Meil oleks vaja täiskohaga koduabilist meie majja elama Tallinnas. Tekkis idee, kutsuda keegi Aasiast. Ilmselt on nad kohusetundlikumad, vähenõudlikud, rahaliselt oleks kah vist soodsam. Ühesõnaga, tahaks seda mõtet edasi arendada. Kas kellelgi on ideid, kuidas mõtet edasi arendada? Kust kohast infot koguda? Näiteks, mis riigi poole peaks vaatama, kuidas kontakti saada või sellise sooviga inimesi sealpool leida, millise bürokraatia ja asjaajamise ma endale sellega kaela tõmban jne. Olen väga tänulik igasuguse info, mõtte, vihje, kogemuse kirjelduse eest.
Naljakas, Brasiilias kus on väga levinud jõukamal seltskonnal koduorjade kasutamine on just võetud vastu seadus, et koduori on ka töötaja, kellele laienevad kõik õigused mis tava töötajatelegi, samuti ka kohustused makse tasuda jne.
Mis seadus üldse reguleerib seda, kui mina (eraisik) võtan sinu (eraisik) endale mingit tööd tegema? Kes peab maksma mis makse?
Mingi aeg tagasi oli uudistes, et üks välismaa (prantsuse?) poliitik sai maksusüüdistuse, sest oli üle 10 aasta tagasi maksnud lapsehoidjale mustalt.
Ja ka minu südametunnistusele ei istu mõttemall (veidi ultreeritud) pool-keskaegsest ühiskonnast, kus elavad ülikud ja orjad. Viimased saavad täpselt niipalju palka, et ei sureks kohe maha ja taastoodaks uut tööjõudu (teha lapsi). Ka meil üritati midagi sellist luua - Enn Veskmimägi tööandjate manifest, kuid hr.Veskimägi unustas ära olulise poindi, et piirid on ju lahti.
Eks ta pisut ole kultuuri teema küll, näiteks vanal heal Inglismaal oli 19. sajandil teenija olemasolu elementaarne. Muide, päris meeleolukalt on seda kirjeldanud ajaloolane Bill Bryson oma raamatus "At Home": http://delanceyplace.com/view_archives.php?1637
Alamäe ettepanek võib esmalt ahvatlev tunduda. Legaalne võimalus justkui orja pidada. Tõsi ta on, et tegelikult enamus neist soovijatest olekski selle imepisikese rahaga vabatahtlikult nõus ja oleks veel õnnelik ka. Kuid tekkib palju agasid. Kui paljudel on see eraldi vaba tuba võtta? Saad küll lapsehoidja aga kas ise ka tööd saad? Ja see väidetav aeg, mis siis õppimisele ja majanduse edendamisele jääks??? Saad hoopis rahulikult kahes töökohas miinimumi eest rügada. Pigem on asi hoopis selles, et keskmise palga ostujõud on närune. Enamus rügab looma kombel tööd teha aga raha justkui kaob ära. Kes vähegi piiri taga töötamist näinud, neile pole mõtet ajada iba, et meie tootlikkus on nigel. Pigem paneb imestama, mis valemiga sellise uimerdamise eest head raha saab teenida. Kui kord majja lüüa, siis jaksaks ka eestlane oma normaalse sissetuleku eest endale Eestist koduabilise palgata. Praegusest palgast äraelamine on kunst. Seda siis valdava enamiku jaoks.
Võtame asja kokku.
- sealt teenija toomine, arvestades, et teda tuleb ka üleval pidada lisaks sellele väiksele (ebaseaduslikule) palgale, ei ole majanduslikult otstarbekas
- sealt teenija toomine on poosetamine
- mõningatel juhtudel sealt teenija toomine on endale armukese otsimine
Need kes mingist imeodavast aasia tööjõust räägivad oleks nagu 10 a. kuskil maganud. Jah, odavalt võid leida inimese kes oskab kääridega muru lõigata, aga mitte enamat.
Postimehe artiklis toodud 150eur on Filipiinidel 8600php, mis on alla seadusliku miinimumi Metro Manila ümbruses ja vaid natuke kõrgem kesk Luzoni miinimumist. Nõus eelmise kommentaariga - saab küll sellise raha eest inimese, kes aga:
- püsib paigal seni, kuni midagi paremat leiab (kasvõi illegaalselt);
- ei saa ta sinu inglise keelest aru ega sina tema dialektist;
- sellises keelebarjääris proovi siis selgitada, kuidas asju tuleb kodus teha ja miks ta ei või lapsi kasvatada nii nagu neil provintsis kombeks on.
Odavusel on "oma hind".
Kel rohkem huvi: http://www.bles.dole.gov.ph/PUBLICATIONS/Current%20Labor%20Statistics/STATISTICAL%20TABLES/PDF/tab24.pdf
No ja kujutage ette kui kuskil Magnitogorski ajalehes ilmub artikkel, et Eesti miinimumpalk on 355.- euri , see tähendab ju seda, et 400.- eurise palgaga jookseks jookseks pool Eestit meie oblastisse tööle. Anyone?