Seda teemat on käsitletud üsna ammu ja vahepeal on kindlasti midagi muutunud. Põhimõtteliselt olen saanud väga palju infot oma AI-st sõbralt, aga soov oleks, et keegi jagaks oma konkreetset kogemust, AI on vahel ülemäära optimistlik :) Lend kavas alles järgmisel aastal ja ilmselt Airbaltic Tallinn - Nice, edasi ühe ümberistumisega rongisõit.
Kuidas teie kass on lendamisse suhtunud ja turvakontrollis ja lennukisalongis käitunud? Mul ta muidu üsna eakas ja rahulik toakass, u 5-kilone, aga trakse pole kunagi proovinud (kui turvakontrollis peab ta kotist välja võtma) ja ehk satub ta paanikasse? Ehk pean ikka trakside peale mõtlema?
Tahaks teda ikka kasvõi vahepeal kotiga süles hoida, mitte terve lennu istme all.
Ja kui umbes 3h lendu ja edasi 1,5h rongiga, kas olete lennult maha tulles kassile mingi söögi-joogi-pissipeatuse teinud? Ja kuidas nende asjadega lennu ajal on sujunud?
Väga loodan, et keegi jagab oma kogemusi :)
Ütlen kohe ette, et lennukogemust loomaga pole, seega võta järgnevat juttu nagu ise soovid.
Sest loomadega (ka lastega) on nii, et kunagi ei tea, kuidas keegi lendamisse või isegi puuri/kotti sulgemisse suhtub. Mõni võtab asja külma kõhuga ja keerab rahulikult magama, teine hakkab lõugama ja laamendama. Olgu hiir või hobune, iga loom on isesugune ja vajab uute olukordadega harjutamist. Surada see puuri ja kohe lennukisse pole hea mõte.
Enne harjutada tema jaoks uue nähtusega kodus, teha väiksemaid otsi autoga, bussiga, rongiga vms. Tasapisi pikendades kotis viibimise aega. Aega loomkatseteks ju paistab veel olema. Pane kass kotti ja lükka see 3-ks tunniks diivani alla, kohe pilt selge. Juba sellest on näha, kas ta hakkab kotis olemisega leppima või üldse mitte. Ma ei ole kindel, et kõiki annabki vabaduse piiramisega harjutada. Eriti kui on senises elus vaid ohjeldamatut vabadust nautinud. Sõiduvahend ise vast polegi nii määrav.
Mis aga lennukisse puutub, siis vähemalt õhkutõusmise ajal ei tohi süles isegi käekotikest olla, stjuuardessid käivad seda kontrollimas, et kõik lahtised asjad (kotid, telefonid jne) oleks käest ära pandud. Lennu ajal (kui tuled kustuvad) vast süllevõtmisega probleemi ei ole, ikkagi peab ta kotti jääma.
Mul endal on kah 5 kilone, aga rohkem koera moodi elukas. Teinekord kui pikem matk on ette võetud, väsib pisike kõndimisest ja siis lausa ise küsib kotti. Talle kõhukott meeldib, sealt on hea väljavaade kõrgemalt positsioonilt, samuti on üks ta lemmikutest jalgrattasõit lenksukorvis. Autos on tal kah oma turvapesa paigutatud viisil, kust avaneb ümbrusele avar vaade. Purjetamas käib heameelega, vett võib ta üle parda vahtida lõputult. Kõikide nende olukordade ühine nimetaja on see, et ta näeb sealt vabalt ümbrust, aga soovi korral saab end ka magama seada. Ta kasutab mõlemaid võimalusi vaheldumisi ja need vahetuvad küllalt sageli. Pimedasse pakiruumi pole teda kunagi toppinud ja seetõttu ei ole usaldanud ka lennureisidele kaasa võtta, mind hirmutab see istmealune värk, mitte niivõrd lennuk. Vaat jah, kui saaks sülle võtta, aga see on lennukis välistatud ju. Võibolla kardan ise rohkem kui koer seda teeks, aga ei tea ju. Mina ei tahaks pimedas urkas tunde konutada ega soovi seda koeralegi, stress mõlema jaoks ja niiviisi ei tule reisi nautimisest midagi välja. Rongist, bussist saab järgmises peatuses maha minna, aga kui elajas lennu ajal istme all laamendama hakkab, siis mu meelest langevarju poolel teel väljumiseks ei pakuta.
Siinkohal toonitaks veelkord, et loomad on erinevad. Kui keegi suurte reisikogemustega räägibki, et tema kass lendab nagu vana mees nurisemata, siis teise omast võib pärast esimest säärast ehmatust eluaegne vaenlane saada. Kassid on pika vihaga. Ise peab järele proovima kui kuidagi teisiti ei saa.
Lõpuks võiks natuke mõelda ka koera ja kassi kui liigi erinevustele. Minu koer näiteks on väga reisisaltis, talle meeldivad uued kohad, uued lõhnad ja kohe huviga läheb uusi paiku avastama. Kassi hingeelus ma nii kindel pole, kuulukse on need rohkem kodulembesed, ega kipu niiväga uitama. Kui just kevadine jooksuaeg välja arvata. Siit tekibki viimane küsimus, et kas kassi ikka peab tingimata lendama õpetama, äkki tema jaoks oleks parem koju diivanile jääda?
@viktor54 pean teda kandekotiga harjutama muidugi, aga voodi alla kinni panna pereliiget nagu ei kõlba, usalduse küsimus. Reisimas kassiga ei käi, seekord kisub asi kolimise poole ja see TLL-NCE on kassi jaoks kõige otsem ja kiirem, vaid natuke Nizza trammi lisaks ja rongile ümber istumine. Ei jää muud üle. Ja enne ronin ise sinna lennuki kõhtu kohvrite vahele kui et oma looma sinna saadan :)
@jaanus nõudeid ma tean. Ja muidu ka on itaallased suured kassiarmastajad :)
Olen oma kiisuga väga palju reisinud, lennukiga küll ainult paar korda. Viimane reis oli nüüd oktoobris AirBaltic'uga Tallinn - Brüssel.
Meil oli Tibu jaoks juba esimese lennureisi tarbeks (2012.a) ostetud painduvam kandekott, millel siiski tugev / niiskust mitte läbi lasev põhi.
Viimasel reisil Tallinna lennujaamas pidime Tibu kandekotist välja võtma, kuid traksid jäid peale. Kott sõitis turvamasinast läbi, Tibu tuli läbi skänneri süles. Ei mäleta, kas teda pärast piiksutati ka (trakside pisike metall-kinnitus olemas). Pärast kontrolli tagasi kotti.
Me võtsime äriklassi pileti, et oleks rohkem ruumi majandada (kolmeses reas keskel tühi koht).
Seekord AirBaltic oli väga range ei ei lubanud Tibu isegi kandekotiga istmele panna, kuigi kinnitasin ka turvavöö ümber. Väga rangelt jälgiti, et kandekott koos kassiga oleks istme all. See Tibule kohe üldse ei meeldinud ja ta protestis peaaegi terve lennu. Vaiksemaks jäi ainult siis, kui ma sinna istme alla küürutasin ja temaga suhtlesin. Kui vahepeal tõstsime ta istme peale, jäi ta kohe rahulikuks, kuid paraku AirBaltic meeskond käskis ta kohe tagasi istme alla panna.
Varasemalt oleme lennanud veel Estonian Airiga (2012) ja LOTiga (2018). Mõlemal korral sai Tibu olla istme peal - LOTil kandekotiga (kõrvaliste oli tühi) ja Estonian Air'il lubasid lennusaatjad Tibu üldse ilma kotita sülle võtta traksidega.
Lendudel oleme talle pakkunud natuke vett, süüa mitte. Ta enamasti pole juua ka tahtnud.
Meie Tibu oli väga kogenud reisiline, seega uus keskkond jms teda üldiselt ei häirinud. Aga sel AirBaltic'u lennul istme all talle küll kohe üldse ei meeldinud. Varasematel lendudel ta pole häälekalt proteste avaldanud ja lihtsalt vaatas ringi.
Anna märku, kui on veel küsimusi.
@Tip Aitäh!
Ega muidu kassiga lendakski, aga kuna seda tehakse ja mööda maad võtaks see 3-4 päeva, mis oleks hullem...
AI-st sõber ütles, et kass võõras keskkonnas ei kipugi midagi väljutama, sest ta ei taha endast võimalikule vaenlasele märku anda. Ja et enne lendu võiks vett mitte anda.
Nizza lennujaama vetsus saame ehk väikse pausi teha enne trammi ja rongi
@sigala Ma mõtlesin ikka koos kotiga vahepeal sülle võtta, et tal oleks rahulikum. Ja loomi minu teada ei skännerdata, ikka kotti või puuri. Mul kassi kandekott, nagu spordikott.
Eks kindlasti on igasuguseid loomaomanikke, aga minu jaoks on loomad alati pereliikmed olnud, mitte cargo. Loodan, et ta saab minu juuresolekust aru, et midagi hullu pole teoksil, ja magab. Aga kindlasti oleks ta vaiksem kui ehmunud või jonnivad väikesed lapsed, ja kindlasti ei hakka ta jalgadega vastu kellegi seljatuge taguma :)
Kõik on ju tore. Aga siin tekkib hoopis teine küsimus. Kes vastutab antud kassi lennukis olemasolu eest? Ehk, kes informeerib teisi reisijaid, et lennukis on kass? Milleks selline küsimus? Aga on palju inimesi, kes on kassi karvade suhtes allergilised. Ja kui tekib ootamatu reaktsioon lennukis, siis see pole küll hea. Mul on endal kass, aga lapselaps on allergiline. Alati kui külla tuleb peab ennem võtma rohud selle vastu. Kui kinnises kotis, siis vist ei lendle need karvad. Aga eelnevad küsimused jäävad ikkagi õhku.
@pets Allergeenid on erinevad ja tegemist on avaliku keskkonnaga, kus võib õhus olla erinevaid allergeene, ka kassiomanikud võivad neid kanda ka siis, kui kassi ennast lennukis pole. Kui lennufirma lubab loomi pardale, siis ilmselt vastutab lennufirma. Ja allergikuna vastutaksin ise oma allergiate eest, teised ei ole ju nendega kursis.
Minu meelest on Petsi küsimus asjakohane. Jah, võibolla mitte praeguse teema kontekstis, sest kassiomanikule seda vastutust panna ei saa, aga ma väga loodan, et lennufirmadel on paigas mingid reeglid, et kass/koer on paigutatud nt viimasesse ritta, mitte lennuki keskele jms. Ehk keegi oskab jagada kogemusi, kas on mingid rutiinsed tegevused allergiaohu minimeerimisega seoses? Kas olete saanud lemmikloomaga lennates saanud ise istekoha valida? Kas keegi on saanud teavituse a la seda istekohta valides teadke, et teist kaks rida eespool istub kass? Äkki see süllevõtmise keeld ongi seotud sellega, et sülle võetud kassi saab omanik silitada ja sellega levivad allergeenid rohkem?
Lennuk on ikkagi suletud ruum ja sellel vaesel allergikul ei ole kuskile võimalik liikuda. Nt minu abikaasa jaoks lõppeb kolm tundi kassi vahetus läheduses istumist väga halvasti ja ükski käsimüügiravim seda ohtu ei kõrvalda. Tavaelus saab ta kasse vältida, kuigi ka kassiomanik kannab tema jaoks piisavas koguses allergeene (aga see ei tapa).
Süsteem on jah selline, et see, kellel on allergia, peab ise tegema kõik selleks, et allergia tõsisemaid probleeme ei tekitaks. Kui on tõsine kassi ja/või koeraga seotud allergia, siis saab sellest juba peale broneeringu tegemist lennufirmale teada anda. Hiljem lisaks lennule registreerides ja ka lennukile minnes. Siis saab ohu vähendamiseks juba varakult tegutseda. Lennule broneeritud lemmikloom ja allergik paigutatakse üksteisest võimalikult kaugele jms. Vist on isegi sellised variandid, et allergik saab tasuta teise lennu sihtkohta, kui on ikka peaaegu eluohtlik allergia. Lemmikloomi on lennukis alati väga piiratud hulgal ja seega on varakult teavitades kohtadega manööverdamiseks ruumi küll. Väikses ATR-is muidugi eriti mitte, aga enamikes lennukites küll. Suurem probleem on siis, kui lemmikloom ja allergik kohtuvad äriklassis näiteks Euroopa siselennul, kus neid äriklassi ridu eriti ei ole. Ju siis vaadatakse veidi ka mõlema reisija reisiajalugu ja staatust jne
Ja et allergikud ei tunneks ennast ahistatult, siis lemmiklooma omanikud peavad samuti ise tegema kõik selleks, et lemmikloomast või tema vedamisest ei tekiks mingeid probleeme. Allergiat nad vältida ei saa, aga kõik muud potensiaalsed probleemid eemaldatakse juba enne lennukile minekut. Kui teenindajatele tundub, et loom või pigem isegi selle omanik võib lennul probleeme tekitada, siis eemaldatakse ta nimekirjast vaikselt juba enne pardale pääsemist.
Ma ei tea, et üheski broneerimissüsteemis oleks sisseehitatud teavitus, et antud lennuki pardal on keegi lemmikloomaga. Seda infot saab ehk lennufirmale helistades (kuigi see võib takerduda andmekaitse küsimustesse) ning teoreetiliselt pärast, kui allergik pileti ostab saaks võib-olla lennufirma märkida, et antud lennu lemmikloomade kvoot on täitunud, ka siis, kui see reaalselt pole.
Kuna lennufrima küsib lisaraha lemmikloomaga reisijatelt, siis ei ole väga tõenäoline, et nad jätavad lemmikloomakohad müümata lihtsalt selle pärast, et keegi ütleb et tal on allergia. Siia peaksid siis lisanduma arstitõendid jm vajalik dokumentatsioon millega vaevalt, et ükski lennufirma tegelema hakkab.
Kui siit edasi fantaseerida, siis....kui kassiallergiku kõrvale istun ntx mina kellel on kodus kaks pikakarvalist kassi, siis musta stsenaariumi kohaselt tekib tal ju ka allergiline reaktsioon.