Ma tegelt ei viitsi pikalt siin vaielda, nagu öeldud, igaüks otsustab ise, et milline suhtumine kindlustusfirma jaoks on tema jaoks okei.

IMO päris naljakas küll, et kui on juttu sellest, et kuidas kindlustusfirma peab kindlustusjuhtumi realiseerumisel käituma, siis hakatakse ette heitma, et miks kindlustusjuhtum üldse tekkis. Et kui teisele autole otsa sõidad ja kaskokindlustus keeldub hüvitamast, siis hakkame ka arutama, et oli siis vaja otsa sõita? Selle jaoks ju kindlustus ongi, et kui juhtub midagi.

Lennufirma kipsiga lennukisse ei lase jah aga fakt on, et selle peale PZU soovitas, et võtke siis kips ära ja tulge ikka. Eralennukist ei ole mina sõnagi rääkinud.

Norsu, mida sa ülbad. Oli jah Lufthansa, jäi tähelepanuta. Hea diskussiooni aluseks on alati öelda, et teine valetab tuimalt. Eriti, kui see asja sisu ei muuda. Selgelt on läbi Euroopa autoga kojusõit koos mitme inimese ööbimiste, kütusekulu, toitude jmt-ga kallim, kui ka Lufthansa pilet.

Natuke teemaväline küsimus, aga kas see on koguaeg nii olnud, et kipsiga lennukile ei lasta või on see mingi viimaseaja reegel?

Ma pole nagu eelnevalt seda kuulnud.

Ja mis selle põhjendus on?

Mis ajast need pärinevad, ma ei tea, aga praegu kehtivad umbes sellised reeglid kipsiga lendajatele:

• Enamik lennufirmasid lubab lennata 24 tundi pärast kipsi paigaldamist vähem kui 2h pikkustele lendudele või 48 tunni pärast pikematele lendudele. Seda seetõttu, et kipsi paigaldamise algfaasis on turseoht, mis võib mõjutada vereringet.
• Kui kavatsete lennata kipsiga, peate võib-olla laskma selle lõhestada. Seda tehakse turse vältimiseks ja süvaveenitromboosi (DVT) ning sektsioonisündroomi, tursest põhjustatud potentsiaalselt tõsise seisundi, riski vähendamiseks
• Kui kavatsete kohe peale kipsi paigaldamist lendama minna, öelge kindlasti teid ravivale tervishoiutiimile. Võib-olla peate enne lendu kipsi maha võtma ja sihtkohta jõudes uuesti paigaldama
• Kui mõlemad jalad on kipsis, pole tõenäoline, et saaksite lennata. Nõu saamiseks pöörduge oma reisikorraldaja või lennufirma poole

Teie koht lennukis:

• Kui teil on kipsis ülakeha või jalg ja võite põlve painutada, saate istuda tavalisel istmel.
• Kui teie kips katab teie põlve, ei saa te seda painutada, seega peate oma lennufirmaga kokkuleppel tegema spetsiaalse istekoha. Paljud lennuettevõtjad nõuavad sellisel juhul lisakohtade ostmist.
• Te ei saa istuda ka varuväljapääsu juures, kus istmetel on rohkem jalaruumi, kuna te ei saa hädaolukorras lihtsalt liikuda.

Eks eelnevast hakkab midagi välja kooruma, niipalju kui mina aru saan, jagas kindlustusfirma piisavalt adekvaatseid soovitusi, kuidas sellise reeglistiku raames ikkagi võimalikult kiirelt koju jõuda. Kindlasti ei ole neid reegleid välja mõelnud kindlustusfirma ise ja küllap saaks kindlustusfirmaga kokkuleppel ka teisi lahendusi leida, näiteks tulla 48h möödumisel lisakohta ostes või hoopis maad mööda. Mis on aga pikemad ja vaevalisemad versioonid kõigepealt kannatanule endale.

Kindlasti tegi PZU kõik valesti ja teevad jätkuvalt. Odaval hinnal on oma põhjus.
Toon näite kaskokindlustusest autole. Autol oli vabatahtlik kaskokindlustus ja valitud sai, kuna oli kõige populaarsem. Kindlustusajalugu kas neil on näha või mitte, kuid see on täiesti puhas.
Kriimustati auto parklas ja sai kakso abil korda tehtud. 
Peale seda tuli varsti teade, umbes midagi sellist, et teil on olnud kindlustusjuhtum bla bla bla, me peame nüüd kuutasu tõstma. Milleks see kasko siis veel on?!

Sai uuritud vähe ja ei ole ainuke, leidus sarnaseid juhtumeid ja isegi olukordades, kus on 0 omavastutusega klaasikindlustus ja peale klaasi vahetust sooviti kuutasu tõsta. Lisaks oli kuulda palju sellest, kuidas probleemide lahendamiseks tuli ise "joosta paberitega" ja asju ajada. 

Seevastu Seesam, Salva, mida kasutasin ise ja kasutavad sõbrad, sugulased, probleeme ei ole, asjad on alati kindlustuse poolt korda aetud, nii kodus juhtunud kindlustusjuhtumite puhul kui ka autode puhul. Mis kõige olulisem, järgmise kuu ja järgmise aasta kuuarve on alati jäänud samaks. 

Tulles nüüd tagasi selle reisikindlustusjuhtumi juurde, miks võime öelda, et kõik tehti valesti.

Klient ei jäänud rahule, ei ole ühtegi positiivset sõna kliendi poolt. Sa oled kodust kaugel, sa ootad abi ja mida saate? Klienditeeninduses on üks lihtne reegel, kui klient jääb rahule, siis on tehtud teenusepakkuja poolt kõik mis võimalik. See ei tähenda sugugi, et klient peaks oma tahtmise alati saama. Juhul kui teenuse pakkuja ei suuda, ei saa kliendi soovidele vastu tulla, tuleb seda põhjenda nii, et klient jääks rahule. 

Kindlasti on väike osa kliente, kellel on alati pind tagumikus, isegi kui ta saab kõik mis tahab.

PZU ei ole ainuke selline, oli ka teisi kes harrastasid kuumakse tõstmist. 

Kindlustusel on seda õigus tõsta kuumakset aga nagu näete, teevad "paremad" kindlustajad seda ainult olukorras, kus satutakse pahatahtliku või väga hoolimatu kliendi otsa.

PZU ei leia ka ise oma käitumisele õigustust, vastasel juhul oleks nad juba omapoolse vastuse andnud, vabandanud või selgitanud olukorda.

Siin tuleks aru saada sellest, et kindlustus ei ole mingi heategevus, mis peaks kõik kulud kinni maksma.

Ei, kindlustus pole mõeldud selleks, kindlustus on mõeldud selleks, et lihtsalt hajutada kõik tekkivad kahjud ühtlaselt laiali pikema aja peale (ja teatud tingimustel ka erinevate kindlustusvõtjate vahel) vältimaks ootamatul ajahetkel tekkivaid suuri kulusid.

Pikas perspektiivis maksab klient kõik need kahjud kinni ja lisaks ka seltsi ja selle töötajate töö ja nii see peabki olema.

Seega on täiesti loogiline, et kindlustusmaksed on kõrgemad neile gruppidele, kellel rohkem kahju tekib. Muidu saaks raha otsa. Puhas matemaatika.

Selle puhta matemaatika järgi peaks pikaajalistele klientidele, kes kahju tekitanud ei ole, raha tagasi maksma. On üks suur rahakassa kuhu kliendid raha jätavad, osa sellest läheb kahjude maksmiseks, ülejäänud töötasud, kasum, maksud. See on äri, toodetakse kasumit.

*Kindlustus-klienditeenindus, paljudel juhtudel piisab sellest, kui asjad selgeks rääkida, piisavad selgitused anda. 

Kindlustusest oleks tulnud selgitada, miks ei saa last kipsiga lennukile lasta, kuidas tegutseda, pakkuda igakülgset tuge ja nõuannet, helistada ja uurida kuidas kliendil läheb. See ei ole nii, et meil on 1000 inimest välismaal hädas ja klienditeenindajad ei jõua helistada kõikidele.

Tur1st, see on küll juba üsna OT, aga ma olen kaks korda saanud PZUst vabanduse, et kahjuks ei ole kaskokindlustuse makset võimalik uuest perioodist rohkem alandada, kuna on olnud kahjujuhtum (mitte mingi parklakriimustus, vaid korralik mitmete tuhandete suurune kahju). Nii et mina küll ei saa kurta.

Kindlustusfirma vahetus aitab suurepäraselt makset alandada, võtad järgmise perioodi mujalt ja tekitatud kahjud ununevad kohe.

Pelgalt artikli põhjal on raske toimunut objektiivselt hinnata, ent küsitavusi on siin küll:

1. Isiklikult lennujaama kohvrile järgi minek ei ole kindlasti ainuvõimalik lahendus, näiteks saaks selleks kasutada mõnd kullerteenust. Olen sarnases olukorras olnud (ise lapsega ootamatult haiglas ja kaasa vastsündinuga kodus) ning kasutanud siis asjade transpordiks OSC kullerteenust, mis 2h jooksul alates tellimuse tegemiseks toob Tallinna piires asjad kohale. Teenuse hind alla 15 kg puhul oli vist 7 eurot. Milanos on sellise kullerteenuse pakkujaid jalaga segada, näiteks https://www.zebre.it/servizi.html ja ei usu et hind seal röögatu on.  

2. Jutt sellest, et Lufthansa kipsiga üldse lennule ei luba on jama. Nagu viktor54 juba põhjalikult kirjeldas, lubab Lufthansa lubab kipsiga lennukisse küll, selleks tuleb nende meditsiiniteenistusele esitada nn ’fit for fly’ sertifikaat, mille vormi leiab siit lehe lõpust: https://www.lufthansa.com/it/en/travelling-healthy. Reeglina on nõutav et kips poleks päris värske (min 48 tundi), samuti tuleb jalakipsi puhul broneerida 2 kohta jne: https://www.fluggastberatung.de/fliegen-mit-gips-wichtige-hinweise-fuer-sie/#Fu%C3%9F. Kas seda tehti, ei tea, ise arvan et ei võetud vaevaks, lihtsam ju ei öelda...
Veelkord, üldist keeldu ei ole, iga juhtum otsustatakse eraldi raviarsti ja Lufthansa meditsiinikeskuse vahelises suhtluses, kindlustusfirma arstil pole siin midagi ütlemist ning nädal aega selle küsimuse lahendamiseks on üle mõistuse pikk jokutamine.