Minu hinnangul igati asjalik lugu Raulil tehtud.

Ei ole üleliigset eputamist ega uhkustamist.

Kui ikka lennata palju vaja ja raha on, siis miks mitte lennata mugavalt.

Kogu see lugu aint 90ndate stiilis eputamine ja uhkustamine vihmavarjukandjate, mullivannide ja viskidega oligi (mis on okei, why not )
Siiski mulle meeldivad rohkem sedalaadi HON-mehed:

been HON for a few years. losing it the end of this year (job change, not as much travel).
– no award restrictions
– all the ducks
– FCT (though they don’t let you do the porsche usually unless you’re also flying F. sometimes i’ve gotten it but usually not
– yellow pair of wayfairers with lufthansa logo
– did i mention the ducks?

protip: they don’t like it when you tell people you’re hitler on lufthansa, but i still do this every chance i get

Selle teema peakiri on suht samas kõvatavas/kadedas stiilis nagu viidatud artikkelgi ;)

Aga kui inimene suudab sellist elustiili lubada, siis miks peaks selle peale kade olema? Teine asi on muidugi ebavajaliku tarbimise populariseerimineja nn tavamaailmas tavapäraste “luksusasjade” ületähtsustamine. 

Nagu ka snoop viitab, teeninduse tase ühtlustub hullul sammul ja odava Warsteineri ja Bacardide pärast pole mõtet peale maksta. Hea istme eest küll.

No mõned read ka autori poolt :D

Nagu lehelugudega ikka, on need toimetatud ja lühendatud. Seega muutub kahjuks veidi ka algtekst ning kirjutajale kontrollimatult. EE-sse olen ka varem kirjutanud ja huvi "musta kaardi" vastu oli mitmepoolne.

Küsimus, kui palju lennata tuleb ja mis see maksab:

Jah, tõsi äriklass läheb arvesse iga lennatud miil 3 miilina, kallim äriklass (LH-l on broneeringuklasse P, Z, D, C, J) ehk siis alates D klass 2 miilina, samas P klass 0,75 miilina.

Minu jaoks tähendas see, et lendasin ainult kas D äriklassi või A First klassi.

Erilisis soodushindasid a ala Kiievist alates sai kasutatud ainult 2 lennul.

Vihjeks -- ka Tallinnast on Lufthansal üsna head Firsti hinnad.

Vaja on senise süsteemi järgi koguda kahe järjestikuse aasta jooksul 600 000 miili (HON miili, ehk siis ainult äriklass või First ja ainult Miles&More täisintegreeritud lennufirmad, kellede jaoks ongi Miles&More koduprogramm).

Keskmine miilimaksumus võivat olla ka  0,05€ peale selle viia, kui ainult soodukatega lennata. Minul oli natukene kõrgem (kuid tublisti alla 0,10€). Saksamaal või Šveitsis lende alustava jaoks on HON-miili hind oluliselt kõrgem.

Uue süsteemi järgi tuleb koguda samuti AINULT Miles&More firmadel (ehk siis Star Alliance ei lähe taas arvestusse) 1500 punkti aastas ja staatus kehtib siis järgmise aasta lõpuni + 2 kuud.

Minu staatus kehtib 02/2022, kuid olemasolevatele HONidele on loodud ka üleminekuerand, mis on minu hinnagul väga helde ja tagab staatuse 02/2024.

Ja staatuse uuendamine on pigem odavam kui selle saamine oli.

Jutt, et First läheneb economyle -- on pigem naljanumber.

Firsti on lennukites üldse vähe -- Euroopas ainult Lufthansa, Swiss, British (kelle kohta öeldakse, et see on "maailma parim äriklass") ja Air France.

Euroopa ainus 5-tärni lennufirma on samas Lufthansa.

Ja neis kohtades, kus on Lufthansal või Swissil omaenda First Class lounge, ongi see mõeldud AINULT ja eranditult LH / LX lennuki Firsti reisijatele ja HON-idele. Mitte ükski Star Alliance kaart ega teise Star Alliance teise firma Firsti pilet sinna sissepääsu ei võimalda. Need reisijad on teretulnud Senator Lounge. Ainus, mis osadesse LH Firsti loungedesse sissepääsu veel võimaldab (aga mitte First Class Terminali ning ei taga ka limusiiniteenust), on AMEX Centurion Card -- neid ei ole kunagi Eestis väljastatud ja tegemist ei ole ka tahan-maksan-saan kaardiga). 

Senator lounge ja First/HON lounge erinevus?

Üsna sama nagu lennata lennufirma kuldkliendina või üldse ilma staatuseta ja mitte business/first.

Süsteem on üles ehitatud eeskätt selliselt, et HON-ile pakutakse igal juhul maa peal olles esimese klassi teenust.

Oma kogemusest, enne HONiks saamist olin Firsti reisija kümneid kordi, oskan ka lisada, et HON on siiski... rohkem hoolitsetud. Mis on ka igati loogiline -- Firsti reisija võib olla juhuslik, HON on sügavalt lojaalne ja pikaajaliselt kasulik reisija. Kelle peale kahtlemata ka kõik teised lennufirmad "keelt limpsavad" (samuti omast kogemusest teada).

Hon Services võib lendamisega ja reisiplaanidega seoses... teha imesid.

Ja teenus irregularity puhul (ehk siis kui midagi untsu kipub minema), on nii minu kui teiste HON-ide (minu suhtlusringkonda kuulub 2 HON-i UK-st ja 1 HON USA-st) on lausa fenomenaalne.

Kas kellegile luksus ja "ümmardamine" meeldib, on maitse asi. Minule meeldib. Ma ei taha olla kunagi reisides lihtsalt reisija x. Lendamine on minu jaoks reisi osa.

Neid ridu kirjutan lennates Tallinnast läbi Frankfurdi Vilniusesse, Lufthansa First Class Terminalis.

Pilet ei maksa oluliselt rohkem, kui AirBalticu otselend. Teenust saab aga selle eest võrreldamatult rohkem. Ja tean kohe päris mitut inimest, kes järgmine kord kaasa tahaks lennata. Oma perele täiendavalt saab HNCO-sid (ehk HON Companion) olla aga HON-il kaasas ainult 1.

Eespool hea snoop-i poolt toodud ingliskeelne nimekiri... ei ole tegelikult täielik. Mina näen selles, oma kogemusele tuginedes, "viinamarjad ongi hapud" faktorit.

Ütlen siis nii, et HON programmiga kaasneb ka palju reisimist mugavamaks muutvat, mille kohta kõiki võimalusi ei ole ajakirjanduses avaldatud ja ei avaldata. Miks see nii on tehtud, ei tea. Mina jälgin antud juhul lihtsalt tava.  ;)

Ja eks leheruum olegi kõikjal piirautd muidugi ning igasugu online lugusid ei saa ka lõputult pikaks ajada... :D

Samas seda saan jah kindlalt öelda, et HON teenustega luuakse reisijale reisikogemus, mida üle pakkuda on... no vähemalt äärmiselt keeruline.

Kindlasti ei sobi see aga sotsiaaldemokraatlike ideid pühaks pidavatele inimestele ja kindlasti ka enamus skandinaavlastele. Mis on minu jaoks pigem naljakas. Aga ega ma neid seepärast hukka mõista...

Mis oli kogu selle loo mõte?

Luua ettekujutus, mida pakub üks maailma lennufirmade koorekihti (5 tärni) kuuluv lennufirma oma püsikliendiprogrammi tipule. Sest seda ettekujutust muidu eriti ei saagi. Lisaks kirjeldada ka lennufirmade püsikliendiprogramme lähemalt.

No ja miks mitte ka anda idee suunata oma lennud vaid ühele programmile.

Mul on olnud mitmete firmade kuldseid kaarte rahakoti vahel. LH must kaart aga on minu jaoks täiesti piisav kõigi teiste asemele.

Olen aastate jooksul kasutanud ka EK, QR, CX ja OZ preemiumkabiine (AY ja TK ka, kuid neil Firsti ei ole. Mis meeldib, mis mitte, ongi maitse asi.

P.s. täitsa omal algatusel sokutas mu kaardikogumisse peale HON-iks saamist oma musta kaardi ka üks teine lennufirma. Aga sealseid võimalusi-kogemusi ei ole HON-iga võimalik isegi võrrelda... Nagu võrdleks lauluvõimetut väikelinnukest kotkaga... Aga võimalused on ka firmati erinevad.

Toredat aastavahetust kõikidele ja palju huvitavaid reisikogemusi uuel aastal!

Noh aga mis on sellise priiskamise keskkonnamõju?  Tavareisijana püütakse mulle selgitada  mingit CO õhkupaiset kg-s per reisisegment - samas artiklis kirjeldatud ilmne ületarbimine ei ole kuidagi eraldi maksustatud keskkonnamõju mõttes?  Ja ega tegelikult raha ei korvagi juba asteleidnud negatiivset muudatusi looduses ja bioloogilise mitmekesisuse kadu.  Minu teada  raha eest hapnikku juurde ei osta ja mahavõetud vihmametsa ei taasta.  Lennundus tervikuna kogu toimimisahelas on vägagi arvestatav reostaja ja keskkonnahävitaja.

Maitsed, ootused ja lennuharjumused varieeruvad.

Kuna mulle meeldib kogeda erinevate lennufirmade erinevaid klasse ja lennata selle firmaga, mis pakub kõige mõistlikumat ühendust (nii mõnegi sihtkoha puhul Aasias ja Aafrikas mängib see päris suurt rolli), siis tundub laulatus Lufthansaga päris korralik karistus.

Lufthansa on 5 tärni lennufirma? Seda saab igaüks igal Euroopa-siseseliinil ise kogeda või istuda kauglennul 2-2-2 konfiguratsiooniga äriklassis. Igal juhul esimene arvamus, kus Lufthansat tõsimeeli 5 tärni lennufirmaks arvatakse. 

Aga huvitav lugemine kindlasti.

Nojah, eks igaüks teab kuidas raha kulutab.

Tore, et selline teema on Trip.ee-s tekkinud.  Need, kes ise ei ole kunagi paremas klassis reisinud, ei mõista kaasnevat mugavust ning kipuvad selle mõtetuks luksuseks, ärplemiseks ning priiskamiseks lugema. Olen nõus Snoopiga, et Qatar äriklass on isegi parem, kui Lufthansa või Swissi first. Senaator lounge Frankfurdis on meeldivam, sest saad ise endale kallata/võtta, mitte ei pea iga kord First Classis menüüst valima ning tellima. 

Kui oleks  sel aastal väga tahtnud, oleks  HON-i staatuse saanud kahele ca 15000 euroga. Aga igal juhul tore, et keegi ka räägib ja kirjutab ka mugavamast reisimisest. Fast track on reeglina mugav ja kiire, nagu ka võimalus magada kontinentide vahelisel lennul pikali olles.  Aga ma arvan, et kui teema on juba tekkinud, siis võiks siin jagada kogemusi üldiselt  premium klassis.

Peab ikka väärt teenus olema, et eelistada 1.5 h lennu asemele ca 6 tunnist lennuplaani (2 lendu ja ümberistumine).

Ma lendasin Finnairiga just HEL-ICN ja NGO-HEL äriklassis (upgrade punktidega). Kõik toimis, magada sai, vaikne lennuk (valin alati A350, kui võimalik=. Toit oli enamvähem maitsev, filmivalik oli kehv, mürasummutavad kõrvaklapid ka, võtke enda omad kaasa. Tund aega tasuta netti. Tagasilennul oli tagumine mini-ärikabiin meeldivalt tühi, privaatne tunne oli. Nimepidi ei kutsutud, ei huvitanud ka väga. Mingit staatust Oneworldiga hetkel pole.

to Muki

Peab ikka väärt teenus olema, et eelistada 1.5 h lennu asemele ca 6 tunnist lennuplaani (2 lendu ja ümberistumine).

Ümberistumine on HON Service teenusega nauding ise, põhimõtteliselt autosse istumise ja autost välja tuleku vaev.

Kui lahkuv lennuk on "toru küljes", tagab autojuht ka "torusse" kogunenud järjekorrast kiire möödamineku.

Ehk siis kirjeldan täpsemalt:

TLL-FRA lennult korjatakse ära (niipea kui lennuk ukse avab, bussi isegi veel ei ole, kuid auto ootab alati enne lennuki jõudmist), viiakse suurde terminali, lähimasse punkti, kust jalutuskäik FCT-sse (First Class Terminal) võtab mõne minuti.

Minu viga, mulle lihtsalt meeldib FCT hulka rohkem, kui terminali FCLA (ehk siis A osa First Class Lounge).

FCT-s turvakontroll on personaalne, ei võta 2minutitki.

Asjad vabasse office unitisse ning korralik restoranilõuna.

Seejärel kaasas oleva kolleegiga nõupidamine mõni tund.

Enne järgmisele lennule minekut õhtusöök (õnneks menüü vaheldub nüüd juba iga nädal -- seega ei ole seni üksluisuse üle kurtma).

Lennu ajal teen mina tavaliselt kas tööd (paljudes lennukites on LH-l ka internet ja on võimalik endale soetada ka 25€/kuu subscription, mitte LH-lt, kuid toimib LH nii lähi- kui kauglendudel) või vaatan oma macbookist filme.

Jah, EU-sisene äriklass ei ole just suurt midagi erilist.

Samas, minu koht lennukis on reeglina 1A. A319/A320/A321 puhul on 1B niikuinii vaba, 1C blokitakse enamasti ära. Ehk siis kogu rida minu päralt. Vanemat tüüpi ehk mitte NEO lennukitel on ka 1 reas laud seina küljest tõmmatav — suur ja stabiilne.

Aga jah, maitse asi.

Mina ei taha sõita lennukis nagu trammis — paraku see otselend täna täpselt seda elamust pakub.

Special attention from the cabin crew on minu jaoks ka argument. Annab juurde elamuse osa.

Oma sünnipäeva eelõhtul lennukile minnes lauldi "Happy Birthday" -- pisasi aga meeldiv.

Aga ega ma kedagi teist sunni ringiga lendama. Seni on pigem järjekord, kes tahaks minuga koos ringiga lennata. ;)

Lisade mõistes saan täitsa aru, miks selline ring teha, aga kui kaart lahti lüüa, siis oleks see nagu Tallinnast läbi Tartu autoga Haapsallu sõita ja sellest ma aru ei taipa :). 

Samas hea lugemine...polnud kunagi kuulnud sellest, et peale esimese klassi VIP-e on veel üks grupp VVIP-e.

Rauli eesmärk pole ilmselgelt jõudmine sihtkohta vaid teenused. Vilniusesse läbi Frankfurdi minek otselennu asemel on suur panus meie keskkkonna hävitamisele tema poolt.  Samuti läheb selleks suur osa päevast. Kui otselend võtab nii tunni ja Lufthansaga 6-7 tundi,  siis tahetakse lounge's olla ja punkte koguda, mitte Vilniusesse sõita. Lisaks tähendab see kas väga varast lendu siit või  hilist kohalejõudmist, ehk mugavusest ei saa siin juttugi olla.  Lounge sissepääsu saab vähemalt Tallinnas ka osta. Ma saan aru väga hästi äriklassist kauglennu puhul kui raha selle peale tahetakse panna. Ma ise pigem valin üldjuhul kõige otsema tee ja alles jäänud aja veedan perega  ning raha jätan paremasse hotelli, jõuab HON staatusesse pere silmis. Inimesed aga on erinevad ja igaühel õigus teha nii nagu soovib. Mõne jaoks on lendamine hobi, mõni kogub marke, mõni veine. Artikli autorile aga soovitan klikata broneerimisel nupule "offset the carbon footprint", peaks palju parem enesetunne lennul olema. Ma ei tea, kas Lufthansal kui 5* firmal selline nupuke ka broneerimissüsteemis olemas, paljudel teistel aga kindlasti. Vähemalt sõidab Raul oma raha eest sellisel viisil, mitte maksumaksja raha eest!

Minu jaoks on ideaalne lennureis selline - olen elusalt sihtpunkti jõudnud. See on väga ekslusiivne, hindamatu väärtusega lennuklubi ja ma olen õnnelik, et sinna kuulun.

Praktiliselt kõik europarlamendi liikmed, kes LH ja hõimlastega lendavad, on HONid väidetavalt, kaks korda nädalas äriklassis, siis tuleb kiirelt.