Hei!
Oleme neljase pundiga (2 naist, 2 meest) minemas juuli teises pooles autoreisile Euroopasse. Graafik on vaba, ööbimisi ei bronni. Soovime ka mingi osa reisist veeta kämpamas ehk telkida (kus muidugi lubatud on). Riikide mõttes on plaanis Holland, Belgia, Luksemburg, Šveits(alpid), Austria ja Saksamaa.
Siit ka teemaarenduseks kõigile, kes on viimasel ajal autoga sellise pikema reisi ette võtnud. Rääkige, mis olid need asjad, ilma milleta te reisi ette ei kujuta või andke me õpime teie vigadest- mis olid need asjad, millest tagant järgi puudust tundsite? Mõne ülaltoodud riigi puhul mõni eriti hea nipp? Mida uuesti ei teeks?
Loogiliste asjade list on meil olemas (kogu matkavarustus/telkimiseks vajalik, gaasipõleti, esmaabi, auto parandamiseks esmavajalik (a la rehvi lappimiseks kergemal juhul jms). Kavatseme võtta kaasa ka mõistliku koguse toitu(kauasäilivat). Kes on nii käinud, kas autokülmik on hea teema? Liigume ka suurema autoga (maasturiga), külmiku kaasa võtmine mahuks ilusti ära -aga kui enamus teist peaks seda mõttetuks..siis jätame hea meelega koju.
ovrat kirjutas...
Ja mis siis valusalt kätte maksab? Ilma jalanõuta tunnetad pedaale oleuliselt paremini, mida paksem on tald, seda halvem pedaalitunnetus on. Eks proovi nahkkinnastega klaverit mängida...
Ekstreemne pidurdamine on oluliselt kehvem, seda eriti treenimata juhtidel. Eestis pole isegi äkkpidurduse koolitust, rääkimata palja jalga treenimisest. Miks kõvatallaga "kõvemini" saab vajutada? Kuna jalalaba koosneb erinevatest üksteisest sõltumatutest luudest(tinglikult 5 varbaluud), siis et kooslus paremini töötaks ongi kõvem tald abiks. Ei viitsi otsima aga mõnes riigis on sõidueksami eelduseks kinnine jalanõu. Eestis võib eksamineerija keelduda eksamit vastuvõtmast, kui eksamineeritaval ei ole juhtimiseks soblikud jalanõud jalas. Kindel ei ole aga minuarust oli ka sellekohane kohtulahend olemas.
Vau! Super, kui palju asjalikke vastuseid ja mõnusat kaasarääkimist! Aitäh teema aktiivsena hoidmisele, kindlasti tuleb ka teistele kasuks :)
Oleme oma seltskonnaga siit juba palju kõrva taha pannud ja ülesse märkinud. Meie seltskonna start on sel reedel 21.juulil - kindlasti anname ka oma tagasiside ja tähelepanekud siin foorumis peale reisi ;)
hehhee... väide visati ju õhku, et jalanõudeta sõidu eest saab mingis riigis trahvi, endiselt on küsimus vastuseta, kuna teatud transpordivahendiga sõidan ka ise jalanõudeta, siis huvitab see väga millise riigiga tegu.
Selle asemel tuli ümmargune vastus (millega võiks poliitikasse minna) inimese anatoomiast. Kui palja jalaga pidurit vajutades on oht varbaluid vigastada, siis on need luud juba nii hõredad, et sõidukijuhi arstlik komisjon on seljuhul läbitud "hämaraid teid" kasutades...
Ja mis asi on äkkpidurduse koolitus? Minul oli esimene ABS pidureid omav auto väljalaskeaastaga 1985 ja juba paar kümnendit ei toodeta enam ilma ABS piduriteta sõidukeid. Kindlasti on neid veel Eestiski liikvel, aga vähe. ABS pidurite puhul ei ole "kahe jalaga" piduri seljas elamises suuremat tolku. Äkkipidurdus on pigem seotud inimese reaktsioonikiirusega ja see ei ole üldiselt õpitav - mõnel on see parem, mõnel halvem, paraneb reeglina kogemusega (läbitud kilomeetritega). Ja ilmselt halveneb vanusega.
Jään enda seisukoha juurde, et mida õhema tallaga jalanõu, seda parem pedaalitunnetus on.
Kuna ma ei ole pidanud päevikut igasugu maailma veidruste kohta, siis võin ainult öelda, et trahvi tehti euroopa riigis, kas see oli Hispaania või Saksamaa või hoopis Holland, seda ma kahjuks ei mäleta ja otsida ka ei viitsi.
Luude hõrenemine ei puutu teemasse, piduripedaale on ka väiksemas mõõdus ja kui asi kiireks läheb ei pruugi sa täpselt jalaga pihta saada ning tulemuseks võibolla pehmem piduri vajutus, kui vaja võiks minna.
Pidurdamise ja äkkpidurdamise vahe on suur, millegipärast kõik juhid arvavad, et nad on meister pidurdajad, kahjuks on asjalood teised. Paljud pidurdajad ehmatavad selle ABSi "kargamise" peale ära ja lasevad üldse piduri lahti, teised ei suuda 100% pidurit peal hoida.
Tunnetusest ei ole mina midagi rääkinud vaid jala maksimum survest pedaalile, või ise katse teha ja üle mõõta, kui palju sa suudad kirsaga vajutada ja kui palju palja jalaga.
punkelil jumala õigus. Tavalise pidurdamise ja äkkpidurdamise vaha on ikka väga suur. Tõenäoliselt palja jala puhul saab jalg väga haiget kui ei saa 100% täpsusega pedaalile pihta.
Võta tühi õllepurk ja püüa seda kokku lüüa saapas jalaga ja palja jalaga (no või plätuga, lumehelbekesed ikka). On vahe? Kui on, siis - m.o.t.t, kui ei - siis ärge valetage.
Siin loen välja, et paljud kommenteerijad äkkpidurduse vajadusel kiljuvad ja panevad hoopis silmad kinni ega pidurda üldse...
Veel paar mõtet, kandik või kandiku laadne toode autosse, saab serveerida , hekseldada ja tükeldada ning aitab vähendada purude koondumist põrandamattidele. Binokkel, kui on huvi vaadata-vaadelda, eriti Alpides, jälgimaks lindude- loomade tegemisi-toimetamisi. Superattak, alati, kui seda vaja on, on superattak puudu. Punnivinn, eriti veinisõpradele, poes ei pane ju alati tähele, et kas on keeratav kork, õhtul lõõgastudes võib juba hilja olla! Ja lihtsalt infoks, paljud marketid on laupäeva lõunast, esmaspäeva hommikuni kinni, (va. osad tanklad) ka nädalasisestel päevadel võivad riigiti erinevalt olla mingid tähtpäevad, tuli lihtsalt Poola ja Varssavi ülestõusu aastapäev meelde. Edu!
Kunagi autogarännakutel otsisin matkapoodidest taga sobivat, kompaktset, automatkal kasutatavat söögilauda. No ei leidnud.
Tegin sellise lõpuks ise:
Lõikasin 60 X 80 cm, 6mm paksusega vineerplaadi, mille immutasin söömisele mittekahjuliku linaõliga. Laua jalgadeks võtsin 16 mm alumiiniuntorud, milleks kasutasin vanad alumiiniumist suusakepid. Allaotsa pressisin kinni võimalikult suurepeaga ja rasked roostevabapoldid (lauajalad) ja ülesse otsa läbi al torude tulevate kinnipressitatud väiksemamõõduga poldipead, kuhu kinnituvad vineerplaati hoidvad suurte seibidega liblikkruvid. Et laua stabiilsus oleks parem, peavad need seibiaugud olema väikese siseäbimõõduga ja suure välismõõduga.
Jalgade pikkuse tegin sellise, et oleks enamvähem võrdne mu universaalkerega auto pagasniku kõrgusega ja saaksin seda kasutada nagu pakiruumi põhja pikendusena ka ainult kahte lauajalga kasutades.
Neli 16 mm jalga mahuvad alati kuskile pagasisahtlisse ja vineerplaat pagasiruumi põhjapeale.
Minu jaoks sai sellest automatka reisu söögilaua parim ja praktiliseim variant.
Saksamaal peab autos olema esmaabi komplekt. Kas see turistidele ka laieneb, seda ei oska öelda. Kütust peab ka piisvalat paagis olema, et kiirteel otsa ei saaks. Saksamaal võib selline eksimus väga kulukaks minna.
Meil ainult Soomes käies mingit külmikut kaasas ei olnud. Suure kiiruga jäi maha. Omad sealihakonservid olid kaasas. Siis kiirkartulipudrud olid kaasas. Gaasipõleti oli ülihea- sai kiirelt vee keema ja hea kohvi või teed teha ja kartulipudrule peale valada või ka kiirnuudlitele. Jube kähku tõmbas kõhu täis. Me ei käinud suurtes linnades ja olime rohkem looduses graniitkaludel turnimas. Seega enda söögi kaasa võtmine oli väga asjakohane. Liiga palju jama oleks olnud, kui oleksime pidanud poode otsima hakkama- see oleks reisimise hoogu maha võtnud.
Kaasa võtsime suuremad akupangad, mitu purki rehvivahtu, seikluskaamera, millega hea filmida, auto veoköie, nn. krokodillid, kui ei peaks käima minema. Manuaalkastiga auto saad veel häda pärast käima lükata teatud tingimustel, siis automaatkastiga seda trikki kasutada ei saa paraku. Ühest tanklast õnnestus viimane sigaretisüütajasse käiv telefonide laadimise adapter osta. Igas tanklas pole poode ja kui on pood, ei pruugi asju alati müügil olla.
Tegelt oleks hea, kui kõik kommentaatorid kirjutaksid välja ka võimalikult täpselt auto andmed, millega reisiti jne. Meie käisime 1995 a. Audi A6. Esikvedu, manuaalkast, sedaan kere, 2,6 L mootor, bensukas, 110 kw. 60L kütusega (95) maanteel sõitmisi 750 km. Tehniline data on oluline.
Tere kõigile ja Head uut aastat, ning tervist ja hingerahu! . Mul on küsimus,et kas praegu on Poola ja Saksamaa piiril passi kontroll kah või kuidas?!
Lgp: Muks77