Google mapsile lisaks soovitaks alla tõmmata mõne OpenStreetMapil põhineva offline kaardirakenduse, siis saad ise jooksvalt otsustada, kumb sobivam ja täpsem tundub. Tasuta variantidest tundub parim olevat Organic Maps, ning kindlasti lae eelnevalt soovitud riikide offline kaardid alla. Google maps ja OSM-põhised kaardid kasutavad erinevaid andmeid ning mõnes keerulisemas olukorras (nt mõni erilisema aadressi otsing) või üks neist lahenduse pakkuda, samal ajal kui teine jänni jääb.

2. Kindlasti tasub Google Mapsis midagi planeerides vaadata üle ka pakutud marsruudi satelliidi pilt. Suurematest teedest eemal pakub see jätkuvalt kohati väga huvitavaid lahendusi, millega lõpetad mingil Jugoslaavia aegsel sõjateel, mida kohalikud pole üle 20 aasta kasutanud jne. Seda siis just BiH, Albaania ning ka Montenegro ja P.-Makedoonia mõned kaugemad piirkonnad. Vahel annab kohalikke olusid teades marsruudi käsitsi muutmine ka Google Mapsi enda arvestuslikku sõiduaega isegi 10-30 % võrra vähendada. Lihtsalt see ei paku automaatselt kohe teed, mis on alles pool aastat avatud, ja suunab endisele pikemale teele, sest selle kohta on robotil oluliselt rohkem mobiilset infot.

Suurtel peamistel maanteedel pole muidugi probleemi.

3. Siis saab hakkama küll. Natuke saksa keelt on üle 45 aastastega suheldes suureks abiks, sest paljud on noorena vanematega Saksamaal, Austrias või Šveitsis elanud. Vene keelega on tavaliselt vähe teha. Ega nad seda ka jugoslaavia ajal rõõmuga ei õppinud.

Kui sa iga läbitava riigi elementaarsed viisakusväljendid selgeks teed, siis toob see piiridel kaasa rõõmsad näod ja kiirema tegutsemise. Albaanlased on eriti üllatunud, sest nad peava oma keelt üliraskeks teiste jaoks. Horvaatia, bosnia ja tšernogooria keeltes on ka tegelikult väiksed nüansid, mis neid eristavad. Kui sa BiH-is horvaadile horvaadi hääldusega tere ja aitäh ütled ning bosnialasele samad sõnad nende hääldusega, siis on jälle pluss kirjas.

4. Enamik kohalikke moslemeid on sama tõsiusklikud kui Eesti kristlased. Nõukaaeg tegi oma töö. Mošeesse minnes saab naine räti ka ukselt. Lühikeste pükstega ei lasta ei mošeesse ega ka kirikusse, seda peab pidevalt arvestama. Sama ka maikadega jne :) Õigeusklikud on seal palju tõsisemalt usklikud.

5. Ma loodan, et kõigele sellele on arvestatud ikka piisavalt aega. 1-4 päeva riigile oleks küll päris kohutav kihutamine ja lõpuks ei saaks arugi, kus ja mis tegid ja nägid. Ise olen suutnud aastate jooksul paljudes neist viibida erinevate reisidega u 2 nädalat riigi kohta ja aega üle ei jäänud tegelikult. Lisaks siis eraldi reisid matkade jm tegevuste jaoks järgnevatel aastatel.

Sõit looduslike vaatamisväärsuste vahel võtab peale Horvaatia piiri tihti rohkem aega kui Google Maps näitab, sest mõni tee on näiteks terveks suveks remonti pandud ja 50 km läbimine võtab üle kahe tunni jne jne.

5. BiH-i piiri jaoks võta kaasa roheline kaart rohelisel paberil ;) Kui ületad piiri Serblaste Vabariigi kontrolli all, siis see on neil üks lihtsamaid vahendeid välismaalastelt raha nõudmiseks. Sama võib teha ka nende politsei. Föderatsiooni ametnikud on normaalsed eurooplased ja selliste asjadega juba ammu ei tegele.

2. Kinnitan ülalöeldut Google Mapsi kohta. Püüdsin Albaanias kasutada "otseteed" Beratist Gjirokasterisse, mis Googles ilusti kollasega joonistatud oli. Tegelikult seal mingit teed enam ammu ei olnud. MapsMe võiks olla ka kandidaat tasuta offline navigeerimisabiliseks.

5. Kosovo on vist palju Euroopa raha saanud, seal suured teed paremad kui mitmeski naaberriigis. Kui pole konkreetset põhjust miks sinna mitte minna, siis pelgama ei peaks.

Kosovo on ilus ja äge ning võimalusel tasub kindlasti paariks päevaks minna.

Teoreetiliselt läheb looduhuviline Montenegros kindlasti mägedesse. Durmitor nähtud, mere ääres käidud ja siis sõidad tagasi mägedesse. Plavi ümbrus on täiesti teine ja praegu veel tunduvalt rahulikum kui Durmitor. Sealt saab Rožaje kaudu Kosovosse. Peja ja/või Decani klooster ja öö Prizrenis koos piisava ajaga linna vaatamiseks. Edasi näiteks Valbonasse Albaanias ja sealt Komani praamile. Viimane on kindlasti loodushuvilisele seal piirkonnas kohustuslik.

Kosovo suur pluss on veel ka see, et see on jätkuvalt päris soodne. Albaanias on viimase kümne aastaga hinnad jõhkralt kasvanud. Turismiga seotult võetakse ikka päris kõvasti raha, kui piisavat eeltööd ei tee.

Veeresin just 45 päeva mootorrattal läbi endise Jugoslaavia vabariikide. Ilusad riigid, kohutav lähiajalugu.

Sloveenia ja Horvaatia on euroopa, sealt edasi hakkab vaesus rohkem tunda andma.

Mul ei tahtnud Telia eSIM juba Sloveeniast alates kõnede jaoks levida (andmeside töötas). Võimalik, et tegemist oli minu telo/esimi mingi jamaga.

GMapsi navigeerimiseks ei kasutanud, kuid kontrollisin oma tsikli navi arvamused GMapsiga üle, kattusid ja kohale sain.

Peale Sloveeniat ja Horvaatiat läks liiklemine aeglasemaks - linnaväline kiiruspiirang muutus 80 peale, kiirteed kadusid (seal, kus neid ka oli, ma neid vältisin), teed olid ägedad käänulised ja kitsad. Autoga võib olla päris huvitav mööda sõita. Liiklus on kaootiline, aga heatahtlik (Albaania on muidugi erand).

Politseiga kokkupuuteid polnud. Piirid läksid kõik sujuvalt (enamikud ületasin suvalistes väikekohtades), keegi (isegi mitte Republika Srpska piirivalve Serbiast BiHi sisenedes) ei tahtnud rohelist kaarti rohelisel paberil.

Nagu eespool mainitud, siis kirikud ja mošeed eeldavad kaetud põlvi ja õlgu. Ma eeldan, et ka siis juukseid naistel. Linnapildis oli kõik väga kosmopoliitne.

Oled te kindel, et te ikka kõik need riigid tahate ette võtta? Ma jätaks Sloveenia ja Horvaatia mõneks teiseks korraks, need on "euroopa" riigid - eksootikat vähem. Lisaks oli juba aprillis Aadria rannikul ja Bledi kaldal ja Pltivice järvistus korralikult rahvast. Rumeenia on mingil määral teisest kultuuriruumist ja on ise paras purakas.

Samas, kui teil on terve suvi, siis andke minna!

Sai sõidetud aastal 2024 Albaaniasse, sõitsin läbi Bosnia, Montenegro. Bosnias piiriületusel arvati, et roheline kaart peab olema roheline, kuna rohelist polnud kehitati õlgu ja lubati edasi, ehk siis Balkaniga on nagu ikka, kuidas õnnestub. Google maps töötas igas riigis hästi, võrguvabad kaardid peaksid olemas olema, Elisa roaming oli Montenegros ja Albaanias olematu, kasutasin E-SIM-i. Enne mägedesse sõitmist vaja kaardirakendusest satelliitpildi järgi vaadata, kas tee on üldse läbitav autoga. Inglise keelega sai põhimõtteliselt igas riigis hakkama, vajadusel võib kasutada mingit tõlkeäppi, ise kasutasin Microsoft translator äppi. Riietusime ikka nagu eurooplane suvel ning mingit probleemi avalikus ruumis sellest ei tulnud, kirikusse/mošeesse muidugi ei tikkunud ka. Tiranas on suurtes kaubanduskeskustes nii-öelda palvesaalid, üle ukse sai korra huvi pärast sisse kiigatud. Albaanias on kuskil linnas parkimiskoha leidmine omaette katsumus ning liiklus võib ka esimese paari tunni jooksul selja märjaks võtta.

Tänan kõiki kaasamõtlejaid! Kokkuvõtvalt sai kinnitust Tiit1977 kirjutatu, et Balkanil võib minna nii, aga samasuguse tõenäosusega ka naa. Õnneks pole kaugeltki esimene välisreis ja arusaamine olemas, et mitmed meil enesestvõetavad asjad ei pruugi mujal kehtida. Igatahes, teie kirjutatust teen järgmised järeldused:

2. Telefoni saab riskide maandamiseks paigaldatud alternatiivne kaardirakendus lisaks GMapsile, tõukuvalt Focusmares'i ja Kreegid soovitustest, kõigil offline kaardid ka. Marsruudi satipilti kiikan igaks juhuks.

3. Elementaarsed väljendid kohalikes keeltes saab välja kirjutatud ja mällu vajutatud. Varemgi alati nii tehtud, elementaarne viisakus. Kui märgite, et kohalikud saavad ka reeglina mulle tuttavamate võõrkeeltega hakkama, on hing rahulik.

5. Vatse märkus aja võtmise vajadusest on absoluutselt õige, kuid oleme ju kõik oma kohustuste orjad. Tunnistan, riigi kohta saab näpistada kõigest 2-5 päeva, päevase edasiliikumise tempo on arvestatud 200 km tuuris ja piiriületused/keerulisemad kohad pigem hommikutesse, et vajadusel jõuaks korrektuure teha. Ise võtame seda sõitu pigem aktiivse puhkusena ja kohaliku olustiku nuusutamisena, et juba targemana teaks, kuhu tagasi minna tahaks. Eesmärk ei ole tingimata kohe kõik kiirluubis üle vaadata. Ei taha ka kuhjata muljeid määral, mida läbi seedida ei suuda.

Kosovo on kindlasti äge, sinna mitteminekuks on konkreetne põhjus, mis juba nimetatud: aeg. Lihtsalt ei jõua.

Roheline kaart sai kenasti eile rohelisele paberile trükitud. Rahvusvahelist juhiluba enam ilmselt keegi "rikka lääne turisti" peedistamiseks nõudma ei hakka, või pigem siiski igaks petteks teha?

Vatse, Komani praam on plaanis, Fierze suunal. Operaatoreid on seal kaks, Alpine ja Berisha. Kummaga Teil kogemus?

Veel kord aitäh!

Kõikjal kehtib täiesti ametlikult EL-i juhiluba ja EL-i ID-kaart.

Olen sõitnud Alpiniga. Valik vastavalt sõiduplaanile ja tulin Fierzest. Kui päev ja aeg paigas, siis tee kindasti broneering. Need on populaarsed sõidud, eriti ilusa ilmaga.

Komani sõiduks varu aega ja lisaks ka veel varuaega, et kindlasti õigeks ajaks kohale jõuaks. Osa teed on päris kohutav olnud. Tundub, et nüüd tegeletakse selle renoveerimisega, mis muidugi tähendab. et aega võib ka ehitusmasinate tõttu juurde tulla. Vaated ise on muidugi ilusad isegi 20 km/h kiirusega. Igale laevale läheb ka hulgaliselt minibusse jm sõiduvahendeid, mis veavad üksikuid turiste erinevate tuuride raames. Seega võib kohati olla korralik viimase hetke ralli. Laeval on suva, kui sa ei jõua. Ootab vahest vaid siis, kui suuremad ekskursioonigrupid saabumas.

Vatse, tänud lisainfo eest! Õnneks bronnisin majutuse otse Komanis, tulles Risanist läbi Shkoderi, elik jõuab eelneval päeval kohale ukerdada.

Alpin tundus mullegi mõistlikum. Teen ASAP seal ka bronni ära (Y)

Teemapüstitaja on loodetavasti juba reisil käinud, lisan siia oma tähelepaneku järgmistele teelistele.

E-sim ei muuda telefoninumbrit, see annab võimaluse kasutada internetti ja telefonis olevaid äppe kordades madalama hinnaga. Minu kogemus Albaanias oli - Airalo nädalane nett 3Gb 8 eur, minu kodusel eesti teenusepakkujal 24 eur. Ilmtingimata peaks e-simi tellimuse aktiveerima juba eestis, et vältida olukorda, kus oled sihtriigis ja e-sim nõuab aktiveerimiseks internetti, mida sul pole või siis võtad oma koduselt netipakkujalt 10 eur päev.

1. eSIM ei vaja mingeid virtuaalnumbreid ega suunamisi. Enamik telefone tänapäeval toetavad dual SIMi, s.t. samaaegselt toimivad nii Eesti number kui ka eSIM, samuti saab näiteks määrata et kõnede ja sõnumite jaoks jääb toimima Eesti number, andmeside toimub aga eSIMi vahendusel. Tuleb lihtsalt roamingu alasse saabudes Eesti mobiilne internet välja lülitada ning vahetada eSIMi peale.

Tasub vaadata mitut riiki hõlmavaid pakette, trip.comis päris häid Balkani pakette, näiteks see, 7 päeva ja 10GB kokku alla 7€, kõik teele jäävad mitte-ELi riigid kaetud, ei pea igas riigis uut ostma. Tele2 roaming on röövellik ja Airalo samuti ülehinnatud. Osta, alla laadida ning aktiveerida võid enne Bosnia piiri Horvaatias, kogu protsess võtab paar minutit.