jälle - suur riik ning piirkonnad erinevad.
Kui konkreetne marsruut huvitab, siis näiteks 2019 suvel tegime sellise tuuri autoga (tõsi, lendasime Frankfurti ja sealt rendiautoga edasi).
Frankfurt -> Rhine Falls (suur kosk) -> Zürich (seal 2 ööd) -> Lichtenstein -> Lago Maggiore ääres Stresa (3 ööd). Tee peale jäi San Bernandino mäekuru (soovitav sõita üle kuru, mitte läbi tunneli just vaadete pärast). Edasi Bandoli Prantsusmaal (7 päeva, tee peal paus San Remos). Bandolis tutvus lähedalasuvate linnade nagu Marseille jne. Peale Bandoli suundusime Lyoni (2 ööd). Sealt tagasi transiit Frankfurti.
2014 oli järgmine trip, jälle algusega Frankfurdist:
Frankfurt -> Basel -> Lucerne (2 ööd) -> Interlaken -> Genfi järv (4 ööd) -> Annecy - Valras Plage (9 ööd). Sealt väljasõidud erinevatesse linnadesse nagu Montpellier, Sete, Avignon, Arles jpm. Seejärel transiit Metzingeni suuremaks shoppinguks (1 öö) ja lõpuks tagasi Frankfurti.
Mõlemal juhul sai tee peale jäävates paikades ka palju muid peatusi tehtud ja huvitavaid kohti nähtud, aga ülaltoodud on vast põhilised.
Marsruudivalikud sai tehtud selliselt, et ei satuks paikadesse, kus juba käidud. Samuti oli eesmärk ca nädal või nii Vahemere ääres ühes kohas olla.
Ega see nii keeruline ei olegi. Prindi endale euroopa kaart, viiruta punaseks Venemaa-Valgevene-Ukraina. Sinna ei saa.
Siis viiruta kollaseks Norra-Rootsi-Soome. Sinna saab, aga elu on kallis ja laevapiletid on kallid. Samuti võid kollaseks viirutada Prantsusmaa, Suur Britannia, Iirimaa, Portugali, Hispaania, Shveits. Sinna saab, aga lõppude lõpuks on kulu rerssurssidele liiga suur, et seda kaaluda (ok, pekske Itaalia osas, aga sealsed kütusehinnad, kiirteemaksud, trahvid, elu-olu...).
Nüüd võta näiteks helesinine ja viiruta ära need paigad, kus juba (oksendamiseni) käidud. Läti, Tartu, Leedu, Horvaatia...
Kui sa nüüd uuesti kaardile vaatad, siis seal on vastus sinu küsimusele.
Võta korra veel punast vildikat ja värvi punaseks need, kuhu sa miskipärast ei taha minna. No äkki on Holland liiga liberaalne või Ungari liiga konservatiivne.
Enam ei jäänudki väga palju riike.
Nüüd ava foorum ja otsi nende paari riigi kohta, mis lauale jäi. Nüüd hakkavad tekkima konkreetsemad küsimused. Küsi julgesti ja meie vastame.
Aga mina soovitan Nordkappi kopos väikese põikega Tromsö piirkonda. Või siis juba Maroko-Mauritaania.
Lisan et eelmisele juurde et kollaseks võib minu arvates teha ka Saksamaa kus riigi ûldist suurust arvestades on huvitavaid ja külastusväärt piirkondi võrdlemisi vähe (Saksale kuuluv osa Alpidest, Moseli veinitee, Schwarzwald ja veel mõned väiksemad mäestikud idas pluss mõned väikelinnad ja suurematest München koos Alpide lähiümbrusega). Ehk vaadata on aga enamik riiki siiski suht keskpärane. Veidi sama ka Prantsusmaa osas kus samuti kohti mida tasub külastada, aga riigi suurust arvestades siiski üsna väiksel osal koguterritooriumist (kunagi mäletan oli ka mobiilipositsioneerimiste uuring kus selgus et turistid külastavad ainult ca 5-10% kogu Prantsusmaast, ülejäänud osades praktiliselt ei käida).
Veidi sama ka Hollandi osas kus vahetevahel tore käia, aga pikka autosõitu Eestist ei tasu siiski ära.
Nii et ega palju järele tõesti ei jäägi. Ja eks siit ka vastus miks nii palju autoga just Horvaatias käiakse - mõistlik hinnatase, lähim maa sooja Vahemere ääres kus vaadata aga ka teha piisavalt, enamik huviväärsusi ei asu üksteisest ka kaugel jne.
Aga kui Horvaatiast tüdimus siis lisaks Montenegrole põhjas Sloveenia koos oma koobaste (Postojna, Skojcanska), Alpide ja järvedega (Bled) veidi edasi sealt Itaalia kirdeserv (Trieste, Veneetsia, Verona jne) ja ka Austria Alpid. Ehk kena kombo neist nelja riigi (sh Horvaatia) otstest. Ja teel sinna (veidi pikemat ja kaugemat marsruuti sõites) Zakopane, Krakov, Slovakkia mäed, Ungari kus saab ka peatuda. Ja need kohad eestlase jaoks meeldivalt odavad ehk nagu Viktor kirjutas võimalik end selles osas hästi tunda. Lisaks eriti Poolas ka hea köök ja teele peaks ka spasid jääma.
Üldiselt on sellised teemapüstitused suht mõttetud, sest esiteks, ma väga kahtlen, et teemapüstitaja sinna ikkagi läheb mida pakutakse (näiteks pakuti välja Dolomiidid) ja teiseks oli õigus ka "punkelil" - mulle on ka soovitatud minna ja tänna, sest "tead kui äge seal on", aga kui hakkad Googeldama, siis pole seal "ägedat" midagi - 20 aastase jaoks on ägedad ööklubid, 60 aastase jaoks aga mugav hotell. Ja sinna vahepeale jääb kõiksugu erinevat hobi ja seiklust. Nagu minuvanustele, näiteks.
Kolmandaks muidugi, liiga palju riike on valikus - iga inimene peaks ikkagi teadma, millisesse riiki ta tahab reisida ja siis ehk selle konkreetse riigi (või linna) kohta küsima infot, vaatamisväärsusi, majutusi jms.
Iseasi on ehk head ja sisukad reisiblogid - nende põhjal ma võin küll mõne reisi ette võtta. Näiteks mõni äge ja värvikas reisiblogi Mehhikost või Kolumbiast või Sri Lankast - see kindlasti tekitaks minus huvi.
Mäletan, et üks tuttav rääkis mulle kunagi, et "Hundikoobas" on äge koht, tasub külastamist. Ja siis rääkis kuu aega hiljem teine tuttav, et täiesti mõttetu koht, mingid varemed.. Aga ühele ta meeldis, teisele mitte.
Ja on see "Hundikoobas" siis hea või halb, ma teen plaani ikka sisetunde põhjal, aga võib olla ka mingi muu olulise info põhjal - koroonapiirangud, ilmastik, poliitiline olukord, lennukipiletite hinnad, hotellide hinnad, rannad, mäed jne jne..
Näiteks mulle on alati meeldinud mõte suvisest Veneetsiast, sinna autoga minna, omal käel seigelda. Üürida Airbnb kaudu seal väike korter - kindlasti vaatega kanalile - ja nautida miljööd..
Kui nüüd keegi ütleb, et Veneetsia on üks jube igav ja mõttetu koht ning turistilõks, aga vaat` Austrias on ilusad mäed või et Saksamaal on üks imeilus looduspark, siis see ei pane mind kuidagi ümber mõtlema - ma läheksin ikkagi Veneetsiasse. Sest minu kujutluses ja unistustes on see ilus ja külastamist väärt koht. Ja üldjuhul ei ole võimalik sellega alt minna, sest ma lihtsalt tahan sinna minna!
Kindlasti on ka palju-palju muid ilusaid kohti, aga kõigeks mul ei jagu lihtsalt aega ja seega jääb plaani see, mis mul juba ammu südamel on olnud..
Ja küllap teab igaüks oma südames, mis talle tegelikult kõige südamelähedasem sihtpunkt on. Ja just sinna tulekski minna.
Tahtsin pakkuda Põhja Prantsusmaad, kuid proognoosib Prantsusmaal kuumalainet, siis pigem Austria või Lõuna Saksamaad. Kui kuum pole probleemiks, siis pole vahet. Olen Bordeauxis saanud +45 kraadi ja see polnud kuigi meeldiv. Soovitan minna sinna kuhu tahad minna ja soovitavalt, kuhu tavaliselt iga turist ei satu. Prantsusmaa on avastamist väärt! Eriti huvitav ja omapärane oli Korsika. Kuna ise autoga 6 korda Prantsusmaal käinud, siis enne Jaanipäeva võtan suuna hoopiski Lõuna Saksamaale.