Miles and More teine tase annab näiteks Business Class check-in võimaluse ja priority line security checki vist ka, kui lennujaam seda pakub (nt Frankfurt).

Aint ühe boonusprogrammiga ei kata sa nkn kõiki neid eelnimetatud lennufirmasid ära, sest Finnair on teisest alliance'st kui LOT,LH,SAS. Tallinnast lendavatest lennufirmadest on kõige tugevamalt esindatud Star Alliance (LOT, Lufthansa, SAS, Turkish, Aegean). OneWorldi esindab aint Finnair ja SkyTeami Aeroflot. Ülejäänud on mu meelest kõik omaette (näiteks airBalticu PINS program) või ei oma üldse mingit boonusprogrammi. Eks sa pead ise vaatama millega ja kuhu kõige rohkem lendad ja lähtuvalt sellest valiku tegema, millise Star Alliance lennufirma programm sulle kõige kasulikum pikas perspektiivis on. Kõige VIPimaks on muidugi võimalik saada Lufthansas, nagu see mees.

Oleneb, milleks lojaalsusprogrammi vaja on. Lounge'i sissepääsuks pole ilmselt mõttekas lennupiletite eest aasta vältel rohkem maksta, neid kaarte ja äppe, mis sulle ca 20 euri eest (või lihtsalt krediitkaardi omamise eest) kuhu iganes sissepääsu võimaldavad, on lademes.

Üks käegakatsutav hüve on näiteks Finnairil, kui reisida pagasiga - Silver liikmelisusest alates on 1 pagasiühik tasuta, seda ka Euroopa piires, kus tasuta pagasiga pole vist enam ükski lennufirma ja kellega iganes pagasiga lendamine maksab muidu ca 50-60 eurot edasi-tagasi. Priority check-inid bla-bla muidugi ka sinna otsa. Punkte võib kasutada kauglendudel interneti ostmiseks.

Silveri saamiseks on 20 lendu aastas (ehk 5 edasi-tagasi lendu Tallinnast), reeglina saab kõikjale kiired lennuajad (eriti Aasia suunal), miinusteks see pisike pidevalt täis lennuk Helsingi vahel ja sellest lähtuv hinnapoliitika, mis üritab lühikesed ümberistumised kallimaks hinnastada.

Samas võib öelda, et tasuta pagas on väga käegakatsutav rahaline hüve, mida teised boonusprogrammid juba Silveri tasemel reeglina ei paku. Pluss siis veel lühikesed lennuajad.

Kui aega on nagu raba ja ennekõike huvitab mugavus, tasuta toitlustus pardal, tasuta pagas jne siis pigem Turkish Airlines. Nendega saab ka Euroopasse mitmele poole soodsalt, lihtsalt üks lennuots on 3-4 tunni asemel 10 tunni ligi. Üks eelis näiteks, et neil on reeglina suured äriklassiosad lennukites ja kui üksinda lennata, siis economy ülebroneerimisel võib näkata tasuta upgreidiga, eriti Aasia ja teiste pikemate lendude puhul, kus äriklass on eriti suur economyga võrreldes. Upgreidi tehes vaadatakse siis kõigepealt välja just need Turkishi kaardiga üksikud reisijad.

Kui valiku eesmärk on koguda hästi palju punkte, et "tasuta" lennupileteid broneerida, siis ei kõlba ükski programm. Nagunii lennupileti hinnast 80% on kütuse lisamaks ja lennujaamatasud, mis tuleb nagunii kinni plekkida endal boonuspileti bukkimisel, see ca 100 eurot, mis sulle 30-40 lennu järel "tasuta" kasutamiseks koguneb, pole tõmblemist väärt.

Kõige VIP-imat kogemust üleüldse jah, pakub (mitte ainult stis, vaid ka suuresti kogu maailmas Miles&More HON tase, nagu kõik võrdlused on näidanud), kuid on väheusutav selleni pürgimine teemaalgataja poolt -- eeldab üsna kulukat lendamist väga suures koguses -- minul 100+ lennusegmenti aastas ainult Business või First.

Finnair on ka "leiutanud" oma Lumo kuid võrldusest on see kujunenud rohkem kui HON Circle lihtsustatud ja (sotsiaaltasandatud) järele tehtud analoog. Lendama, tõsi, peab Lumo saamiseks pea sama palju.

Mina soovitan aga siiski vaadata oma lennuharjumusi.

StarAlliiance on ainsana Tallinnas esiindatud mitme lennufirmaga ning tegemist on üleüldse kõige suurema lennufirmade liiduga maailmas. Ehk siis, mis iganes *A lennufirmaga õnnestub kuldtase saavutada, seda rohkem on sellega kogu maailmas pihta hakata.

Pagas on enamikel lennupiletitel siiski niigi hinna sees, pigem on osadel marsruutidel osadel võimalik osta "light" ehk veidi odavam ilma pagasita pilet.

Kuldstaatusega kaasnevad hüved nagu äriklassi/First check-in, fast track turvakontrollis ja vahel ka piiril annavad vägagi suure ajasäästu.

Loungedes lennuki ootamine on ka võrreldamatult mugavam ilma loungeta ootamisega võrreldes ning samas on lennufirma enda lounged reeglina palju paremad kui nn Priority Pass jmt sisse ostetavad lounged. Tallinnas, tõsi on olemas lennujaamalounge, mis on küll oma sõltumatusele vaatamata VÄGA HEA. (Selle lounge tüübi nimeks on contract lounge).

Reeglina kehtib väheemalt *A. (ehk Star Alliance) puhul ka reegel, et probleemide korral on oma staatusreisijad oluliselt eelistatud lihtsalt reisijate ees.

Suures osas võib olla tegemist aga n.ö. maitseasjaga. Minule ei meeldi Finnair ja soomlaste teeninduskultuur a priori. Mõnele just vastupidi meeldib.

Aga praktilisest küljest vaadates annab *A Tallinnast lennates lihtsalt palju rohkem võimalusi kui mis iganes muu alianss.

Kui vaadata ainult kõige soodsamaid pileteid, siis on mõistlik valida selle firma programm, kellega kõige rohkem lendad. Näiteks Miles&More annab hõbetaseme ka lihstalt 35 lennusegmendi eest Lufthansa või LOT-iga. Nö. käega katsutav hüve on lounge võimalus kohtades, kus Lufthansal on oma business lounge (a la Saksamaal, kuid ka CDG ja mitmel pool Ameerikas).

@improved. Eesmärk ei ole lennupiletite eest rohkem maksta vaid maksimeerida makstud raha eest saadav teenus. Ehk mingid lennud aastas tulevad niivõi teisiti, eraldi boonuste pärast lendama ei hakka.  Boonuste pärast kallimat lendu ega rohkemate ümberistumistega võtma ei hakka.  Küll aga tahaks nende lendude ajal nautida rohkem hüve. Loomulikult võiks osta business ja lounge pääsmed eraldi, aga teema püsitus oligi, et kuidas ja mis võimalustel oleks võimalik neid nö boonusena saada.

Milliseid krediitkaardid need on, mis võimaldavad lounge sissepääsu?

Jutus on vastuolu, kuna ühte konkreetset lennufirmat eelistades ei saa kunagi lennata alati odavaima piletiga. See nõuab alati esimesel aastal seda ohvrit, et maksad rohkem, ja loodad, et kunagi tulevikus see tasub ära.
Rahakotile odavaim lendamisviis on alati osta igaks reisiks parima hinnaga pilet suvaliselt lennufirmalt, ükski boonusprogramm ei saa selle vastu.

Teiseks, kõigi lennufirmade esimese taseme kaardid pakuvad nullboonust, kuigi vahel on see maskeeritud mingi "rohkem miile" pläma taha. Seega hakkavad esimesed mingisugusedki hüved hõbetasemest (20-30 lendu aastas konkreetse firmaga) ja mugavusteenused kuldtasemest (ca 50 lendu aastas).

Programmi valikul tuleks esmalt lugeda kokku võimalikud lennud aasta jooksul. Kas kuldtase ja ca 50 lendu aastas on saavutatav? Siis väärib asi põhjalikumat analüüsi.

"Mingid lennud aastas", mulle tundub, et selleni ei küündi.

Kas 20-30 lendu tuleb kokku? (arvestusega, et üks ümberistumisega lend on 4 lendu ehk et Finnairi Silver-tase on saavutatav viie edasi-tagasi lennuga aastas, Lufthansa Silver-tase kaheksa edasi-tagasi lennuga aastas).

Siis tulebki konkreetselt võrrelda ainult Silver tasemeid, kus boonuseid on näpuotsaga, peamiselt see tasuta pagas (sedagi mitte kõigil) ja priority check-in. Lufthansal näiteks on ka lounged sellel tasemel, aga samas vaja rohkem lennata, et see tase saada.

Kui lounge access on oluline mugavusteenus, pead mõtlema, kui palju oled sa valmis aasta vältel piletite eest rohkem maksma, et saaksid seejärel järgmisel aastal "tasuta" lounges käia.

Teoorias on ideaalne lennupilet nii lühikese ümberistumisega, et seda lounge'i pole vaja. Kui mitu korda reaalselt sa aastas käiksid seal?

Siis kaalugi variante nagu Loungebuddy, Lounge Key, Lounge Pass ja mis nad kõik on, ca 20-30 eurot maksab nende kaudu lounge'i pääsemine. Kui arvestad, et muidu lennujaamas ikka võtaksid 15 euro eest piruka ja kohvi, siis see hind polegi nii hull.

Või Priority Passi, mis maksab umbes sama palju, aga pakub kodulehel aastapakette ja on Eestis vist kõigi pankade Platinum taseme krediitkaartidele lisatud. Loomulikult maksad ka selle Platinumi eest rohkem kaardi igakuise hooldustasu näol, aga reeglina vähem kui Priority Passi kodulehelt aastapaketti ostes ja Platinum tase võib lisada veel mingid boonused parema reisikindlustuse vms teeninduse näol pangas. Pangakaardi Priority Passi puhul tuleb jälgida seda, et on kaks varianti : 1) saad kaardi, aga maksad eraldi iga lounge'i külastuse eest mingi 25 euri 2) piiramatu külastuste arvuga kaart. Igal pangal on eri tingimused ja hooldustasud, neid tuleb võrrelda.

Mina pakun, et rahaliselt soodsaim variant sulle on pangakaart piiramatu Priority Passiga + osta lennupileteid boonusprogrammist sõltumatult odavuse järgi. Lenda või Ryanairi 5-eurose piletiga, oma Priority Passiga saad lounge'i ikka sisse. Samuti on Priority Passi lounge täis terve maailma lennujaamad, seega saad ka mingi Indoneesia või Vietnami siselennu puhul seda teenust kasutada. Madalama tasemega kaartide lounge access nõuab konkreetse lennufirma piletit ja lounge'i (näiteks Lufthansa - kui lendad teise lennufirmaga või kui konkreetses lennujaamas pole Lufthansa partner-lounge'i, siis ei pääse sa kuskile selle kaardiga).

Improved võttis asja kenasti kokku.

1.Kui soov lennata võimalikult soodsalt ja sealt edasi (esmane tingimus soodsalt), ka otse, siis on väga vähe tõenäoline, et ükski lennufirma seda mingi staatusega hindab ning veelgi vähem tõenäoline, et õnnestub need soodsaimad piletid just ühe lennufirma või ka aliansi raames soetada.

Lennufirmade püsikliendiprogrammidest on reaalselt täna kasu peamiselt neile, kes ei lenda soodsaima hinnaga ega ka "võimalikult otse".

Ja "võimalikult otse" lendamine on enamikel juhtudel oluliselt kallim kui"ringiga" lendamine.

Lufthansa hõbekaardiga saab, jah, sisse ainult LH grupi enda poolt operereetitud loungedesse. Kuldkaardiga ka kõikidesse partner/contract-loungedesse.

Aga *G (ehk siis Star Alliance kuldkaarti) on täna pahatihti lihtsam saada Aegeani ja Turkishiga.

Jälgima peab väga hoolega broneeringuklasse -- soodsaim pilet annab alati väga vähe miile ja ei anna partnerfirmadel (LH lend, TK programm) enamasti  üldse miile.

Swedbanki Platinum krediitkaardiga käib 160 € aastatasu eest kaasas Priority Pass kaart, millega krediitkaardi omanik (ainult tema!!!) saab tasuta külastada kõiki PP-ga lepingut omavaid loungesid. Tähendab see reeglina neid nn lepingulisi loungesid -- lennufirmad ise oma loungedesse reeglina PP-ga ei lase.

Ka AMEX Platinum ja Centurion annavad loungede sissepääsu, laiemalt kui ainult PP, kuid Amex Platinumi enam Eestis ei väljastata ja Centurioni ei ole ka kunagi väljastatud.

Kokkuvõtvalt:

FFP ehk sagedase lendaja programm ONGI mõeldud konkreetse firma tegelikult sagedasele lendajale. Ei ole ühegi lennufirma huvides neid kaarte jagada lihtsalt selleks, et alati soodsaimat piletit jahtiv kodanik saaks mingeid lisahüvesid. Sest nende hüvede pakkumine maksab tegelikult ka raha.

Iga äri püüab eriti hoida neid kliente, kes kõige rohkem kasumit genereerivad -- elementaarne äriloogika.

Ja see toimib -- nagu mina ka varem öelnud olen, on minu jaoks LH HON Circle programm loonud reisimisel teenustaseme, mida ei löö üle ükskõik kui otsene lend või soodne hind. Riiga, jah, lendan täna veel BT-ga, kuid Vilniusesse, peale seda kui LOT oma pillid sel liinil kotti pani, läbi Frankfurdi Lufthansaga.  

Win-win olukord nii reisijale kui lennufirmale.

Veidi oft-topic, aga ma usun, et see on ainult aja küsimus, et selline absurdne olukord lõppeb ära, kus näiteks prantslased kipuvad lendama Frankfurdi kaudu ja sakslased jälle Pariisi kaudu, kuna nii on mõlematele odavam, kuigi oluliselt ebamugavam.

Lõpuks mõlemad lennufirmad (nii LH kui AF) kulutavad rohkem raha ning kütust ja saastavad rohkem õhku, et pakkuda odavad ringiga pileteid, keegi ei võida selles pidevas hinnasõjas.

Mis puutub boonusprogrammidesse, siis mulle tundub, et Finnairi punktid on ainsad, millega on ka väikeses koguses midagi peale hakata. Teemaalgataja küsimusele oleks lihtsam vastata, kui ta annaks teada, palju ta aastas umbes lendab, nii lühikesi kui pikki otsi ja mis sorti piletitega (odav turistiklass, kallim turistiklass, äriklass)

Võibolla sõnastasin küsimuse natukene valesti. Eesmärk ei ole ilmtingimata punkte ega mingeid tasemeid saavutada.  Pigem tekkis teema sellest, et kuna aasta jooksul ringi liigun ja lendan, siis kas saaks neid lende kuidagi täiendavalt ära kasutada. Teema tekkis sellest, et eelmisel aastal tuli 31 segmenti, ehk Miles and more järgi oleks teoorias pidanud FFP esimese taseme kätte saama. Paraku ei reganud kõiki lende ära. Sel aastal siis prooviks veidi maad kaardistada, kus oleks mõistlik koguda. Rõhun veelkord, et minu jaoks ei ole need boonused eesmärk, st esimene valik on ikkagi mugav lennuühendus, teiseks hind ja kolmandaks võimalikud boonused. St kui on valida, kas sama hinnaga lennata 2 ümberistumisega ja istuda 4h lounges või lennata 1 ümberistumisega, siis on kindel valik nr 2.

Siiani on lend olnud ikkagi teenus/transport, mitte eraldi eesmärk, kus esmane eesmärk on ikka mugavus. Seega ala Vilniusesse läbi Frankfurdi küll lendama ei hakka, kui otselend on sobival ajal.  

Aastas ca 30 segmenti, enamus EL sisesed võimalikud mugavad lennud (st eelistatud ümberistumiseta või väikese lennuajaga), enamasti turistiklass. Aastas 1-2x pikem mandritevaheline lend.

Üldiselt kui tööasjus pidevalt ringi ei sõida, siis ei tasu nende boonuspunktidega oma pead vaevata,  eriti kui lennu hind on vähegi oluline. Ajastad mõne sooduspakkumisega kasvõi 1 kord oma reisi ja kasu kordades rohkem. Endal on küll vist kunagi tehtud nii SAS; Finnairi kui LH kaardid ja PINS, aga kuna ei lenda piisavalt, siis pole neist punktidest kunagi tolku olnud. Võibolla on mõttekam kasu saada hoopis mõnest majutuse broneerimise boonussüsteemist.  Küsiks siis suurtelt lendajatelt, mis ideid selles vallas kasutatakse. Hotels.com näiteks pakub 10 öö tasuta vist, kui sama hind kui bookingus, tasub vast katsetada.

Püsikliendiprogrammidel puudub Eestis üks oluline komponent - krediitkaardid. Enamik punkte teenitakse maailmas krediitkaardi avamisboonustest ja kaartide käivest.

Igal programmil on oma spetsiifiline koht, kust punktide kulutamine kõige mõistlikul. 

Olles ise ainult Finnair Plusi liiga tean ma seda kohta ainult Finnairi Plusil ja selleks on 50k punkti eest kauglennu äriklassi upgrade ka kõige odavamast turistiklassi piletist. 

Järgmine huvitav punktide kulutamisvõimalus on OneWorldi RTW (round the world) piletid, kus saab suhteliselt mõistlike punktide eest kaunis huvitavaid marsruute kombineerida. Lisaks tulevad muidugi maksud ja tasut, kuid need jäävad kõvasti all sellele, mis sama reis rahas välja ostes maksaks.

Sõltub ka sellest, millal piletid osta, kas pikalt ette ja sooduspakkumisi jälgides või viimasel minutil. Viimase minuti ostjana ütleksin, et Lufthansa lendab konkurentsist - kui nendega üldse midagi saab, siis nädalaid või kuid ette ostes. Tallinnast viimase hetke hindadele (1 päev kuni 1 nädal enne lendu) konkureerivad LOT, airBaltic ja Finnair väga edukalt, kui on kaks tingimust 1) võimalikult lühike ümberistumine 2) hind

Ja kindlasti konkureerivad nad Lufthansaga sama edukalt ka pikalt ette ostes.

Ainult kaardi omamise kasu on null. Järgmise Silver taseme puhul näen rahalist efekti ikkagi pigem Finnairil - 20 segmenti (5 edasi-tagasi lendu Tallinnast) ja Silver on käes ühe tasuta pagasiga. Edaspidi võid osta kõige odavamaid Basic, Promo pileteid ja lennata siiski pagasiga, see on Euroopa piires ca 30+30 eurot edasi-tagasi piletiga n-ö "hinnavõitu".

Miles and More kasuks räägib see, et on rohkem lennufirmasid (Star Alliance), millega arvestada. Tuleb küll rohkem vaeva näha (30 segmenti ehk 8 edasi-tagasi lendu) Frequent Flyeri taseme saavutamiseks, aga siis on käes pagas+lounge, küll aga peaks enne uurima, kuidas need hüved rakenduvad, kui lennata vaheldumisi LOTi, Lufthansa, Aegani, SASi jnega

Sinu lendude mahu juures nõuaks see jäägitut truudust just Star Alliance'ile ja peaksid pileteid ostes tihti eirama Finnairi ja airBalticu palju odavamaid pakkumisi.

Finnairi staatuse saavutaksid aga ka siis, kui vahel truudust murrad ja lendad mõnikord LOTi, Lufthansa või airBalticuga, kui nendega on odavam või kiirem.

@jd

Jah, krediitkaardikomponent on mujal maailmas üsna mõjus. Lufthansa puhul (teiste osas ei tea), see päriselt just Eestis ei puudu, s.t. võimalik on Miles&More brändinguga Mastercard saada ka eestlasel aga see ei ole kõige lihtsam. Muu hulgas tuleb näiteks sõita Saksamaale postkontorisse (sic!) oma isikut tõestama, sest ainus alternatiiv on leida Eestis pank või advokaadibüroo, kes isiku tuvastamise kohta kirja, mis DKB-le sobib, väljastab. Vormil oli eraldi boldis märge, et notarite väljastatud dokumente Deutshce Kreditbank (kes annab Saksamaal välja MIles&More brändinguga kaarte) EI TUNNISTA.

@Snoop

Asjaolu, et ringiga lendamine on soodsam kui otse lendamine ei lõppegi nähtavas tulevikus ära. See on kestnud aastakümneid ja mina arvan et jääbki kestma. Põhjus on nö tagurpidine --  otselennu eest on võimalik ja seetõttu ka mõistlik oluliselt rohkem raha küsida, sest see on nö preemiumtoode. Mõni võib arvata, et tänane praktika, kus A-C on kallim kui A-B-C lendamine  lõppeb keskkonnakaalutlustel, mina usun, et kui üldse, siis saavad selle keskkonnahullusega pihta SK ja AY. Muude riikide elanikkond saab nagu rohkem aru sellest, et lennunduse "meeletu keskkonnakahju" on pehmelt öeldes lollus ja müüt. 

See, et A-C on kallim kui A-B-C lendamine  on üle maailma levinud praktika, altervatiiviks sisuliselt LCC-de point.to-point lendamine.

Igal äril on mõsitlik teenida maksimaalselt kasumit ja küsida maksimaalne raha seal, kus see on võimalik. Ja mugavus kiiresti kohale jõuda on üks neist faktoritest. Kahjumit sellega lennufirmad ei teeni. Muidu seda ei tehtaks.  

Kahjumid tekivad siiski lennufirmadest  mitte eriti sõltuvatest põhjustest ;)

Üks hea kokkuvõte, kuidas saada Star Alliance staatust hetkel:

https://travel-dealz.eu/blog/star-alliance-gold/

Paremini teemaga kursis olevad inimesed oskavad ehk nõu anda kuidas lendu broneerides kindel olla, et lennuklass vastab boonuspunkti süsteemile? Olen poole aasta jooksul lennanud päris palju ja pikki otsi ning tagantjärele Miles & More süsteemi lende sisestades saanud vastuseks, et  lennuklass ei vasta boonuspunkti süsteemile. Kas seda saaks kuidagi ennetada?