Kui nüüd muljetamist alustada, siis valisime Eilati, kuna see oli uus ja põnev sihtkoht, kuhu väikeste lastega võiks puhkama minna. Egiptuses sai korda 2 käidud enne laste sündi ning seejärel Dubais, mistõttu on arusaadav, et Egiptus enam ei tõmba. Pealegi tuli arvestada, et lisaks kahele täiskasvanule oli reisiseltskonnas ka 4a poiss ja just 1a saanud tüdruk. Reisisihtkoha valikut mõjutas seegi, et TopTours lubas tšarterit Tallinn-Taba ning Tabast on kõigest 8 km Eilati, aga… Vana-aasta viimasel päeval reisikorraldaja aga teatas, et lennud Tabasse lõpetatakse, et kas loobute üldse või valite Sharmi. Et mõte oli juba Iisraeli ja Eilatiga harjunud, siis ei loobunud, mistõttu ootas ees lend Tallinn-Sharm ja sealt bussiga piirini, piiriületus ja bussiga oma hotelli. Reis toimus 22-29.märts 2009.a. Hotellivalikus oli tähtis, et hotell asuks rannas ja oleks korralik. Valisime Rimonim Neptune hotelli 5*. Ja ausalt, ma ei kahetse hetkegi. Ja otselennu olemasolul julgeksin kõigile soovitada, eriti väikeste lastega peredele. See on ääretult armas, puhas ja tore koht.
Pärast Sharm el Sheikis maandumist saime bussikesse, mis viis Tabasse. Saatsid meid siis bussijuht ja kohalik araablasest esindaja. Eesti reisikorraldajat meiega ei tulnud, nende esindaja ütles vaid meile oma tel.nr. , kui peaks mingi häda olema ja sõnad, et vaadake, et tagasi tulles sinise kleepsu passi saate. Et samale ajale langes kella keeramine Eestis ja ma olin kuskilt eelnevalt „kodutööd“ tehes lugenud, et ka Iisraelis keeratakse kella, siis sai selle kohta ka uuritud, kuid Sharmis vastas olnud Topi esindaja kinnitas, et ei mingit kella keeramist,.. Olgu juba öeldud, et see info tekitas hiljem tõsise segaduse nagu ka esindaja viimased sõnad, et vaadake, et te tagasi tulles sinise kleepsu passi saate.
Reis Sharmist Tabasse oli pikk mööda kitsast, mägist ja käänulist teed. Punktid, mis läbisime olid Dahab, Nuweiba ja siis Taba. Dahabi bensukas tehti peatus ja selgus, et bussi ratas tuleb vahetada. Aga õnneks oli bussijuht väga mõistlik ja sõitis sealsetel teedel täiesti normaalselt 90-100 km/h, mida aga ei saa öelda tagasitee kohta. Bussisõit kestis oma tundi 3-4. Tabas jaotati mõned kaasreisijad nende hotellidesse ja sõitsime piirile. Meie olime ainsad, kes Iisraeli läksid. Piiril algas siis kadalipp Egiptuse-Iisraeli piiri ületamiseks, jalgsi. Sõdurid püssidega, mitmekordsed passi-viisa-pagasikontrollid mõlemal poolel. Teisel pool piiri ootas Iisraeli-poolne reisiesindaja, kohalik siis jällegi. Bussikesse ja 10 minuti pärast olime hotellis ja oma toas.
See mõningane hetk Iisraelis andis juba mõista, et ootamas on meid suurepärane puhkus suurepärasel maal – ääretult puhas ja euroopalik, ei mingit kära, lärmi ega laste näppimist. Ka hotell vastas igati ootustele, no ikkagi 5* - väga moodne, puhas, täiesti OK. Ka tuba oli mõnusalt avar, vaatega merele, rõduga ( seal kõik toad sellised ). Vaade aknast oli kosutav pärast 14 tunnist teelolekut. Hotelli check innides, öeldi, et kui beebile vaja püreed, suppi vms, siis nende köök kõik teeb 10-15 minutiga, kõik tehakse värsketest puhtalt kasvatatud viljadest. See teenus jäigi kahjuks kasutamata, kuna ei osanud arvata kodumaal, et midagi sellist võidaks pakkuda ja lapse söögipurgid olid kaasa võetud. Toas oli ka veel külmkapp ja veekeetja, nii et ka rpa, tee, kohvi valmistamine ka polnud probleem. Olgu ka siinjuures peredele, kes lastega soovivad minna, et Eilat on küll koht, kuhu oma pisikestega võib julgelt minna – puhas, ei ole vaja karta mingisugust kõhuhäda, poed on varustatud söökide-jookide-mähkmetega ( purgitoitudest oli näha Gerberit jms). Samuti oli piimasegusid, pudrusegusid, mähkmeid ( pampers ja huggies ), lutte, pudeleid ( avent ) jms sellist kraami. Hind enam-vähem, mis meil. Samuti ei tulda lapsi näppima, kuid igal pool on näha, et lastele on mõeldud.
Eilat on suurepärane väike Viljandi-suurune kompaktne linnake Aqaba lahe kõige tipumas tipus. Sealt näeb veel 3 riiki: Jordaaniat, Saudi Araabiat ja Egiptust, nii et tõeline teede ristumiskoht. Linnas on kõik käe-jala juures, nii pood kui ka lennujaam. Ehk siis keset linna, hotellist mõnesaja meetri kaugusel on lennujaam kohalikele lendudele. Väga lahe oli vaadata, kuidas mööda rannikut hakkab lennuk linna maanduma, sellest on ka pilt.
Et Eilat on Iisraelis sama, mis meile Pärnu, siis oli väga, väga palju puhkajad iisraellased ise peredega. Huvitav oli asjaolu, et iisraellastest naised, kes olid küll täiesti tavaliselt, euroopalikult riides, koos lastega basseinis ei käinud, vaid istusid riietes päevitustoolidel, küll sulistasid issid lastega.
Neil algab reede pärastlõunast laupäeva õhtuni sabbat ja siis ei teha ei tööd ega süüa. Ka laupäevane menüü erines eelmise päevade hommikulaua menüüst, tundus, et 95 % oli eelmisel päeval valmis tehtud, ntx polnud omletitegijat. Hotellis on sabbati ajaks eraldi lift, mis sõidab korruse kaupa üles alla, nuppu vajutada pole mõtet, lift sõidab omasoodu. Kaubanduskeskused, aga ka paljud tänavakaubanduse putkad on kinni. Linn on ääretult puhas, maas ei vedele konisid, paberitükke, topse ega muud. Rahvas on viisakas, keegi ei tule näpuga lapsi kiskuma ega tirima, kuid pilgud ja naeratused saadavad ja ollakse äärmiselt abivalmid. Liiklus vaikne ja viisakas, keegi ei tuututa, vöötrada aitab momentaalselt üle tee.
Kaubandus on sama puhas ja viisakas, palju on brände. Söök-jook-riided samas hinnas kui meil või kallimad, no nii ¼-1/3 võrra. Suurt pole ka alesid. 1,5-liitrine veepudel, mahlapudel maksis 10 šeekelit ehk siis umbes 30.- krooni. Keskmine odavam prae hind oli 40.- kohalikku ( spagetti bolognese, kanatiivad praekartulitega ) ehk 120.- krooni. Korralikum praad ( terve küpsekala, ja 1 suur fooliumis küpsetatud kartul, salat ) maksis juba sinna 80.- kohaliku kanti ehk 240.- krooni. Lastele on ka palju ilusaid riideid, aga jällegi maksab enam-vähem, mis meil kaubamajas või siis Lindexis jms kohas. Ka jalanõud sinna 300-500 EEK kanti, laste omad siis. Kaubanduskeskusesse sisenemisel on turvaväravad relvastatud turvameestega, kes vaatavad igasse kotti ja metalliotsijaga libistavad siseneja üle. Ka hotellide väravate juures on relvastatud turvamehed. Turvalisus on neile ääretult tähtis.
Rannariba oli suhteliselt kitsas ja kruusasegune, aga oli ka liiva. Tasub uurida, kus valitud hotell asub – paljudel hotellidel, eriti, mis asuvad laguuni ääres, pole üldse rannariba. Siis kas saab kasutada teise hotelli randa või avalikku randa. Aga vahemaad on lühikesed, sest linn on tõesti kompaktne. Merevesi oli märtsi lõpus umbes 22-23 kraadi ja ülihea. Õhk kahel esimesel päeval varjus umbes 23-24, edasi juba 27-30. Päikese käes ei teagi. Aga kuna kliima on kuiv, siis see soojus on nii, nii kontimööda. Õhtud-ööd olid ikka jahedad, õhtul välja minnes oli ikka vaja mingit jakikest peale. Novembri teisest poolest märtsi teise pooleni on tõsisematele sooja ja päikeseotsijatele ikkagi jage ja tuuline, keskmine temperatuur päeval on siis umbes 21-22 kraadi kanti, öösel isegi 13 kraadi. Hotellil oli 3 basseini: beebide oma 35 cm, siis juba suurematele sügavusega umbes 120 cm ja suur bassein, mille suurim sügavus oli 160 cm. Suure basseini soojus oli umbes 25 ja laste omad nii 33 kraadi kanti. Beebide ja ka laste bassein oli kenasti sätitud varju alla, et päike lapsi ära ei põletaks.
Hommikusöögilaud oli võrratu ja väga rikkalik. Hommikusöök oli koššer ehk siis kuna laual olid piimatooted, puudus igasugune liha. Küll oli kala ( heeringas, skumbria, tuunikala, lõhe ), oliivid kõikvõimalikes marinaadides, halvaa, kodujuustud, toorjuustud, enamjaolt biojogurtid, moosid, muna igas variandis, kohupiim lihtsalt ja küpsetatult, igasugu keeksid ja saiakesed ( nii ülimaitsvad, kahju, et meil midagi sellist ei teha ), juustud, tomat, kurk, lehtsalat, jms taimne värk ( kapsad, paprikad jne ), apelsin, õun, greip. Kohv, tee, värske mahl, kakao, maisihelbed, piim jne jne. Siin võibki üles lugema jääda.
Kuna õhtusöögi eest rootsi lauas küsiti a' 140.- kohalikku ja lapselt a' 70.- kohalikku, siis seda me ei võtnud, vaid pidasime mõistlikuks linnas erinevates restodes süüa. Kohalik õlu oli väga hea, 0,5-liitrit maksis 8.- šeekelit ehk siis umbes 22.- krooni. Veinipudel maksis umbes 50-70.- šeekelit.
Käisime siis veealuses observatooriumis, mis on üks maailma kolmest. Asus see Eilati külje all, 5 km kaugusel. Seal olid erinevad basseinid, akvaariumid kaladele ja mis peamine, veealune 8 m sügavune torn, mille seest sai Punase mere veealust maailma uudistada. Väga lahe ja cool koht. Lisaks sai allveelaevaga sõita. Eraldi sai osta pileti veel 3D kinno, kus näidati filmi haidest jms veekoletistest. Aga sinna lapsi ja rasedaid ei lubatud ning täiskasvanugi pidi olema terve südame, neerude ja närvikavaga. Seal oli erinevaid tegevusi, kalade söötmist, sukeldumist töötajate poolt jne.
Teine koht , kus käisime, oli Delfiinide Rahn. Seal veetsime imeilusa päeva. Privaatrand kuldse liivaga, mõnus ala meres ujumiseks. Delfiinide ala oli piiratud, sinna olid ehitatud pontoonid, millelt sai neid vaadata. Katsuda ei tohtinud. Sai ka nendega snorkeldada või sukelduda, aga selle eest küsiti karmi raha - a' 255.- šeekelit ja ikkagi neid puutuda ei tohtinud. Seega lihtsalt vaatasime pontoonidelt ja ujumispiirde äärest. Rannas-aias jalutasid kuked, paabulinnud, nägin ka albiinot paabulindu. Sai osta meeneid jms kraami.
Kahjuks laste pärast ei raatsinud Surnumere äärde sõita ( lisaks oli seal suhteliselt jahe ka sel ajal, asub Eilatist 200 km põhjapool ja kohalik ilmateade näitas seal sooja 17-18 kraadi ). Sinna oleks läinud praktiliselt terve päev. Kui ei oleks olnud sellist väsitavat teekonda sihtpunkti ja tagasi, siis oleks läinud kas surnumere äärde või Jordaaniasse, Petrasse. Aga me ei tahtnud lapsi kiusata. Küll jõuab! Aga Surnumere soola ja muda ja muud mõnusat kosmeetikat tõin kaasa küll. Ja tõesti, bikiinivalik on seal väga, väga korralik, ma ei ole kuskil sellist valikut näinud – spetspoekesed on kohe. Hinnaklass meie rahas – kõige odavamad algavad kuskil 500-600 kroonist.
Enamus piimatoodetest ja ka muust toidust on Iisraelis bio, mingeid lisaaineid ei tuvastanud. Kõik on ülimaitsev, lühikese säilivusajaga, aga see-eest puhas kraam. Mina üritasin ikka kõik hommikulauas pakutu tasapisi ära proovida ja peab ütlema, et kõik maitses ülihästi. Nagu öeldud, on ka toit ja vesi väga puhas, juua võiks ka kraanivett, mida me siiski ettevaatusest ei teinud, aga hambaid pesime küll sellega julgelt. Ja ostetud puuvilju ja maasikaid pesin ka kraaniveega.
Pizza on seal populaarne ning olid huvitavad - kuna liha ja piim kokku ei käi, siis olid kalaga pitsad või siis köögivilja omad. Samuti polnud hamburgeri vahel juustu ( ehtsas McDonaldsis küsiti, kui juustuburgerit tellisin, et kas juustu ka paneme ja see oli ainus koht, kus sai siis liha piimatootega kokku ). Neljapäeval vastu reedet keerati Iisraelis siiski kella. Õnneks pandi hotelli eelneval päeval suur tahvel sellekohase teatega välja, sest muidu oleksime hommikusöögist sel päeval ilma jäänud. Päev oli kohe pikem ( muidu oli juba 17 hämar ja basseinid-rannad suleti ), nüüd lubati ujuda 18-ni, algas neil suvehooaeg.
Et lähenemas oli tagasitee, siis hakkasin uurima, et mis pagana sinist kleepsu, millest TopToursi esindaja lennujaamas rääkis, vaja on. Saatsin nendele tüdrukutele sõnumi, vastus tuli mitme, mitme tunni pärast ja oli ootamatu - peate piiril ostma uue viisa, umbes 63 kohalikku raha per nägu! Ometi Eestis paar päeva enne ärasõitu kinnitati, et viisa ja piiriületustasu on makstud. Saatsin neile ka sellekohase sõnumi, aga vastust ei tulnudki. Nii palju siis antud numbrist, et kui häda on, siis avitame. Laupäeva hommikul siis saatsin sõnumi õele, et ta Estraveliga, kes reisi vahendas, ühendust võtaks. Ka sealt kinnitati, et kõik on tasutud. Estravel teatas, et Top'i omad võtavad meiega ühendust. Seda aga ei juhtunudki. Piiril ei küsinud ei Iisraeli ega Egiptuse pool mingit lisaraha ega tõendit, et midagi oleks tasutud. Egiptuse piiriametnik kinnitas, et kõik on OK ja Siinai on koguni viisavaba - ainus tingimus, et Siinailt ei lahku. Võite arvata meie üllatust seda kuuldes. Aga see polnud veel kõik Top'i poolt - uus üllatus ootas Egiptuse piiri ületamise järel...
Reede õhtul pakkisime kohvrid ja laupäeva hommikul tulime üle piiri tagasi Tabasse. Iisraeli poolelt saatis meid üle piiri väga tore inglise daam Margaret, kes seal elab ja töötab juba 18 aastat. Ta saatis Egiptuse poolele sõnumi, et meile vastu tuldaks, aga mida ei juhtunud - Egiptuse poolel ei oodanud meid keegi. Et Hilton oli otse piiril, siis ootasime tänavanurgal oma 20-30 minutit päikeselõõsas oma titaga. Lõpuks läksid juba püssimehed närviliseks ja ma otsustasin, et lähme proovime end ise Hiltonisse check innida. Läbinud 3-d läbiotsimised, turvakontrollid, sain lõpuks check innis oma soovi selgeks tehtud. Saime sisse. Saatsin ka sellekohase sms-i Topi tüdrukutele, aga võite arvata isegi - absoluutselt keegi sellele ei reageerinud siis, ammugi pole seda tehtud tänaseni .
Hilton on muidugi Hilton - ilus ja võimas. Et meie reisi muudeti ja päevaks Hiltonisse toodi, siis oli reisikorraldaja poolt kompensatsiooniks AI. Eks sai siis seda nauditud. Mereveebassein oli mõnus, aga lastele suurt mõeldud polnud, eriti pisikestele. Oli meetrisügavune jaccussi ja 140 cm sügavune päris suur bassein veega umbes 28-30 kraadi. Rand oli ka ilus ja liivane, ilusa põhjaga.
15 minutit pärast südaööd algas reis tagasi. Pimedal, kitsal, mägisel ja käänulisel teel sõitis bussijuht 140-ga. Lisaks tuli Dahabis oodata 2-te surfarit, kes magasid sisse ja šokeerisid bussijuhti ja saatjat oma varustuse suuruse ja hulgaga ( lõpuks paigutati see mingi imenipiga bussi katusele, buss oli väike, mõeldud umbes 20-le inimesele ). 5-ks jõudsime Sharmi ja siis läks juba kiiresti. Lennuk väljus õigel ajal ja kõik sujus.
Selline reis siis. Kui kedagi huvitab veel midagi, siis võib küsida. Katsun ka mõned paremad pildid välja valida ja siis panen ka lingi huvilistele.
Tänud, et nii huvitavalt ja põhjalikult jutustasite! Mul endal plaan Iisraili lennata detsembris. Ja suur soov külastada Jeruusalemma ja Petrasse sõit. Et olete märginud, kui kallid eksursioonid sinna on ja mida saaksite auto rentimisest rääkida?
Kes on juba Horizon Traveliga Eilatis käinud, kirjutage kuidas oli nt. hotellid, ekskursioonid ja kas ka lastega võiks minna? Kuidas puhtusega lood ja toiduga ja kas seal ka kõhuhädad võivad lihtsalt külge hakata?
Haldjaprintsess, God bless Israel. Seda lugedes kasvas veelgi mu lugupidamine selle väikese visa rahva vastu, kes erinevalt ümberkaudsetest märksa suuremate ressurssidega riikidest on suutnud luua toimiva ja kvaliteetse elukeskkonna.
Start Tallinnast 29 okt. hommikul 6.00. Hotelli jõudsime peale 12-st. Soe, päike, kerge tuul. Registratuuris palusime esimese korruse võimalust ja seda ka saime. Kasutasime kohe võimalust päevitada hotelli (Royal Tulip ****) basseini ääres. Lamamistoole ja vajadusel ka päikesevarje oli piisavalt. Rätikud eraldi rannakaarti est basseini ääres. Hotelli juures 3 erinevat basseini: suur kõigile, väike lastele ja eraldi mullivann + 37 C veega. Toitlustamine HB süsteemis s.t hommik ja õhtu. Valik on rikkalik ja iga päev sama toiduvalik just ka pole. Lõunat sõime iga päev erinevas kohas. Õhtul toimus reisikorraldaja briifing. 1 päev. Osalesime linnaekskursioonil mis lõppes veealuse observatooriumi külastusega. Veepargi pilet sisaldas kerget sööki (joogid ja salatid eraldi tasu eest), liikuvate toolidega kinopiletit, (saab kuulata heli kõrvaklappidega vene ja inglise keeles) ja observatooriumi külastust. meil läks väga kiireks ja täielikust naudingust jäi paar tundi puudu. 2 päev. Kruiis mootorpurjekaga Tabasse. Täpsem oleks öelda, et reis algab 11.00 sadamast, laev sõidab mööda rannikut Egiptuse piiri lähistele ja jääb seal paariks tunniks ankrusse. Minu kogemustel parimad korallid olid just seal. Kalade suhtes pilt kõikjal sama. Õnnestus kohata suht laeva lähistel vabas looduses (meres) merikilpkonna. Laeval võimalik laenutada maski ja toru snorgeldamiseks. Samuti pakutakse tasu eest mahlu ja alk jooke. Laeval korralik lõunasöök ja tagasi sadamasse jõudsime ca 16-ks. 3. päev. Võtsime kohe vara hommikul rendiauto kolmeks päevaks, siis puudub läbisõidu piirang. Maksma läks ca 100 EUR.+ bensiin (Eilati lennujaama vastas üle tee on kõik laenutuskontorid, odavaim on BUDGET, Pakutakse kaasa ka Iisraeli kaart) Meie sõitsime kohe samal päeval Surnumere äärde ja veetsime seal kogu sooja keskpäeva. Kolmest hakkasime endid sättima põhja poole ca 14 KM kaugusel MASADA-sse. Seda kohta tasub külastada. Kohal tuleb olla pool neli ja sõita köisraudteel ülesse mäetippu… 4. päev eelmisel õhtul sõitsime oma Royal Tulip hotelli tagasi ja sealt siis asutasime end taas põhja poole ca 35 km Eilatist asuvasse TIMNA PARK-i. Asub põhja sõites vasakul ja tee ääres indiaanlasi meenutavad kujud. Koht mida soovitan kindlsti külastada. Veel käisime samal päeval ära HAI BAR YOTVATA loomaaias. Paremt kätt ja taas looma figuurid juhatamas õiget kohta. Jäime hiljaks ja seetõttu üidime leppima vaid väikse siseringiga ning safari oma autoga loomade keskel jäi ära, kuna park suletakse 16 00. Looma pargist edasi 7–8 km on paremal päris vahva lehma kujudega tankla, pood ja baar. Soovitame küsida lahtist jäätist!! Täpselt Eesti maitset tuletab meelde! 5. päev. Sõitsime autoga linnas ja selle ümbruse mägedes ringi, keskpäeva veetsime korallrannas (tasuline) , lõunastasime korallranna lähistel kalarestoranis ja õhtul tagastasime auto (Hundai Gets), et mitte olla sunnitud seda hommikul vara tagastama. (rendifirma suletakse 18 00!) 6. päev. väike puhkus basseini ääres eelmise päeva õhtust ja siis langevarjuga laeva taha. See oli üks eelnevatest soovidest juba enne Eestist väljasõidu algust) Väike shoping kaplustes ja turul ning palju seda päevakest jagub. 7. päev. Viimased päikevannid enne väljasõitu ja lennukisse!
Loomulikult ei hakanud ma siin kirjeldama linna ööelu, baare, restorane, kauplusi ja turge. Nendest kohtadest puudust ei ole ja igaüks leiab neid ise oma vajaduste järele. Öösel kell 2 toimib enamasti veel kõik! Vaat üks väike tähelepanek: GIN 1 liitrine 35 NIS on päris joodav :-) ja ärgates enesetunne hea.
Tähelepanekud:
Raha kulub rohkem kui võis ette arvata. Hotelli vesi sünnib juua keedetult ja keetmata. ROYAL TULIP hotellis vee kannud, kohvi, tee ja suhkur. Kõik tasulised külastuskohad on avatud talveperioodil vaid lühiajaliselt: kas 9 või 10-st ja 16-ni. Arvestada tuleb veel et sissepääsud suletakse vähemalt pool tundi varem s.t 15:30. Autorent on odav ja seltskonnaga tasub auto rentida igal juhul ning tutvuda lähikonnaga (sobib ka surnumere äärde sõiduks. Kaugemale sõites tasub vaagida juba Surnumere, Jeruusalemma, Tel Aviv, Beer Sheva, Haifa jne kohtades hotellide kasutamist. Liikus on viisakam kui Tallinnas aga tuleb olla tähelepanelik!! kaasliiklejate suhtes. Puudub Egiptuse laadne pealetükkivus. Abi antakse (loe: abi saad) vaid siis kui seda ise küsid. Oma soove tasub väljendada siiralt ja otse. Jeruusalemm on üle pakutud, äri ja bisnis vaatavad vastu igast küljest. Ka keskmisest mustem. Maa on oluliselt puhtam, viisakam, euroopalikum … ei anna kuidagi võrrelda Egiptusega. Vähemalt “Royal Tulip” sobib ka lastega peredele kindlasti. Kõik hotellid ei oma rannariba. Ka Royal Tulip mitte aga see polnud vähemalt probleemiks meile. Soovitan kindlasti kõigile päikesest ja mereveest lugupidajatele, keda on araablaste pealetükkivud ära tüütanud, kes ei kannata kõrvaltänavate lehka ja soovivad olla ISE!
Palun abi. Läheme novembri teises pooles Eilatisse. Muuhulgas tahaks minna Surnumere äärde, eesmärk vee- ja mudaprotseduurid. Palun käinutelt infot:
- kas Surnumere ääres on meie mõistes SPA-d päevapileti/tunnipileti, riietuskabiinide, duššide jms-ga (hind?) või läheb igaüks vette, kus tahab (avalikud riietuskabiinid, tasulised duššid, vette mineku koht ja mudaprotseduurid samas kohas)?
- kas Eilatist käib buss Surnumere äärde? Kui tihti, kaua sõidab, palju pilet maksab (edasi-tagasi)? Kui kaugel on bussipeatus vette mineku/mudaprotseduuride kohast?
- kui pika peatuse peaks Surnumere ääres planeerima 8-liikmelisele sõpruskonnale, kes kõik tahaks liigeste tõttu teha paar veeprotseduuri ja mudaprotseduuri, seejärel dušši all käia ja enne edasiliikumist kerge eine teha? Kas nt 2 tundi on piisav aeg või peaks plaanima rohkem (dušijärjekordade vms tõttu)?
- Kas soovitatavalt peaks Surnumere ääres oleku planeerima mingisse ajavahemikku, nt 11-15 või on vesi soe ja mudaprotseduurid saadaval ka hilisõhtul?
- kui pika peatuse teeb Surnumere ääres Horizon Traveli Jersuusalemma ekskursioon? Kas selle ajaga jõuab nii vees hõljuda, mudavanni võtta kui ka rahulikult duši all käia? Kas jäite Surnumere peatusega rahule?
- kas on hea mõte üürida auto/väikebuss ja minna Surnumere äärde omal käel? Kas autovalikus oli ka automaatkastiga väikebusse? Surnumere ääres on parkimisvõimalused normaalsed? Juhuslik Surnumere äärde sattuja saab nii vette kui mudasse kui duši alla? Kas keegi on niimoodi omal käel käinud ja mis see kogumis maksma läks? Tean, et plätud ja rätt tuleb kaasa võtta, aga kui kellelgi on häid soovitusi, siis need on oodatud ja palutud :)). Tänud ette!
Sai käidud aasta tagasi Surnumer äärses SPA-s. Võtsime kohaliku reisikorraldaja käest päevase tripi - transport ja SPA-sse sissepääsupilet, maksis umbes 100 USA dollarit. Käterätik ja lukustatav asjade hoiukapp olid hinna sees. Eraldi protseduure ei soovinud, lihtsalt hulpisime järvevees ja määrisime end mudaga kokku (seda on järve põhjas küllaga, kuigi oli ka juba kokku korjatud muda, mida võis võtta). Ega kaua seal soolases vees ei kannatagi olla, hirmus "libe" on see vesi ja kui nahal on mõni kriim, siis kipitab hullusti. Vees saab kõndida ka siis, kui jalad enam põhja ei puuduta :). Järve ääres on avalikud külma veega dushid, kus loputad suurema osa kuivanud mudast maha, riietusruumis on korralikud dushikabiinid sooja veega. Hiljem lesisime hotelli basseinide juures, võtsime päikest ja jõime kergeid kokteile. Kahjuks SPA nime ei mäleta, võis olla Dead Sea Clinic vmt., pidi olema tuntud koht psoriaasi-ravijate hulgas. SPA-hotelli ees oli väike parkla, tõkkepuu ja relvastatud turvamehega. Inimesi oli järve ääres vähe, umbes 20-30 turisti. Ilm oli päikeseline (järve ääres pole eredat päikest, sest soolaaurud tekitavad omamoodi filtri), õhusooja oli 28 kraadi, vesi 26.
31.01.2010-07.02.2010 Eilatisse, peatume Hilton Tabas. Sooviks ära käia Petras ja Surnumere ääres. Kas on keegi samal ajal seal kellega võiks kampa lüüa? Mitmekesi on lõbusam, turvalisem ja ka odavam. Mõni rändaja võiks ka soovitada, kuidas seda trippi võimalikult soodsalt ja moodsalt korraldada kohapeal.
Kui range on see topelt turvakontroll lennujaamades? Kas kellegil on ka midagi kohvritest ära võetud? Ja kui on siis mida? Kas pudeli Vana Tallinnat tohiks kohvris olla?
Tallinnast minnes on turvakontroll tavapärane ehk teist korda täpselt sama kontroll, mis tavaliselt lennule minnes. Kuna isiku turvakontrolli hetkeks on üldpagas ära antud (ja pudel Vana Tallinnat on järelikult turvaliselt seal üldpagasis :), siis puudutab Tallinna lennujaama turvakontroll isikut ja tema käsipagasit. Nagu ikka - käsipagasis ei tohi olla vedelikke (v.a minigrip kotis pisikesed pudelid), teravaid esemeid nagu nuga ja küüneviil jms. Enne lennukile minekut tuleb lihtsalt teist korda turvaväravatest läbi astuda ja käsipagas lindilt läbi lasta. Kui tolleks hetkeks on käsipagasis juba teine Vana Tallinna pudel (ostetud lennujaama tax free kauplusest), siis sellega saab ka lennukisse. Lennu ajal on tavalennust ehk ainus erinevus see, et nii minnes kui tulles tuleb lennu alguses ja lõpus "turvakaalutlustel" ebatavaliselt kaua pingil istuda (ja ka tualetti ei lasta) - nii tõusul kui maandumisel ca tund.
Ovda (Uvda) lennujaamas maandudes turvakontrolli ei ole. Lennukilt maha, pagas kaasa ja puhkama. Mõlemad Vana Tallinna pudelid kenasti kaasas.
Aga tagasitulek on küll elamus (2009 novembri lõpp). Turvakontroll tuleb läbida Ovda (Uvda) lennujaama territooriumile sisenedes. Tollel hetkel on veel enda käes lisaks käsipagasile ka üldpagas. Turvakontrollid tegelevad absoluutselt kõigiga personaalselt, vastavalt soovile kas inglise või vene keeles. Esitatakse igasuguseid küsimusi: mitmes kord Iisraelis, kus käisite, kellega suhtlesite, kus Jersuusalemma ekskursiooni vabal ajal olite, mis nimega baaris Jeruusalemmas õlut jõite, kes grupist teiega koos olid, kus veel olete puhkamas käinud, kas pagasi pakkisite ise, mis kell see oli, kas keegi võõras on vahepeal saanud teie pagasi juurde jne jne jne. Meie kaheksasest seltskonnast lasti 6 peale u 5-8 minutilist vestlust läbi, kotte ei avatud. Ilmselt aitasid õiged vastused, s.t pakkisin ise, ühegi kohalikuga ei suhelnud, ükski kohalik ei soovinud minuga suhelda, pakkisin täna hommikul ja sellest hetkest alates olen oma pagasit valvanud, keegi ei andnud mulle midagi kaasa, ekskursioonil olin kogu aeg koos grupiga jms. Kaks üksikuna (s.t abikaasadeta) reisivat meesterahvast (omavahel sõbrad ja meie sõbrad, u 50 a) võeti ette. Küsiti kõike, alates sellest, miks nad on mitu korda Türgis puhkamas käinud, kuni selleni, kellena nad Eestis töötavad, kellena sõber töötab, kaua on omavahel tuttavad, kus tutvusid, mitu korda on koos reisimas käinud, miks neil pole fotoaparaati. Mõlemale esitati küsimusi umbes 10 minutit. Seejärel vestlesid turvatöötajad omavahel ja kontrollisid infot, mida kumbki sõber teise kohta andis. Kuna see info neid millegipärast ei rahuldanud, siis võeti ette meid (kes me olime tegelikult juba turvakontrolli läbinud) ja hakati meilt küsima, millega meie sõbrad tegelevad, kaua me neid tunneme, kus me nendega Eilatis/Jeruusalemmas koos olime ja kus eraldi, millega nad tegelesid ajal, kui me polnud koos jne. Meiega vesteldi mitu korda, vahepeal vestlesid kontrollid jälle sõpradega, küsisid omakorda neilt, kust ja kaua nad meid tunnevad, millega me tegelema, mis aastal ja mis reisil tutvusime jne. Finaalina paluti minu fotoaparaati ja vaadati pildid läbi (tänu millele nad lõpuks veendusid, et olime valdavalt koos). Saime viimastena turvakontrollist läbi. Ühel sõbral lasti kott väliselt mingi anduriga üle, avada ei palutud kumbagil.
Niimoodi kirjeldades tundub pidulikult karm, aga tegelikult on kogu see Ovda/Uvda turvakontroll paras tsirkus. Turvatöötajad teevad tähtsat nägu, näitlevad karmi ülekuulamist, räägivad, et peavad turvakaalutlustel meid kontrollima, et kusagil poleks pommi või keegi poleks meile midagi kohvrisse sokutanud. Tegelikult ei huvita neid kohvri sisu minu arvates üldse. Pigem tahavad nad teada, kas reisija on suhelnud kohalikega või kohalikud temaga, kas reisija istus turvaliselt hotellis ja oli giidi sabas ekskursioonil või käis äkki kusagil üksi ja nägi midagi, mida ei tohtinud. Need kontrollijad vaatavad väga korralikult kella ja lasevad viimased läbi ikka selle arvestusega, et ka "karmilt kontrollitud" reisijad jõuaksid Iisraeli riigi huvides lennujaama kauplustes enne lennukile minekut piisavalt raha kulutada... Meie mängisime korralikult kaasa ja ausalt öelda oli see turvakontroll üks väga lahe elamus, mis tegi Iisraeli reisi eriti huvitavaks. Meie (40-55.a) jäime Eilati reisiga väga rahule. Royal Tulip oli väga mõnus hotell (ei ühtki sõbralikku idanaabrit :), toit oli hea ja hommikusöök kella 12-ni, Iisraeli kõrbed ja mäed midagi sellist, mida varem pole näinud ja Jeruusalemm nüüd ka ära nähtud. Erilised tänud Horizon Travelile ja giid Reinule, kes selle reisi eriti huvitavaks tegi!
Lendasin '97 El'Aliga Helsingist ja enne passikontrolli oli sama pöhjalik kysitlus, kui eelmises kommis kirjeldatud, et kes mis miks ja kuidas. Kysitlejaks oli noor löbus juut, kes mu toonast Eesti passi nähes rääkis löbusa vahejuhtumi oma tööst. Nimelt yks eesti seltskond laskesportlasi oli läinud Iisraeli vöistlema ja teadagi neil oli kotitäis relvi kaasas. Yhe relva kohta turva kysis, et kelle oma. Eestlased kooris, et vene oma. -Ei, ei, KELLE oma? - Vene oma! Turva oli päris kaua aega kysinud enne, kui eestlased pihta said, mida turva teada tahtis :-P Lennukis aga vennastusin yhe vanaprouaga, kellega juttu veeretades aeg läks kui lennates. Löpuks ta kysis minult, et kas ma lähen koju. Siinkohal olin hetke aega päris vait. Tel Avivi ja Eilati lennuväljal ma mingit turvakontrolli ei mäleta.
Ei oska esialgu valida - kas võtta hotell Surnumere äärde? või Eilati? Kust oleks kõige mugavam käia paaril ekskursioonil, snorgeldamas väheke ja ülejäänud aja lihtsalt ringi vaadata ja puhata?
Valik sõltub vanusest ja puhkuse veetmise soovist, aga mina valiksin pigem Eilati. Surnumere äärde hotelli võtmine tähendab puhkuse hotellis veetmist. Kui Surnumere äärsed hotellid on samad, kus peatab Jeruusalemma ekskursioon, siis tähendab see ilma taimede ja loomadeta Surnumere kallast, kus on ühes reas üksikud suured hotellid ning puuduvad igasugused kauplused, meelelahutus jm. Imeilusad vaated, aga kardan, et need ammenduvad paari päevaga. Kogu puhkus tuleks veeta hotellis, kasutades sealset toitlustamist, kaubandust jms. Hea rahulik lõõgastumine. Eilat on asula, kus on võimalik ringi jalutada, käia soovi korral väljas söömas, poodides, nt King Citys. Kui terve puhkuse hotellis veetmine ei sobi, siis soovitan pigem Eilatit. Snorgeldamist Surnumeres ei kujuta ma üldse ette. Seal lubatakse üldiselt ainult selili ulpida ja elu vees ju pole. Snorgeldamissoovi korral tuleks ikka Eilat valida. Meie olime Royal Tulipis ja jäime väga rahule. Rahulik hotell, mugavad voodid, hea toit, rõdud basseini poole, basseini ääres piisavalt lamamistoole. Kui tekkis soov minna nö linna peale, siis kõik jalutuskäigu kaugusel. Snorgeldamiseks oleks pidanud sõitma kusagile kaugemale. Kui snorgeldamine eesmärgiks, siis oleks ilmselt mõistlik tõsta toru ja helistada Horizon Travelisse ning küsida, millist hotelli nad soovitavad.