Kas lennuki pardapersonali vanus on oluline?

Lendamisega seotud teemades tihti tuuakse esile asjaolu, et pardapersonaliks on vanemaealised inimesed. Kas lennuki pardapersonali vanus on oluline?

See on pigem selline vaikimisi tekkinud arusaam, et stjuardess = ilus noor naisterahvas. Ega see väline ilu teda muidugi asjalikumaks ja nobedamaks ei muuda. Iseenesest arvan, et Finnairi vanaemad on näiteks kriisisituatsioonis oluliselt adekvaatsema käitumisega, kui noorukesed kena välimusega vähese töökogemusega tütarlapsed.

Kuni oma tööd korralikult teevad, ei näe mingit probleemi vanusest, soost või nahavärvist. Ja Finnairi vanematest prouadest rääkides, olen kohanud väga adekvaatset käitumist mõne ülbitseva naaberrahva esindaja suunal.

Kuna lennukis kipub vahel igav olema, siis eelistan küll nooremaid stjuardesse. Lisaks ma üldse kardan rootslasi, eriti aga naissoost keskealisi rootslasi. Kui nt Czeck Airlines-i mõne noore pardapiigaga olen väikest võllanalja visanud ilma probleemideta, siis sama korrata kollastes kummikinnastes toitu serveeriva roots... (vabandust, pea-aegu oleks öelnud - lannaga)-lasega, ei riskiks.

Loomulikult on oluline. Mida vanem seda parem, kogemus loeb ;)

Stjuardess = ilus noor naisterahvas :)

Estonian Airil nt "on" vs "oli" oma ilusate ja noorte stjuardesside valikul igatahes kohutavalt karm kord miskiaeg tagasi. Ainult tugevad jäid "ellu" ja läbisid 6 - nädalased kursused. Ole Sa nii ilus kui tahad :P

Õnneks me "lähisugulane" ei mahtunud veel vanusepiiri alla. Osad vanemad ülikoolikaaslased tegid katsed edukalt läbi, aga ega ma ei imestaks kui "ta" need kursused ka kunagi läbi teeb ja emalenduriks saab :)

Minu arust on EA stjuardesside puhul ka välimus üheks kriteeriumiks. Võid olla tark ja tore jne, aga kui välimus üle keskmise ei ole, siis ei ole sinu jaoks ühtegi kursust.

Singapore Airlines' väljapeetud, sarongides kenakesed näitsikud on minule stjuardessi etaloniks:) Ma muidugi ei tea, mis nad kriisiolukorras teeksid.

Ilusad noored stjuuardessid on olnud stambiks meenutades 70-te 80-te USA lennukompaniisid. Toonased PanAm tibid olidki sageli missivõistlustelt välja valitud. Tänapäeval on turvameetmed saanud ülioluliseks ja seetõttu loeb pigem kogemus ja sisemine ilu (loe hallollus :P). Hea tervis oli nii toona kui ka tänapäeval oluline.
Mitte, et mulle ei meeldiks, kui ilus stjuuardess lennukis ringi sibliks. Kui asi kriitiliseks läheb, on juba savi, kelle seltsis alla sajad...

Kunagi ammu käis Viru hotellis üks AÜE lennufirma stjuardesse värbamas. No läksin minagi kohale.
Kriteeriumiks oli vanuse alampiir ja see, et ei tohtinud olla alaealisi lapsi. Kuna töö viib kaugele, siis ei tohi olla sellist asjaolu, et hakkad võsukesi taga igatsema ja unustad töö sootuks...
Arvan, et need vanemad provvad :) on tööl seetõttu, et nende lapsed on juba täisealised ja ei lähe enam lastena kirja.

Aga te räägite siin Estonian Airi ilusatest stjuardessidest??? Sel juhul ilu on omandanud uue tähenduse :S

Minu jaoks on kõige olulisem ikka stjuardessi tööalased kogemused ja oskused. Vanus rolli ei mängi, pigem usaldaksin end kriisiolukorras rohkem vanemaealisema reisisaatja kätte. Samas, ülioluline on salongipersonali omavaheline läbisaamine ja viisakus. Nt SASis olen kohanud nii väga meeldivaid vanemapoolsemaid prouasid, kui ka täiesti uskumatult laisku ja ebaviisakaid tädisid.
Kord Vene Transaeroga lennates sai pealt kuulata kahe nooremapoolsema näitsiku tõsist kaklemist ja sõimlemist keset lendu. Mõtlesin toona hirmuga, et huvitav, kuidas nad käituks, kui midagi juhtuks.

Mu armas emme oli "enne minu aega" stjuardess Aeroflotis ja päris huvitav on kuulata lugusid tolleaegsest lennundusest. Sellest ajast on päris ka mu ema kergelt pelglik suhtumine lendamisse.

Ooooo, Tip, räägi mõni vürtsikas lugu, mida Su ema on rääkinud :) Ta lubab kindlasti :)

Vene ajal kuulsin alloleva anekdoodi tollaste aegade kohta.

Lennuk on jõudnud lennukõrgusele, stjuardess toimetab salongis ja kapten räägib mikrofoni oma tavapärase jutu lennukõrgusest, kiirusest, õhutemperatuurist jms. Paneb mikrofoni ära (kuid unustab välja lülitada) ning küsib teise piloodi käest: "Kas enne joome teed ja siis võtame stjuardessi ette või vastupidi? Teine piloot vastab, et ah, joome enne teed, muidu jahtub ära.
Stjuardess kuuleb seda läbi salongi kõlarite, punastab ja kiirustab kokpiti poole. Vanamemm võtab neiul käest kinni: "Ära kiirusta, tütreke, nad pidid enne veel teed jooma!"

Pole paha, msander :) Tip, sa ei jää ometi alla?!

@ Thekla

Nii vürtsikat mul pole küll midagi:) Pigem ikka lood purjus pilootidest, eriteenistuse agentidest, õnnetuste kinnimätsimisest ja muust säärasest.

Tegelikult, mina ei usu, et piloodid stjuardesse lennu ajal seksutavad.
Pärast kuskil hotellis, siis kindlasti, aga lennu ajal ma ei usu.

Purjus pilooti olen ka ise näinud, kui tellimuslennuga Surgutist Tallinnasse tulin. Polnud ma ise peale minnes kaine, kuid lennuki kapten oli minust oluliselt rohkem purjus. Aasta oli siis kaheksakümmend viis.

Mina küll usun, sest anekdoodid ei sünni tühjast.

Aerofloti lennul Moskva-Ulan Ude oli aastal 1991 piloot nii täis, et kukkus kokpitist välja. Lennuk hüppas samal ajal keset äikesepilve. Teine piloot sõimas natuke, tõmbas kokpiti ukse pauguga kinni ja roolijoodik pandi tühjale istmereale välja magama.
Teemasse ka: stjuardessid polnud noored ega ilusad, küll aga kõva häälega, millest oli piloodi ja reisijate rahustamisel uskumatult palju abi.

@msander, mul vist üsna sarnane kogemus Siberist, kui lendasime Nizne Udinsk'ist Verhnaja Gutara külla Sajaanides, 1987 a. jaanuaris. Lendurid tahmas, õnneks ka meie:) Kogu aeg seletasid, et nüüd teeme "gollivuudi". Stjuardesse sellel lennul polnud, see-eest meil oli seltskonnas 2 neidu, kes ajasid lendurite udused silmad kelmikalt kilama ja "gollivuudi" tegema. Verhnaja Gutara's maandusime külmunud kartulipõllule, väljas kuskil -50.

Stjuardessid kriisiolukorras vt