Qatar Airwaysil polegi peale üle Iraani lendamise muid variante edasi tegutsemiseks, sest kõik muud lennukontrollipiirkonnad on neile sõbralike naaberriikide blokaadi tõttu suletud.

Väga ebatõenäoline, et Iraan soovib teist korda sama reha otsa astuda. Jälgiks muidugi olukorda, aga paanikaks ei näe hetkel põhjust.

Ei kardaks, sest hetkel seal ju olukord rahunenud ja pärast Ukraina lennuki prohmakat ei usu, et juhtuks midagi sarnast ettevaatamatusest.

Mina kardan piinarikast ja aeglast suremist näiteks vähki palju rohkem kui äärmiselt ebatõenäolist lennuõnnetust.

Hetkel on see oht kindlasti minimaalne, sest nad ei saaks endale teist sellist prohmakat lubada. Ma pakun, et üle Iraani lendamine on hetkel isegi turvalisem, kui varem.
Samas, ma pole mingi sõjandusekspert ja vaevalt, et neid siin Tripis ongi. Selliseid asju ei olegi võimalik analüüsida ega ette ennustada - juhuslikkuse printsiip on siin vältimatu.

Reisikaaslased lendasid Phuketist läbi Qatari Eestisse just päev või kaks kohe peale Ukraina lennuki allakukkumist ja kohale nad jõudsid. Meil sama tee nädala aja pärast ees, eks loodame ka koju jõuda. Qatar ja Iraan omavahel heades suhetes ka. Qatari ja Turkishi lennukeid lendab igapäevaselt Iraani õhuruumist päris palju läbi.

Qatar Airways kasutab ka Iraagi õhuruumi. Minu teada väldivad nad ainult AÜE õhuruumi. Igatahes on hetkel Iraagi õhuruum lennukitest täitsa umbes ja Iraani kohal tõenäoliselt selles mõttes turvalisemgi ning kui päris sõjaks kätte ei lähe, siis ei näe mina küll põhjust muretsemiseks.

flightradar il näha hetke lennuliiklus, väga paljud väldivad veel iraani õhuruumi

Peale Ukraina lennuki allatulistamist hakati Iraani õhuruumi vältima, sest alguses polnud selge, et miks lennuk alla kukkus. Neid keelde pole keegi vaevunud tühistama ja eks sellepärast ongi liiklus hõre. 

Teherani lennujaam oli/on regulaarsele lennuliiklusele avatud. Sel päeval kui lennuk alla tulistati käis seal samuti päris vilgas liiklus. Kuni tekkis kahetunnine "aken" kus ükski tsiviillennuk ei pidanud lendama. Igasuguste sideprobleemide  ja arusaamatuste tõttu lubati Ukraina lennukil sel ajal startida ja ta sai ka kohe matsu kirja. Pärast jätkusid lennud jälle tavapärases reziimis. 

Mäletatavasti materdas Iraan veidi varem rakettidega Usa sõjaväebaasi Iraagis ning kõik ootasid, näpp päästikul,  ameeriklaste vastulööki. Selle Tori kompleksiga millega tulistati on suht lühike aeg otsustamiseks. 10-15 sekundit arutlemiseks  et kas on reisilennuk ja jätta tulistamata või tiibrakett, mis tuleb endale täpselt lagipähe. Habemikud arvasid siis, et enda eludega pole mõtet riskida ja laseme raketid välja. 

Kui teemaalgataja tahab kõrgelt üle Iraani lennata siis Tor ja igasugused õlaltlastavad jurbelid selle lennukini nagunii ei ulatu. Buk (selline, millega Malaisia lennuk alla lasti) ja muu kõvemad tegijad ulatuksid aga nende radarid näevad ka kaugemale ja on palju rohkem aega targematega konsulteerida. Iraanis, erinevalt Donbassist (Malaisia lennuki juhtum ) neid ikka on kellega enne päästikule vajutamist aru pidada. 

Ma lendasin juhtumisi tsarterlennuga sel päeval üle Iraagi kui Bush Vanema ajal Iraagi sõda algas. Allpool käis kõva andmine aga kõrgel lendavad reisilennukid kedagi ei huvitanud. Iraanis on täna ikka palju rahulikum.

Tegelikult ei ole kuigi selge, et kas Iraan suutis või tahtis  kõik sügelevate näppudega raketikompleksi nupulevajutajad kõrvaldada. Ja kui tihti käsuliin ikkagi "hangub". Ja mis tehakse selleks, et selline jama ei korduks. Või kui nad muutsid süsteemi, siis kas see on katsetatud ja turvaline.

Rahvusvaheline lennukoridor peaks olema teadma igale sõjaväelasele, Ukraina reisilennuk tõusis ülesse          Teheranist suunaga Ukrainale, ehk mitte just tihedasti kasutatavas suunas.

Aga üldiselt peaks USA ehk peamise Iraani "vaenlase" lennukid olema radarile nähtamatud, ehk esmane peaks olema raketikompleki ülemale selgeks teha, et kui radaril on lennuk näha, siis ära tulista.

Et Qatar Airwaysi olukord oleks veidi arusaadavam, lisan kaardi Pärsia lahe õhukontrolli piirkondadest. QR saab lennata ainult Bahreini ja Iraani õhuruumis, ainus võimalus kuhugi mujale peale Bahreini lennata on Iraani õhuruumi kaudu. Seega pole reaalne, et QR üle Iraani lendamise lõpetab. 

[[45287]]

Kui nii mõtlema hakata, siis õhutõrje rakette on ju paljudes riikides.... Ja pole palju vaja, et üks sõdurpoiss nuppu vajutaks ja rakett välja lendaks...

Praegu ma kardaks pigem SARS-i laadset viirust, mis Hiinast levib ja on omadega juba ka Tais.

Ma ei te küll kust kohast Veigo võtab, et Qatar ei kasuta Iraagi lennukoridore? Filghtradar24 näitab, et Qatari lennund läbivad Iraaki. Pigem loeb see kuidas on lühem maa. Näiteks Stockholmi  lend läheb läbi Iraani aga suurem osa Iraagi kaudu.

Seda oleks tõesti huvitav teada, sest ma pole Iraagi õhuruumi kohta üldse midagi väitnud. Siiski, selleks, et Iraagi õhuruumi saada, on vaja lennata läbi Iraani õhuruumi.

Ühe asja siiski täpsustaks, ajasin Bahreini ja Kuveidi segamini. Bahrein blokeerib Qatari, Kuveit mitte.

see Veigo jutt on tegelikult pisut ebatäpne, Qatari lennukid saavad lennata Katarist välja ainult Bahraini või UAE õhuruumi kaudu, kui ka kaarti vaadata, muud võimalust ei ole.

https://www.alaraby.co.uk/english/comment/2018/1/8/how-qatar-is-overcoming-the-aviation-blockade

Hbert, radaril ei ole näha mitte lennuk vaid märk. Algelisematel isegi mitte konkreetne märk vaid mudru kust operaator peab eraldama pilved, vareseparved, raketid, reisilennukid, sõjalennukid, viimastelt tulistatud peibutised, mis peavad tähelepanu endale juhtima ja jumal teab veel mida. Lisaks on iga endast  lugupidava armee kasutuses radarisegajad, mis peaksid vaenlase radarile jätma sõjalennukist reisilennuki mulje jms. 

Et selles segaduses muutujaid vähem oleks kehtestatakse tsiviillennukitele üldiselt keelutsoone ja -aegasid. 

Laiemale publikule teadaolevalt algas Ukraina lennuki ikaldus sellest et pagasit laaditi peale liiga palju ja aeti lennuk ülekaalu. Kapten käskis osa maha laadida ja see võttis aega. Väljalend hilines umbes tunni ja lennukil lubati  startida siis kui lennuplaani järgi ükski tsiviillennuk poleks pidanud õhus olema ja sõjavägi ootas ameeriklaste vasturünnakut. Lennujuht kes stardiloa andis sellest sõjaväele ei teatanud, sest väidetavalt polnud sidet. Vähemalt ei teadnud need kes tulistasid, et sügavas vaikuses kavatseb üks tsiviillennuk end õhku rebida. Haritud inimesed niimoodi - "ehk lipsab läbi" ei tee, sest tõenäosus alla tulistatud saada on piisavalt suur. Seda enam, et ürgsematel Toridel ongi niisugune radar mis kõikvõimaliku sodi ära näitab ja kui Iraanil mõni uuem variant oli siis lennuki pilti ei näidanud ta päris kindlasti. 

Iseenesest on reisilennukeid igasugustel põhjustel alla tulistatud

1983 Korea lennuk. Kaldus kindlaksmääratud kursist kõrvale ja kogu meeskond, peale autopiloodi, magas õiglast und. 

1988 - Iraani lennuk. Lendas täiesti tavapärasel trassil kuid USA sõjalaev hakkas kahtlema ja otsustas ta igaks juhuks  alla tulistada. Natuke sarnane olukord äsja alla tulistatud Ukraina lennukiga. 

2001 - Vene lennuk Musta mere kohal. Õppustel lastud Ukraina rakett läks sihtmärgist mööda kuid leidis uue objekti ja tõi hoopis selle taevast alla (põhimõtteliselt sama oleks võinud ka Eestis juhtuda ja sügaval rahuajal kui hispaanlased kogemata raketi välja lasid. See kukkus õnneks ei-tea-kuhu) 

2014 - Malaisia lennuk. Seal vist tõesti kellelgi näpud lihtsalt sügelesid.