Kummaline on see inimene... Tihti tundub, et Mujal Maailmas on kõik parem kui Eestis. Ja siis äkki...Välismaised sitahunnikud on halvemad kui meie endi omad?! Uskumatu...Mingem kõik suvel metsa, kuivkäimlate ümbrused on lagastatud, kui aus olla, siis läheb süda täpselt sama moodi pahaks. Meil on ruutmeetreid inimese kohta lihtsalt rohkem. Ma ei tea mitmega me neid sitahunnikuid korrutama peaks. Ja siin on loodud tingimused oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja ikka ei oska me käituda. India räpasus on kohati ka lihtsalt riigi suutmatus kogu rämpsu korralikult koristada. Ja kui sul pole kodus vetsu ja naabril ka pole ja kui paljud kükitavad tänava ääres rentslis siis ongi see normaalne. Aga küll olukord seal ka muutub. Nina krimpsutamine, kirumine ja nägude tegemine kindlasti ei aita...

Ma ei teadnud Indiast eriti midagi, kui sinna läksin - kõige suurem soov, mis hinges põles, oli näha Varanasit ja rahvuspargis uitavat tiigrit. need said ka nähtud.

India oli oma mitmekesisuses tõepoolest vaimustav. Ja üks häiriv tunne oli piinlikkusetunne, piinlikkusetunne seepärast, et minul on elus justkui veidi paremini läinud kui paljudel neist. Reisi lõpupoole hakkas räpasus rohkem häirima.Paha on küll nii mõelda, aga mulle tundub, et need india inimesed on ise natukene laisad - neid on seal nii palju...kui igaüks luuaga oma maja ümbruse korda teeks...oleks eelkõige neil endil parem elada. Aga on, mis on, India on põnev maa ja vahva on seal seigelda.

Nojah, aga KUHU ta pühib oma luuaga selle jama? Naabri ukse ette? Kuna neid siin nii palju on... S6nnikust ja prügist rohkem häirib mind tegelikult hoopis see, et k6ik väiksemad ojad ja j6ed on sisuliselt solgiojad. Reoveepuhastussüsteemid, kui nad ka olemas on, ei tule solgiveega lihtsalt toime. Ja kogu kraam voolab allavoolu ookeani suunas... Kuid l6ppeks on inimesed ikkagi erinevad ning kui kogu sellest saastast mööda vaadata, siis on siin avastamist ikka meeletult. Kaks kuud olen kohapeal olnud ja veel ei ole k6rini saanud :) India jutte-pilte-videosid saab vaadata aadressilt http://arvoanton.blogspot.com/

Ma valmistusin ca 4 kuud oma India-reisiks ette: lugesin, uurisin, puurisin. Aga sa ei saa kunagi olla piisavalt ette valmistatud, kui sa ei ole seal käinud ja näinud. esimesel päeval saabus ikkagi mingil määral šokk. Edasi oli juba lõbusam ja nalja ning seiklusi sai palju. See on nii erinev maailm võrreldes meie "turvalise" Eestiga. Viibisin seal 2 nädalat (mõne arvates kindlasti vähe), kuid viimasel 2 päeval sai tõsiselt kõrini. Tahtsin lihtsalt rahu ja vaikust ja oma KUIVA ning mõnusasse voodisse. Sellegipoolest oli see elamus ja ma ei kahetse mitte midagi.

Vaatasin ka just reporteri lugu. Täiesti uskumatu. Selliste nappide topikestega tibid loomulikult tekitavad enda ümber rahvahulka :S Ise veetsin 1 kuu Indias aastal 2004 ja minul on sellest maast vaid kustumatud mälestused. Palju muidugi aitas kaasa kohalike sõprade olemasolu ja 1-nädalane india pulm. Aga ka väljaspool seda ma ei ütleks, et nii hirmus shokk oleks olnud. Veetsin terve nädala New Delhis. liiklus on muidugi suht kohutav, aga see pigem tegi nalja kui shokeeris. Loomulikult on kõik teistmoodi ja 42-tunnised rongisõidud ning pidev tähelepanu all olemine tüütasid ära, aga lõppkokkuvõttes on minu meelest India imeline maa, kus on nii palju erinevaid asju vaadata. Juba loodus on niivõrd erinev riigi erinevates osades.

Mumbai on nii eripalgeline linn (ühest äärmusest teise äärmuseni). See Reporter grupp vist sattus/ jäi/ valis vist ühe nigelama linnaosa. Mulle Mumbai väga meeldis.

Mis rahvusparki külastasid? Ja selline küsimus veel laiemale ringile, et mingist välismaa reisifoorumist jäi silma, et India siselendudel ei tohi patareisid käsipagasisse võtta. Mind huvitavad konkreetselt fotoaparaadi patareid. Vastab see tõele?

Minul olid küll fotoka lisaaku käsipagasis.

Minule oli India esmamuljeks pettumus.Kõik rääkisid enne reisi kolosaalsetest sopahunnikutest aga mida polnud,seda polnud.Just nagu polekski Indias.Vähemalt Delhis ja põhjapoole oli nii.

Kusjuures on ikkagi hämmastav kui kiiresti üks maa võib muutuda. Käisin Indias esimest korda 2000. Ok, esimesed kaks päeva olin täielikus shokis ja pärast seda oli kõik suurepärane. Oli vaesust ja viletsust, aga räpasus polnud asi, mis oleks eredalt meelde jäänud. Läksin Indiasse tagasi 2003 ja veetsin seal jälle üsna mitu kuud. Ikka oli suurepärane, aga maa oli tõepoolest märksa räpasem. Vahepeal oli nimelt toimunud meeletu plasti pealetung. Esimese reisi ajal enamus thalisid tulid banaanilehel, tee pisikestes savikruusides, mis pärast joomist vastu maad puruks virutati, kõik snäkid pakiti lehtedesse (nii puu- kui ajalehtedesse :). 2003 rongis jaotati toite juba plastkarpides, teed solgutati plasttopsides, kõik asjad pakiti kilesse. Ja inimesed käitusid ikka samamoodi kui enne st "jaotasid" kõik ühtlaselt laiali. Aga on suur vahe, kas visata maha banaanileht, mille kitseke kohe üles korjab ja läbi närib, või kilekott, mis jääb päevadeks kui mitte aastateks vedelema. Aga nii või teisiti, Indiasse läheks iga kell tagasi. Ja see "armastuse-vihkamise" asi...elementaarne...LP on selle ideega kaanest kaaneni läbi immutatud ja nagu ajupesuga ikka, on raske seda mitte järele korrata..

Kashmiiris lastakse küll patareid igalt poolt välja kiskuda, kui lennata tahad.Srinagaris tehti muide 6 (!) turvaläbivaatust, neist esimene 2 km. enne lennuvälja ja viimane 10 m enne lennukit.

Mina olen leidnud väga palju vaimsust, ilu ja siirast hinge näiteks Jaapanis, USAs, Shveitsis, Korsikal, Tshiilis jne jne. Usun, et India ei ole see üks ja ainus müstiline maa, kus kõik on eriti vaimne, sügav ja eriline. Ja infantiiline "tibiajakirjandus" on minu jaoks ka "Coelho/Maharishi/Sai Baba on täielik jumal" või et "Taj Mahal on nii ilus, et miski muu ei loe, kuidas te rumalad saate Indiat põlata?"

Aga Peruus tuli sealset looduse ilu ning inimasustuse koledust/räpasust/korruptsiooni võrreldes sõbra suust: "Konkistadooride vallutus on hästi välja mõeldud legend, varjamaks fakti, et inkad surid omaenda sita sisse ära."

Jah, India on sitane. Paljud muud kohad on ka. Aga kõige selle kõrval ja sees on see rahvas välja arendanud omapärase kultuuri- ja religioonisüsteemi, mis on täiesti ainulaadne ja vanem kui kõik vastavad. Ainult juudid saavad lähedale. Just see muudab India minu jaoks külgetõmbavaks. Neil on vastused, mis ei sarnane vastustele, mis te saate mujal. Kas need vastused on õiged või valed - jäägu küsija enda otsustada. Originaalsus on väärtus. Pealegi, üldine hügieen on parandatav asi. Meie armas Tallinn tõenäoliselt ei erinenud oluliselt keskmisest India väikelinnast selles asjas veel paarsada aastat tagasi. Aga mis on paarsada aastat? Ainult viiv India ajaloos...

Muide, minus ei tekitanud Taj Mahal küll mingit vaimustust. Pigem olin pettunud. Ise kah ei tea, mida seal ootasin. Üks ilgelt kallis maja, ma ütleks. Võis siis pigem, et tema vaatamine on kalis. Mis tekitas esimesel päeval shokki - kogu see virr-varr, pealetükkivus. Sitahunnikuid ja lehmi ma üldse eriti esimesel päeval tegelikullt ei näinud. Lausa pettunud olin, et noh, kuhu need paljulubatud vaatamisväärsused siis jäävad nüüd! Nahka üritati tõmmata (ja tõmmatigi) esimesel päeval mingi 15 korda üle kõrvade. Õnneks kohanesime ruttu ja absoluutselt kustumatu mälestus jäi sellest maast. Krt, viitsiks oma seiklused kirja kah panna....

Ma alustaks siis ka sellest Kanal 2 osast. Tekitaks kõigile ainult ühe küsimuse/mõttelõnga- Kas telesaates näidataks lugusid, mis ei tekita inimestes palju emotsioone ja arutelusid, palju konflikte ja põnevust? Ja kas mitte ajakirjandus ei näita alati seda, mis MÜÜB. Edasi võivad taibuga inimesed ise mõelda. Kuid ka mina ei ole endale leidnud suurt tahtmist Indiasse minna, mis siis, et sealmail isegi mõni tuttav elab. Võibolla see tahtmine kunagi tekib. Ma arvan, et enamus saab aru millised tingimused seal on, osad lihtsalt ei kannata seda ja ei pea vajalikuks seda oma silmaga näha. Ja siis on teine grupp, kes tahab näha ja veel kolmaski, kes arvab, et need kes seda näha ei taha ei oska piisavalt suure silmaringiga asju vaadata. Võta Sa kinni, kes õigesti ütleb? Neid variante on ju veel tuhandeid, kes mismoodi ja kuidas arvab. Pigem oleks tore näha väga sisurikast diskuteerimist teemal, et millepärast tahetakse ikkagi Indiasse minna ja mida sealse eluolu õppimine/nägemine inimesele annab.

:)