Koroonavaktsiin

Tere! Nüüd, kus eesrindlased on omad vaktsiinid kätte saanud... Kuidas suhtuvad tripikad koroonavaktsiini kohustusse üldse? Kas tõesti on võimalik, et sellise "kiirelt areneva tüvega gripi" vastu saab vaktsineerimise muuta kohustuslikuks? Nii kohustuslikuks, et seda hakatakse nõudma nö üle maailma.

Ise laseksin ennast vaktsineerida ja loodan, et see muudab reisimise lihtsamaks (nt vaktsineeritud ei peaks enam negatiivset koroonatesti ette näitama ega isolatsioonis istuma). 

Samas ma ei usu, et see vaktsiin kohustuslik tehakse. Oma koduriigis on sul täielik õigus olla vaktsineeritud või mittevaktsineeritud. Reisimine ei ole kohustuslik.  

Küll aga on igal riigil õigus seada oma sisenemistingimused. Näiteks kollapalaviku vaktsiin on juba praegu paljudes Aafrika ja Lõuna-Ameerika riikides sisenemistingimuseks ja keegi ei protesti selle üle, et neid diskrimineeritakse kuna ilma vaktsineerimata sinna riiki ei saa. Kui koroonavaktsiini tuleks hakata kord aastas tegema, siis vaesed riigid ei jaksa kuidagi oma kodanike igal aastal uuesti vaktsineerida. Miks aga peaks turistid nende elud ohtu seadma nende omas kodus viirust levitades? Erinevalt turistidest, kes on reisikindlustusega kaetud ega pea haigestumise korral millegi pärast muretsema, ei saa need vaesed elanikud seal haigestumise korral isegi korralikku meditsiiniabi endale lubada. Seega oleks suhteliselt isekas nõuda, et meil peab olema õigus siseneda teise riiki ja potentsiaalselt nakatada sealseid elanike.

"Catching" ei tähenda eesti keeles nakatumist

Mida siis?

@ smallisland

Selles konkreetses lauses tähistavad sõnad "catching" ja "passing" tegevust. Järelikult on siin kontekstis tegemist tegusõnadega.

Tegusõnana on ilmselt kõige lähedasem vaste "püüdma", "kinni püüdma", "haarama".

Kui "catching" oleks lauses omadussõnana, siis oleks tema tähendus tõesti "nakkav", "haarav"  (nt. "This disease is catching."). Aga kõnealuses lauses see sõna ei kirjelda mitte millegi omadust.

Nimisõnana oleks see siis "püüdmine", "kinni püüdmine", "haaramine".

Nakatumine on pigem "infection". Nakatumise takistamine siis "prevention of infection".

Ma ei ole muidugi keeleteadlane ja kui ma eksin, võib keegi mind parandada.

Antud lauses ja kontekstis on "catching" vaste siiski justnimelt "nakatumine". 

Ehk siis, tõenäosus et Viirus "saab sind kätte", mis maakeeli ongi üksüheselt nakatumine (ja lause teine pool oli seal siis "selle võimalik levitamine / edasi kandmine"). 

Kuid fookus on siin ikkagi eelkõige selles, et viimase osas konkreetsed detailsemad teadmised puuduvad, kuid olemas on kõik eeldused, et lisaks nakatumise / haiguse raskema kulu kaitse eest, hoiab vaktsiin sind tõenäoliselt lisaboonusena ka levitamise eest. Seda siis teoreetiliselt, seniks kuni meil vaktsineerituid saab olema oluliselt rohkem (lisaks kliinilistele uuringutele) ning möödunud ka rohkem aega, et vastavaid tulemusi kokku võtta ja avaldada.

No mida siin catching and passing  üle vaielda on? Ilmselgelt on ilma tähtsate meeste sõnavõttudetagi selge, et  keegi ei  saa kindlalt veel lubada, et vaktsiinid toovad õnne meie õuele, aga kõik loodavad ja vapramad ehk vaktsiinide väljatöötajad ka eeldavad tugevalt, et õnn tuleb peale vaktsiini manustamist meie õuele.  Olgem positiivsed !!! (mitte koroona) ja loodame/eeldame siis parimat :)

Teema algatajana liikusid minu mõtted pigem seda rada, et inimese terviseandmed pole just sellised, mida kõikidele kuulutada tahetakse ja sellest lähtuvalt, ei peaks see ühegi transpordifirma (lennukid, laevad jne) asi olema küsida, mis vaktsiinid mul tehtud on või pole.

on küll nende asi, sest kui sihtkoha riik sind seetöttu sisse ei lase, et sul vaktsiinid tegemata, siis peab ta sinu tagasi toimetama, seepärast lennufirmad enne pardalelubamist kontrollivadki, kas sul on viisa jne tehtud, et end selle eest kaitsta

@madle-helena

Kohe päris ausalt, kas see, et ettevõte/isik X näeb, et sa oled vaktsineeritud haiguse X vastu muudab su elu kuidagi paremaks/halvemaks või tekitab mingi erilise (halva) tunde?

@ madle-helena

Juba ammust ajast nõutakse osadesse riikidesse sisenemiseks (s.t. ka sinna riiki lendavale/sõitvale transpordile pääsemiseks)  ka kollapalaviku vastu vaktsineerimise tõestamist. On täiesti iga riigi oma asi, milliseid tingimusi ta võõrastele riiki sisenemiseks seab.

Need, kes tahavad sinna riiki pääseda, ei ole seni küll valjuhäälselt selle vastu protesteerinud.

On ju ka selle haiguse vastu vaktsineerimine nii enda kui ka teiste huvides.

Miks peaks siis nüüd koroonaviirusega teisiti olema?

Minu meelest peaks just hea tunne olema, kui saad näidata, et sa ei ole ennast ümbritsevatele inimestele ohtlik.

Ei oleks minul küll mingit probleemi oma vaktsineerimisest teatada.

Kui juurakeeles rääkida, siis Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) artikkel 9 ütleb tõepoolest et terviseandmeid on keelatud töödelda, ent sama artikli lõike 2 punkt i teeb sellest erandi, kui see  'töötlemine on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral': https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET.

Lisaks muidugi asjaolu, et isiku enda nõusolekul on terviseandmete töötlemine alati lubatud. Iseküsimus on muidugi, kas info vaktsineerimise kohta on terviseteave, ent GDPRi tõlgendamisel on seda käsitletud üsna laialt ning ka vaktsineerimisteavet loetakse siia alla.

Mul on üsna kurb vaadata, et ka siin foorumis kipub Corona vaktsiinide teemal kismaks minema. Mõtlesin just hiljuti sedasama kollapalaviku näidet, mille Madle-Helena välja tõi. Nii lihtne see ongi. Riik kaitseb oma inimesi ja kes ei soovi vaktsineerida, see istubki kodus ja pole mõtet sappi pritsida. Mul on ka paar tuttavat, kes on pm vaktsiinivastased. Küllap on omad põhjused mitte lasta vaktsineerida ja andku minna, igalühel on oma keha ja teeb mis tahab, aga ei ole mõtet päevast päeva korrata teistele kui ohtlik see on. Need inimesed usaldavad pigem mingit Portugali ajalehte või UK portaali või veel hullem internetis liikuvat lavastatud näidet selle kohta, et Lätis inimesi haiglates meelega tapetakse. Mingil põhjusel ei usuta aga meie oma kodumaa uurivat ajakirjandust ega usaldata meie meditsiini. Ja sellest tekib meie väikese rahva lõhestumine ja vennaviha. Õigupoolest on juba tekkinud üsna sarnane olukord, mida ajaloost teame ja sellest on kohutavalt kahju.

Vaktsineerimise kohustuse riiki sisenemiseks kehtestavad pigem riigid ja mitte transpordiettevõtted. On küll juttu olnud, et mõned lennufirmad äkki plaanivad seda, aga reaalselt ma ei usu, et nad seda lõpuks teevad. Näiteks Qantase puhul läheb pigem nii, et Austraalia nõuab teiste riikide kodanikelt vaktsineerimist ja ongi asi korras. Õiguslikult on see palju lihtsam ja maailmas juba toimiv süsteem näiteks selle kollapalavikuga. Siis on ka kodanikul hea ja lihtne valida, kas ta tahab sinna riiki minna või mitte. Transpordiettevõtte kohustus on kontrollida, kas reisijal on täidetud kõik riiki sisenemiseks nõutavad tigimused. Tegemist on täiesti seadusliku kohustuse ja õigusega ning rahvusvahelisse kohtusse kaebamine seal ei aita ;)

Reaalselt läheb sellise süsteemini kindlalt veel aega ja võib-olla seda ei tulegi enamike riikide jaoks. Reaalsem on hetkel see, et mingist hetkest tekib alternatiiv kohustuslikule testimisele ja/või eneseisolatsioonile. Kodanik saab riiki minnes valida, kas teeb eelnevalt sisenemiseks vajaliku testi ja näitab negatiivse tulemusega paberit ja/või on nõutud aja eneseisolatsioonis. Lisandub võimalus näidata kinnitust, et oled vaktsineeritud ja vältida neid juba kehtivaid sisenemist piiravaid reegleid.

Pakun, et selle süsteemi võtavad kasutusse esiteks rohkem turismist sõltuvad riigid. Küprose kohta sellised jutud käivad. Pole viitsinud seni kontrollida, kas ka mõni vastav määrus vm on vastu võetud või on tegemist lihtsalt mõtetega (a la Reinsalu säutsud). Selliste väiksemate riikide jaoks on see ideaalne variant lihtsustada liikumist. Turist saab valida, kas teeb läbi pikema protsessi ja saab päev enne reisi teada, et on positiivne ja reisile ei saa või teeb vaktsiini juba varakult ja kasutab seda ka järgnevate reiside jaoks.

Mingi hetk võivad lisanduda eksootilisemad saared jne. Nende jaoks on väga oluline jätkuvalt see, et turist kindlalt haigust kaasa ei too. Pakun, et süsteem võib olla selline, et vaktsineerimisele lisandub kohustulik test näiteks lennujaamas. Tulemus on see, et kaob ära kohustuslik 10-14 päeva kehtiv karantiin kinnises hotellitoas või piiratud alaga kuurortis jne.

Eks variante ole veel. Koheselt järgnevate kuude jooksul ükski vähegi reisijale oluline riik (erandiks võib saada tegelikult Iisrael) vaktsineerimist ainsaks riiki sisenemise tingimuseks ei sea, sest vaktsineeritute arv on selleks liiga väike. Mööduvate kuude jooksul saab ka selgemaks kaua ja kuidas kasutusse võetud vaktsiinid toimivad. Hetkel on esimestel vaktsiinidel testitud kaitseperiood vist jõudnud 7-8 kuuni. Aga minu lootus on, et vaktsineerimist tõendav kinnitus saab reisimist lihtsustavaks tõendiks ja ma saan vähemalt suvest alates nii töö kui ka puhkusega seotud sõidud lõpuks väiksema jamaga tehtud kui eelmine aasta.

vatse öelduga nõus. Mis konkreetsesse tehnilisse korraldusse puutub, siis hetkel on veel raske öelda, millisest arendusest kujuneb reisivaldkonna standard, ent usun et siin on eelis süsteemidel, millel on analoogne kogemus juba olemas ning selle pinnalt pakuksin hetkel kõige lootustandvamaks lahenduseks IATA Travel Passi: https://www.iata.org/en/programs/passenger/travel-pass/, kuna IATAl on kollapalavikuga seotud kontrolli kogemus olemas, tegemist on lennuettevõtete katusorganisatsiooniga ning süsteemi arendamisel saavad nad tughineda juba olemasolevale Timatic andmebaasile, mille alusel ainuüksi 2019. aastal kontrolliti ca 700 miljonit reisijat.

Antud äpp hõlmaks nii riikide aktuaalseid sisenemisnõudeid kui ka näiteks infot selle kohta, milliste testikeskuste tulemusi tunnustatakse ning kuidas toimub võltsingute tuvastamine.  Hetkel on äpp veel arendamisel, aga turule lubatakse sellega tulla selle aasta esimeses kvartalis. Elame-näeme.

Väga huvitav arutelu, kohe mitmest aspektist.

Esiteks vaktsineerimine kui selline -  kas seda saab kohustulikuks teha? Demokraatlikus riigis siiski üdljuhul mitte ja igaaühe otsustada jääb, kas vaktsineerida või mitte. Mina nt loodan, et saaks võimalikult kiiresti vaktsineeritud, aga kõige rohkem soovin, et mu vanemad saaksid vaktsineeritud - siis saaksin rahulikult ja muret tundmata neid külastada. Loodan, et nendenigi jõuab Eesti järjekord siiski pigem varsti.

Minu tööandja (elan välismaal) hetkel peab läbirääkimisi peakontori asukohariigiga, et meie töötajad saaksid ka vaktsiini nn esimeses järjekorras, tulenevalt töö iseloomust. Loodan, et neil see õnnestub ja seega saan ka mina oma süstid kätte.

Reisimisega seoses aga võib täita vabalt juhtuda, et mitmed riigid seavad vaktsineerimist riiki sisenemise eeltingimuseks. Isiklikult usun, et seda ka tehakse. Kuivõrd juba praegu nõutakse negatiivset testi, siis miks peaks arvama, et vaktsiini kättesaadavuse paranemisel ei hakata testi asemel hoopis vaaktsiini nõudma? Fakt on see, et iga turist potentsiaalselt ohustab sihtkohariigi elanikke ning võib koormata nende tervishoiusüsteemi. Erinevus riigi enda elanikest / kodanikest on selles, et elanikke / kodanikke ei saa riiki mitte lubada, kuid turisti lubamise üle otsustamine on täielikult riigi käes. Reisimine ega mõnda riiki sisenemine, v.a. oma kodakondus- või elukohariiki (või muudel mõjuvatel põhjustel) ei ole aga kellegi õigus ja sellele võib erisuguseid nõudeid kehtestada. Hetkel on nt osadel riikidel kollapalavikuvastase vaktsiini nõue, samamoodi saab olla ka mistahes muu vaktsiini vms nõua.

Ja viimaks siis Madle-Helena püstitatud küsimus / mure seoses terviseandmetega. Ma olen andmekaitsejurist ja muidugi mõned asjad siin-seal panevad mind kulmu kortsutama. Kuid paljud asjad on formaalselt ka korrektsed. Nimelt kui mõni lennufirma nõuab näha koroona-testi, siis eeskätt toimub see sihtriigi õigusest lähtuvalt, sest sihtriigi õigus nõuab lennufirmadelt seda kontrollida. Kusjuures Qatar Airways´iga tuleb täita veel spetsiaalne nn nõusolekuvorm, kus paned oma andmed kirja ja lubad Qatar Airwaysil töödelda (sh koguda ja edastada jne) Sinu terviseandmeid. Kuivõrd nõusolek on terviseandmete puhul üks täiesti legitiimne andmete töötlemise alus, siis juriidiliselt on asjad korras. Kui ei meeldi või ei ole nõus, tuleb muid variante otsida. Puhtalt juriidilisest seisukohast ma isiklikult ei oleks isegi mingit nõusolekuvormi tekitanud, vaid oleks tuginenud täies ulatuses seadusele, mis selliste terviseandmete kogumist nõuab. Aga see läheb juba väga juriidliseks ja ei hakka vast siin neid õigusnüansse lahkama :)

Ma olen üsnagi kindel, et teatud tegevusaladel hakatakse vaktsineeritust nõudma, kui mitte riigi poolt, siis tööandja poolt.

to Tip

toon siia Hispaania näide , vaktsineerimine pole kohustuslik . 

Aga kui sinu lapsel puuduvad vaktsiinid siis kooli ta ei saa , nii lihtne see on .

To dim123 - 

Täitsa võimalik. Alternatiivid ju olemas - kodus õpetamine, eraõpetajad jne. Ehk siis sunniviisiliselt ei vaktsineeritagi kedagi, aga muidugi riik saab kehtestada reeglid selle kohta, kuidas rahvatervis tagatakse jne. Valikuvõimalus teoreetiliselt olemas.

Ma ei oleks nii kindel, kas vaktsineerimist saab kohustuslikuks teha või mitte. Leetrite puhul tehti erinevaid otsuseid. Austraalias seoti see lastetoetustega. 
Eestis oli ka midagi laste/beebide vaktsineerimisega, kas mitte ei tehtud kohustuslikuks!?

Üheks mõjutajaks saab ühiskondlik surve. Kõige lihtsam, alustame töökohast.  Märgata on seda juba nendega, kes kannavad maski ja kes mitte.

To. Dim123.

Kas tõesti on Hispaanias laste vaktsineerimine käimas või algamas? Pole sellekohast infot näinud.

Meie vaktsineeri.ee lehel info:

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

to ylar 

Ma ei räägi hetkel koroona vaktsiinist, see jutt käis kohustuslikute vaktsiinide kohta s.t sama mis eestis + meningiit (kui õieti mäletan ) 

Koronaa vaktsiini praegu ei tehta üldse alla 18 aastastele.