Nagu öeldakse - unistamine pole keelatud.
Ammu on plaan olnud minna Kesk-Aasiasse. Mäed ja muidu kreisi viiks kõigepealt Tadžikistani. Siiditee, söök ja kultuur Usbekistani. Muidugi veel parem oleks mitu riiki ühekorraga. Jagage kogemusi!
Paar aastat tagasi kui airBaltic veel Riiast Almatysse lendas sai käidud Kõrgõztanis 4 päevasel ratsamatkal koos jurtades ööbimise ja sinna juurde kuuluvaga ( kumõss, lambaliha jne.) Mul on selle matka giid Nurlan siiani facebooki sõber. http://kyrgyzriders.com/tours/4-day-tour-of-amsterdam-and-zaanse-schans/
Samuti osalesime Kõrgõztani iseseisvuspäeval nomaadide mängudel Issõk-Kul järve ääres.
Vaata veel korra üle "Kaks kanget Sovietistanis" , sealt saab ideid, mis kohti külastada.
Kogemus on piiratud, aga küllaldane, et sooviks sinna tagasi minna. Olen käinud Tadzhikistanis ja Usbekistanis. Tadzhikistan piirdus Dushanbega, aga seal peaks kindlasti pigem loodusele tähelepanu pöörama. Usbekistanis tegin sellise klassikalise paksu lääne turisti marsruudi - lendasin Tashkenti, sealt edasi Hivasse, sealt rongiga Buharasse ja sealt Samarkandi. Kõik olid väärt kohad.. Odav, huvitav.. ja on hea enda kohta hetkeksi öelda - miljonär.. Raha vahetamine tõi kaasa kingakarbitäie kupüüre. Linnadest meeldis vist kõige enam Buhaara, Hiva olin nagu suur vabaõhumuuseum, Samarkand on selline segu nõukaaegsest ja ajaloolisest arhitektuurist. Saan aru, et minu kogemus on väga pinnapealne, aga ma kindlalt soovitks Sul selle plaani ellu viia..
Tahaks ka Kesk Aasiasse, eriti tõmbab rattamatk Pamiiri kiirteel.See suvi võiks minna.
Minul olid esimesed kokkupuuted Kesk-Aasiaga ca 60 a tagasi- tudengina Kasahstanis uudismaal ja noore insenerina Usbekistanis tehast käiku laskmas. Baltikumi kultuuriruumiga võrreldes noorele inimesele paras katsumus. Näiteks väikelinna turul joogivee ostmine- 0,5 liitrit 5 kopikat. Kohalik vanamees peale bussist väljumist loputab nägu tänava servas pisikraavis-arõkis. Mägikülas elamus (toas) on põrandal ,seintel mõned vaibad, nurgas riidekirst-sundukk ja seinal naela otsas käärid ja valjuhääldaja plastikkerega (muidugi juhtmeid karbi juurde ei olnud) jne. jne.
Paar aastat tagasi tegin uue kohtumise ja nii erutavaid kontraste enam ei kohanud.
Eri riikide poolest soovitan kindlasti Usbekistan Samarkandi, Buhhara ja Hiivaga , Kõrgõzstan oma metsiku loodusega (siin tripis on küllalt soovitusi) ja Kazahstan Nursultani ja Almaataga ning Almaata ümbruse loodusega.
Tadžikimaal olen ainult olnud Dušanbees, mis erilist muljet ei jätnud.
Minu jutud tripis
Minu esimene kokkupuude Kesk-Aasiaga oli kuskil 40 aastat tagasi-spordivõistlused Ashabadis (Turkmeenia), aga jäi ka muuks ringikolamiseks aega. 7-8 aastat hiljem sattusin uuesti Turkmeeniasse, aga juba kõrbematkama. Sinna aega jäävad ka kõikide teiste -stanide külastamised, matkamise eesmärgil:) Kui nüüd uuesti minna, siis Kõrgõzstani (Kirgiisiasse) arvatavasti.
Meie käisime 2019 kahekesi,aga autoga. Siia pikka juttu ei hakka kirjutama, aga olgu öeldud, et iga kell läheks tagasi ja väga meeldis. Kahetsen, et pamiiris jäi teelt välja wakhan valley alumine ots ja et uzb jaoks oleks pidanud rohkem külastama linnu ja ajalugu. Kuna aga tee oli üsna pikk, siis kõike ära näha polnudki võimalik. 2.5kuud ja ca 25000 km. Filmimees kõva pole, aga pigem enda jaoks tegin natuke mingit liikuvat pilti ja kui huvi siis leiab juutuubis mind üles. Võibolla saab sealt kasvõi natuke inspiratsiooni.
Sihukestesse situatsioonidesse ikka satub. Kannatlikkus, nagu ka kenasti välja tuleb, on alati põhirelv. Kõige rohkem 20 eurot oleks vast piisav olnud, aga peaasi, et jama kaelast ära sai.