Ise leian, et kui aktiivselt ringi tahad konnata, siis kohaliku internetiga kõnekaardi ostmine igati mõistlik: esiteks muidugi kaart (selle saab vajalikus osas põhimõtteliselt ka wifis alla tõmmata) ja teiseks jooksva kontrolli võimalus nn õigete hindade teadasaamiseks.

Sellest teemast koorub välja, kui mugavaks ja laisaks on inimesed tänu tehnika arengule ja interneti levikule muutunud, ning kuivõrd sõltuvad nad sellest kõigest juba on, seda endale isegi mitte kõige adekvaatsemalt teadvustades. Loomulikult teeb nutiseade elu lihtsamaks ja seda nii kodus kui kaugel ja võõral maal, aga see on ilmselt puhtalt eelistuste küsimus, kas peab kõigega kaasa minema, mida arenev tehnikavaldkond inimkonnale pakub. Üha rohkem lisandub seadmeid, mis panevad meid järjest suurema osa enda elust maailma ekraanilt või siis läbi kaamerasilma vaatama, mitte reaalselt käega katsudes tunnetama. Eestlased pole õnneks selle arenguga nii väga kaasas käinud, aga kui vaadata, mis toimub Aasia ühistranspordivahendites ja näiteks hiinlaste puhkuse veetmise ajal, siis tundub küll, et suurem osa nende elust möödub päriselust väga kaugel.

Mulle meeldib käia kohtades, kus pole enamasti ei elektrit ega internetilevi, nii et seal polegi muud varianti, kui loota, et eeltöö on korralikult tehtud, usaldada enda vaistu, kasutada vajadusel kohalike inimeste abi ning olla valmis seiklusteks, millega arvestanud pole.

"suurem osa nende elust möödub päriselust väga kaugel."

Täpsustaks. Selline ongi nende päriselu.

Ega ka suurem osa minu elust möödub ekraani vaadates. Nii tööl kui kodus. Mitte küll nutiseadmeid, vaid klassikalist arvutiekraani. Aga olulist vahet pole.

Nii et reisimine on selles osas mõnus vaheldus.

Siin on kaks tahku, ühest küljest inimesed on mugavaks võibolla muutunud, aga teisalt, kas sa kujutad ette end pangakontoris käsitsi maksekorraldusi valmis kirjutamas? KUI palju vaba aega on netipangandus, netikaubandus , arvutustehnika ja raamatupidamisprogrammide jne juurutamine meile andnud? Martini loogika juures me sõidaksime siiani hobuvankritega ja vestaks peeruvalgel talvel lugusi. Just tänu sellele progressile saab Martin Aasiasse lennata 1 päevaga, mitte ei pea sinna pool aastat laevaga tiksuma või kui me nii progressi vastu oleme, äkki ei peaks siis loodust lendamisega saastama ja võiksid Alutaguse metsas telkida ja lumesadu nautida? St. mis mu pika targutuse mõte oli. Progressi tuleb enda huvides ära kasutada ja võtta sellest parim, keegi ei sunni miinuseid omaks võtma, puht oma valik.

Minu viimasest postitusest ei saanud kuidagi välja lugeda, et me ei peaks tehnoloogia arengut enda huvides ära kasutama ning et ma ise sooviksin üldse rauaajastul elada vms. Kahjuks ei oska paljud enam seda piiri mõistlikku kohta tõmmata lihtsalt, see oli minu point. Kui mõnikümmend aastat tagasi vaadati ainult telekaekraani ja seda mitu tundi päevas, siis paarkümmend aastat tagasi lisandusid veel mõned tunnid arvutiekraani taga, ja nüüd siis on võimalus peaaegu ükskõik kus haarata kätte veel ka mingi nutiseade, et enda elu nö mugavamaks ja lihtsamaks teha. See ei ole enam netipangas maksekorralduse tegemine vms, vaid midagi hoopis enamat :)

Aga jääme siiski antud teema juurde ja keskendume sellele, kas ja kuidas vaatab keegi sellele, et muuta enda seljakotireisi olemust ja sellest saadavat emotsiooni läbi nutiseadmete koju jätmise.

Olgu, toome konkreetse näite. Oktoobris Ryani lend hilines, jäime Tallinna lennust maha ja kuna oli koolivaheaja löpp, siis oleks päevadeks Bergamosse istuma jäänud. TÄNU nutitelefoni omamisele, leidsin lennu samal õhtul Skavstasse ja hommikul kirvehinnaga koju, piletid Tallinna ostsin Skavstast bussiga linna sõites. Tänu telefonile teadsin ka, et laev Tallinna on 2 järgmiseks päevaks välja müüdud. St. telefon ei ole minul küll seal päevaläbi istumiseks, vaid selleks, et kui kellegil mind vaja või mul kedagi teist, siis on see võimalik nii sotsiaalmeedia kui telefoni kaudu, lisaks siis kasutan telefoni läpakale neti jagamiseks, sest kribada on puutetundlikul ekaanil minu jaoks siiski ebamugav. KUI sul ei ole probleemi netis istumisega nagu ütled, siis seda enam võib kasutuses olla nutitelefon, tavatelefoni hoopis võiks jah koju jätta:D Nutiseade on sul nagu kindlustus. Samamoodi võib ju rääkida, et milleks mulle tervise- jne kindlustus, kunagi pole vaja läinud, aga ükskord on alati esimene kord.

Kõikide selliste olukordade vastu me end niikuinii kindlustada ei suuda, nii et see jääb igaühe otsustada, kui põhjalikult ta end kõikvõimalikeks ennustamatuseks situatsioonideks ette valmistab.

Arvan, et kui oleksin ka igapäevaselt nutitelefoni kasutaja, poleks antud juhul minu jaoks mingit küsimust mida kaasa võtta ja mida jätta. Kuna aga olen aastaid sellise seadme ostmist vältinud, teen seda pigem ka praegu, sest ma tõesti ei näe mõtet soetada ühte järjekordset asja, mida vaid korra aastas kasutan.

Aga jah, Norsu, mulle üldiselt meeldib küll selline arhailine elustiil järjest enam, eriti viimastel aastatel üha pikemalt maakohas viibimise järel. Vankriga seal küll ringi ei sõida, aga Vene villis on küll igal juhul kordades eelistatum sõiduvahend (loe: nii praktiline tööloom kui meelelahutaja), kui mistahes muu mugavam masin, millega kunagi sõitnud olen ;)

Eks seda ekstreemset nutindust võib jah näiteks Singapuri metroos näha, kus oled pmt ainukene inimene , kellel lõug rinnal ei ole ja pilk telefonis. Kuid see pigem ikkagi selline tavaelu näide. Reisimise mõttes ma küll ei tahaks öelda, et nutitelefon eriline laiskuse märk on. Norsu näidegi päris ehe, kuidas olukord laabus tänu nutindusele. Endalgi näiteid, kus hotellis adminni nina ees olen odavama toa bronne teinud, sest kohapeal taheti korraliku kirvega lajatada. Lisaks on enamusele reisil oleku aeg piiratud ja vajadusel onlines olek võib palju aega säästa. Tehnoloogiat saab ka täitsa mõistlikutes kogustes kasutada, pigem oleks imelik seda mitte enda kasuks tööle panna.

Kindlasti saab ilma nutiasjadeta reisida. Samas nutitelefon on reisimisel abiks, ise kasutan üsna palju just kaardi/GPS-i jaoks. Saab ka mingi reisijuhi salvestada, võidab kohe "pool kilo" (kuigi jah, paberraamatut lugeda on mugavam) :) Nutikatest olen kasutanud Samsungi veekindlaid XCover seeria telefone, mis pole ka väga kallid (uusim ver 3 on hea ja ka esimese versiooni saab kasutatult arvatavasti 50-ga kätte).

Telefoniga pildistamine minu jaoks pole, eelistan kindlasti fotokat. Väga hea pisike reisikaamera on Sony RX-100 seeria, esimese versiooni (mark I) saab kasutatult ca 200-ga kätte. Sel kaameral on ka USB-laadimine, eraldi akulaadijat pole seega vaja kaasa võtta, saab kasutada telefonilaadijat. Samas neile kes teevad vähe pilte või ei huvitu fotograafiast, neile ehk piisab nutitelefonist.

Kusjuures Sony RX-100 on otsingutel endalegi silma jäänud ning kui valida, kas osta paarisaja euro eest korralik kaamera või keskpärane nutitelefon, pole kahtlustki, kumma kasuks valik langeks!

Minu arvates peab sul reisil nutiseade kindlasti olemas olema. Ilma saab kah hakkama. Aga ma ei loeks seda kasutamist mingiks liigseks mugavuseks. Pärast nutika ostmist ei pea ma enam jälgima, et digipeegel alati käepärast on. Lähed reisil kuhugi korraks sööma, siis saad selle ühe pildi ka nutikaga tehtud. Ma ei pea endale tõestama, et saan ka kõige sitemas olukorras ilma nutita hakkama. Hakkamasaamine ei pea alati üks piin ja viletsus olema. Saab ka mõnusalt muresid lahendada. Sa võid teha kodutööd niiet higipull otsa ees aga mingil hetkel on ikka vaja midagi täiendada. Mis puudutab piltidesse, siis oma kõvaketas salvestab küll aga arvutis 10 aastat hiljem pilte vaadates tuleb palju unustatut meelde. Mul on veel see kiiks, et reisil tehtud piltidest oma 300 lasen Photopointis paberile panna ja teen albumi. Eks see number varieerub ka sõltuvalt piltidest. Ainsa miinusena on neid palju ja ruumi kadu korralik. Aga võtad 90-ndate alguse albumid välja, kus veel seebikaga tehtud pildid ja meenutad ilusaid aegu. Kõvaketastel säilitamisel tekkib mingil hetkel error ja siis jääb vaid nutta. Või tulevad koju vargad ja viivad ära ketta, selle koopia ja koopia koopia. Tavalist albumit vargad ei taha, sest nad ei maksa suurt midagi. Tulekahju ja maalihke puhul on jah kõik läinud. Kodusel serveril hoian kahte mitmeterast ketast peeglis, et ühe rikke puhul teisel info säiliks.

Olen ka üsna rikutud. Kuigi läptop on järjest rohkem koju jäänud, siis nutitelefonist ei raatsi loobuda. Naudin looduse, kultuuri km avastamiseks leitud lisaaega ja minul võtab nutikas pinget ja koormust maha, kuna

• vastavate äppidega salvestan soovitud asukoha (laager, hotell, auto, leitud eriline koht jm; näiteks GPSKit)
• navigeerin (jalgsi, autoga, rattaga, ühiskondliku transpordiga; näiteks GoogleMaps).
• raamatute, kaartide jm vajadus olematu, kuna internet taskus (vajadusel teen soovitud infost koopia; näiteks Office Lens). Nii võiks pikalt jätkata. Ilma peegelkaamerata (pildistamine samasuur hobi kui reisimine; ei saa loobuda) lähen vaid suusareisile (kus suur kaamera segab sooritust ja kukkudes ohtlikum; taskukaamera parim koht jope küljetaskus - seal hoides ma ei ole veel ribi murdnud). Väike akupank taskus on marjaks ära kulunud. Isegi kui reisimise aeg ei oleks limiteeritud, jätkaksin vist samamoodi. Kuigi kunagi ei tea ette ...

Token556, postituse viimane lõik ajas mul kohvi kurku. Krt, ei tohi nii jaburas teemas selliseid kilde rebida :) Aga teemasse seda, et natuke üleolev ei ole väita, et nutiseadmed ja internet on meid laisaks teinud? Äkki ma eksin, aga minule tundub küll, et seda võiks arenguga kaasaskäimiseks nimetada? Tehnoloogiat on reisimisel selle arenedes ju kogu aeg ära kasutatud. Tänu sellele me ju GPS ini jõudsimegi. Kujutage ette, kui Kolumbus oleks seilates sekstandi ja kompassi ühel päeval üle parda visanud ja meeskonnale kiitnud, et jube äge on. Ei ole ju. Nõme on. Aga eks igaühel on õigus oma elu keeruliseks elada :) Kes läheb Balile õhku lendavat vulkaani imetlema, nagu kaisukaru mängupoodi, kes Madagaskarile kopsukatku täiel rinnal sisse hingama... Tehke mis tahate, minge või panka maksekorraldusi kirjutama, nagu Norsu soovitas :). Tehke mis tahate, aga ärge sõimake teisi laiskadeks ja mugavateks

Erikhi, mis Sinu jaoks on jabur, pakub ehk paljudele kolmandatele huvi ja mõtteainet? :)

Sellega, kui ütlesin, et inimesed on laisaks ja mugavaks muutunud, ei ole end ülejäänud inimestest distantseerinud, sest see käib ka minu enda kohta, nii et üleolekut ei peegeldu siit kusagilt. Minu plaan on nüüd reisimisele lihtsalt natuke teisiti läheneda kui seni ja kindlasti ei kavatse ma selle käigus neid, kes kannavad reisil kaasas nii sülearvutit, nutiseadet, telefoni, kaamerat jne, halvustada vms. Vaba maailm, vabad valikud. Kelle jaoks tähendab ilma liigse tehnikata reisimine enda elu raskemaks elamist, kelle jaoks huvitavat väljakutset ja võimalust kaugete maadega ja sealsete elanikega veel enam ühele tasandile jõuda.

Kusjuures GPS-i või Google Mapsi pole senistel Kagu-Aasia reisidel eriti kasutanud ja pole ka puudust tundnud. Tsiklitrippide puhul saab rendikohast kaasa vajaliku paberkaardi ja/või teejuhatuse ja sellest on seni piisanud. Vahel on ette tulnud ka väikesi eksimisi, aga see teebki ühest tsiklitripist, matkast jne tõelise seikluse.

See ei lähe küll väga teemasse, aga mugavast/ebamugavast elust on väga põnevalt rääkinud Alari Allik, nii et soovitan teda kuulata: http://vikerraadio.err.ee/v/ooylikool/saated/b6905875-3a25-477e-8a62-5cdcf93d37e2/ooulikool-japanoloog-alari-allik-mugav-elu-ja-ebamugavad-otsused-

--- Kui kellelgi on soovitusi hea kvaliteedi ja hinna suhtega kompaktkaamera osas, on ka see info teretulnud! ---

Olen ise alates 2011 aastat kasutanud Sony Cybershot kaameraid. Esimene oli HX9V, ning järgmisena HX20V. Mõlemad koos GPS-iga (hiljem hea vaadata, kus kohas pilt tehtud). Hea väike, ei hakka eriti tänaval silma, ja mahub hästi taskusse. Hetkel on juba kolmandat aastat peaaegu igapäevases kasutuses HX60 (see konkreetne mudel on ilma GPSita, kuna ostsin viimasel hetkel enne äralendu, ja sel momendil polnud GPSiga mudelit saadaval). Hind oli sel ajal veidi üle 400 EURi. Nende mudelite kõige suuremaks puuduseks pean seda, et nad pole tolmukindlad. Tavaliselt on kaamera lahtiselt taskus, või auto kõrvalistmel, et saaks kiiresti vajaliku hetke jäädvustada.

HX60-l olen kaks korda objektiivi vahetanud, liiga tolmuseks läks. Sony RX seeria on minu jaoks liiga kallis, et seda kõrbes tolmutada.

Nüüdseks on peegel ka olemas, tolmukindel Pentax k-50, aga ikkagi on harjumus Sony tasku panna, kui natukesekski kodust välja minna.

Muude nutiseadmete teemal - muidugi saab ilma, ja omamoodi huvitav on ka. Aga kui nüüd hinnast ja võimalustest rääkida, siis tänaseni on käigus iPhone4 (saab kätte alla 100 EURi). Asukohta näitab, ja helistada saab ka. Pimedas ja võõras linnas on mõnikord päris hea asi, eriti kui tänavanimesilte on vähevõitu. Pildistamiseks pole suurem asi, aga selleks on kaamerad.