Et jalad paiste ei läheks kasutan mina reisidel kus tuleb palju istuda lambavillaseid sokke. Ka roolis olles ning südasuvel. Jalatseid ei kasuta.

Jalatsi mitte kasutamise eest saab mõnes riigis trahvi. Kui asi peaks ekstreemiks minema, siis nn tallata jalatsi puudumine võib väga valusalt kätte maksta.

Vahepeal meenus veel järgmist:

· kui toitumisele palju aega kulutada ei taha/ei saa ning kohalik koloriit eriti ei huvita, siis kõhu saab kiirelt, soodsalt ning kohe kiirtee ääres täis mõne Ikea sööklas. Lääne-Euroopas need suuremate kiirteede ääres keskmiselt iga 150 km järel, poole tunniga saab kõhu täis. Google Maps aitab leida;

· üldpildi kütusehindadest annab https://www.tolls.eu/fuel-prices. Laias laastus võib Eestist täis paagiga alustades teha esimese peatuse Suwalki juures Moya jaamas (https://goo.gl/maps/MiAb3WmFbxWJ6Ytr7, diisel hetkel 1.34€), teise enne Saksa piiri Torzymis (https://goo.gl/maps/657QeNmu6BaPwdRF9, diisel 1.32€), samas kõrval lahe maastiilis resto/majutus Zajazd Chobry (https://goo.gl/maps/CZS3Mgb55kNkziW79).

Belgia-Holland üsna kallid, pigem tankida Saksamaal (ca 1.65€, tanklad hindadega leiab siin: https://www.clever-tanken.de/) niipalju et jõuaks Luksemburgi (1.44€) seejärel tankida Austrias (1.6€) ning siis taas Poola. Kui tee peale jääb, siis võib tankida ka Šveitsi Samnaunis, mis on maksuvaba küla ja diisel 1.34€. Poolas meeles pidada, et kui kaardimaksel küsitakse et kas zlotid või eurod, siis vastata zlotid.

· reisiseltskonna kulude arvestamiseks on hea abiline Splitwise, kui keegi ostab toidu, teine kütuse ja kolmas maksab restos, siis saab igaüks makstu sinna kirja panna. Kui äppidest veel, siis Alltrails (matkaradade soovitused), Spritmonitor (kütusekulu).

· Šveitsi osas vaadake ise, kas võtate kiirteevinjeti või mitte. See on küll 40€, samas on see mingi 15 aastat olnud muutumatu ning tänapäeval näiteks Prantsuse Alpidesse ja tagasi sõites tuleb Šveitsi vinjett odavam kui Prantsuse kiirteemaksu maksta

Selle jalatsi mitte kasutamise väite kohta oleks huvitav teada saada millistes riikides ja siis viidet seadusandlusele. Julgen tugevalt kahelda, et selline asi seadusesesse kirjutatud oleks mingis riigis. Ükski pikaotsa veokajuht ei sõida jalanõudega.

Ja mis siis valusalt kätte maksab? Ilma jalanõuta tunnetad pedaale oleuliselt paremini, mida paksem on tald, seda halvem pedaalitunnetus on. Eks proovi nahkkinnastega klaverit mängida...

Pika reisi pakkimisnimekiri:

Meil on külmik enamasti kaasas. Enne ööbimiskohale jäämist vaatame midagi kohalikust poest õhtu- ja hommikusöögiks. Suvisel ajal muutuks kõik see kraam autos soojaks lödiks, kuna parkimise ajal läheb ju auto seest ülikuumaks. Autokülmik tegelikult päris imet ei tee, aga kümmekond kraadi jahedamaks ikka. Külmikus on meil alati natuke jahedat jooki ning jogurtit või keefiri, sest pikalt autos kõveras istudes ja kuivemat sorti toitu tarbides peab seedimist ka ergutama :).

Igal reisijal on sõidu ajaks oma suur joogipudel ukse küljes. Ringikõndimise ajaks on seljakottides soovi korral ka väiksemad.

Autosse kaasa pakime alati paberkäterätte, niiskeid salfakaid, prügikoti, mingi eraldi koti musta pesu jaoks ja eraldi tugevast plastikust "söögikoti", kus on kohv, suhkur, piimapulber, sool, korralikud suured "mitteümberminevad" kruusid, gaasipriimus, väiksed veekeedunõud, tugevad noad-kahvlid-lusikad, üks hea nuga, korgitser, avaja, käärid, mingid ühekordsed kausilaadsed taldrikud. Esimeseks pikaks ülesõiduks võtame vahel kodust kaasa mõne piruka, banaani või juustupulki.

See, kes parasjagu roolis ei ole, saab teha autos olemise mõnusaks näiteks kapuutsiga pehme vesti või pleedi ja lotakate soojade sokkide abil.

Kämpingus võib olla vihmasadu või õhtuti kastemärg rohi, jalga sobivad siis mitte riidest tossud, mida pole eriti kuskil kuivatada, vaid plätud või veekindlad tossud.

Must be on autosse ristsõnad ja pliiats, võimalus laadida mitmeid seadmeid korraga ja väike deso-vahend.

Pesunöörist olen ka puudust tundnud. Kui plaan ise süüa ja hommikukohvi teha, siis ikka väike veekanister ka.

Meil on igaühe isiklikud asjad pigem kahes väikses kotis kui ühes suures, sest siis ei pea öömajutusse suurt kotti kaasa tirima, vaid ainult selleks üheks ööks ja hommikuks vajalik pudipadi.

Kui on aga plaanis telkida, siis tulevad ju veel lisaks magamisasjad.

Mõtlesin veel panna lisaks nimekirja asjadest, mis on ühel või teisel korral osutunud üleliigseks ja autos ilmaaegu ruumi raisanud. Ja me oleme kirunud, et miks seda kaasa vedasine :)

Piknikukorv või kast. Palju mugavam kasutada pehmet aga ise püsti seisvat suurt kotti, mis võtab palju vähem ruumi.

Pikniku laualina

Tennise või sulgpallireketid

Kodust kaasa võetud leib ja sai, moosi- ja supipurgid

Suured autoteede atlased

Suur fotokaamera

Liiga väike ja/või vett läbilaskev käekott

Õueküünlad jm kraam, mis peaks "õdusat kämpimist" kujundama.

Kodust kaasa võetud vein :)

Plätudest siis autojuhtimisel

https://elu24.postimees.ee/3260039/prantslanna-sai-platudes-autojuhtimise-eest-90-eurot-trahvi

Tõenäoliselt pole üheski riigis konkreetset paragrahvi mis keelab plätudes või sokkides autojuhtimise. Küll on aga igal pool üldnõue et on keelatud tegeleda toimingutega mis segavad liiklusolude tajumist, ei taga liiklusohutust vms ja mõnes riigis võib-olla veel täpsemalt. See kas plätu on pedaalide peal ohtlik või mitte jääb konkreetse politseiametniku otsustada. Ja kui tema väitel on ohtlik siis on varindid et kas leppida trahviga või kirjutada protokolli omapoolsesse seletusse et "mingit liiklusohtu polnud, ment näeb tonte". Küll kohus pärast otsustab.

Väide oli ju jalatsiteta juhtimise kohta... Plätu võib teatud tingimustes vägagi ohtlik olla roolis. need on erinevad asjad.

Autos ei tohi lahtiselt kassi olla. Minul oli kord vaja kassipoeg kodunt saarele toimetada ja tegelane oli märkamatult end just piduripedaali alla magama sättinud. Õnneks ei olnud vajadust äkkpidurduse järele ja kui ma mingil hetkel õrnalt pidurit puutudes tajusin jala all midagi pehmet, siis ei surunud teda kohe laiaks. Aga oleks keegi ette hüpanud, siis raske valik, kas päästa ettehüppaja või kassipoeg ja mõtlemisaega eriti ei ole.

Autos ei tohi lahtiselt midagi olla, mis pedaali alla võib liikuda - on see siis seadusega keelatud või mitte, aga nii võib väga pahapaha juhtuda.

Seadustesse ei kirjutata selliseid asja et "paljajalu ei tohi autot juhtida" või "sinises maikas ei tohi juhiistmel viibida" vms. Kui üldse siis võivad sellised keelud tulla anglo-ameerika pretsedendiõigusest.

Mandri-Euroopas antakse üldnorm umbes et juhi riietus peab tagama ohutuse ja seda kas on ohutu või mitte hindab politseinik. Kelle otsuse saab vajadusel edasi kaevata. Lihtne.

Võimalik, et kedagi on paljajalu juhtimise eest trahvitud sest minu arust on see üsna ebamugav - pedaalid on krobelised ja hõõruvad jalgu. Veokajuhte olen näinud kasutamas puukingasid mis on samuti tagant lahti ja võib ohutuse üle arutleda. Palja ülakeha juhtimise eest on samuti trahvitud, mingi põhjendusega et turvavöö võib vigastada.

Eesmärk on mitte laskuda politseinikuga selleteemalistesse vaidlustesse sest see raiskab ainult aega.

Kaasa võiks võtta Igasugused laadimisjuhtmed ja ka see autostart, mida keegi siin soovitas, see on mul ka alati kaasas ja paljude reisude vältel on seda ka paar korda ka vaja läinud.

Autokülmik on “kohustuslik“,

Tulles tagasi paljajalu juhtimise juurde, siis seda ei keelata. Pigem on keelu mõte keelata jalatsid, mis võivad takerduda ja reageerimist takistada.

Armastan ise suvel paljajalu sõita, jalanõud on istme taga või kõrvalistuja sektsioonis. Väga mõnus ja hea on jalgadel.

Olen ise näinud, kui Saksas politsei teeb paljasjalgsele rekajuhile protokolli. Siin natuke sellest juttu ka.

https://www.eurotransport.de/faq/schuhpflicht-als-berufskraftfahrer-barfuss-am-steuer-erlaubt-oder-nicht-10883467.html

Seal lingis on kirjas, et vastavalt tööohutusele, peavad töötajad nõutavates valdkondades Saksamaal kandma tööjalatseid sh. kutselised autojuhid.

Valdav osa meist sõidab väiksema autoga, kui rekka, Vahemere äärde puhkama. Nagunii on mul ainult B-kategooria.