ELi määrus 261/2004 ei sätesta hüvitisnõude esitamise üldist tähtaega, mistõttu tuleb lähtuda üldisest siseriiklikust nõudetähtajast, mis näiteks Eestis on seadusest (sh EL määrusest) tulenevatel nõuetel 10 aastat. Seega kiirustama ei pea.

Lufthansa kompensatsiooniinfo koos vastava vormiga leiab siin: https://www.lufthansa.com/az/en/passenger-rights

Kompensatsiooninõude esitamiseks on neil olemas enda kodulehel link https://www.lufthansa.com/ee/en/feedback kust siis tuleb valida Flight disruptions ja edasi minna.

Oluline on, et mõne tunni jooksul peale selle täitmist tuleks Sinu meilile vastus Sinu teate registreerimise kohta  ning seal peab sisalduma Sinu teate ID number.

Kui seda ei tule, siis tuleb uuesti teha.

Mõistlik on kõike seda teha siis kui oled enne end nende keskkonda oma Miles&More numbriga sisse loginud. Nii on osad vajalikud väljad juba eeltäidetud.

Praktilise külje pealt ei ole mõtet kiiret ja suurt rahalaeva oodata. Airbalticu stiilis nad vastu sõdima (minule püüdis airbaltic ükskord väita, et teatas minule minu 03.05. toimuma pidanud lennu tühistamisest juba 3 nädalat enne kui mina neilt sellele lennule pileti ostsin ning hüvitise sain kätte pärast seda, kui lubasin kogu oma kirjavahetuse Airbalticuga Eestis ajakirjandusele saata) ei hakka, kuid oma õiguseid teavad väga hästi.

Väga lühidalt -- hüvitist ei saa nõuda, kui lend tühistati või hilines lennufirmast sõltumatutel põhjustel. Meeskonna mittekomplekteeritus on kahtlemata lennufirmast sõltuv, kuid see, et Eurocontrol ei andnud slotti või lennujaam ei toonud lennukisse pagasit ei ole enam lennufirmast sõltuv. Ilm ei ole kunagi lennufirmast sõltuv. Streigiga on minu teada kohtud jõudnud järeldusele, et kui streikijaks on lennufirma enda töötajad, jääb lennufirma vastutavaks, kui aga kolmas pool (lennujuhid, turvatöötajad, pagasikäitlejad jne), siis mitte.

Lennu tühistamisega tekivad lennufirmad kohustused alles siis kui lend tühistatakse vähem kui 14 päeva enne väljalendu. 

Kompensatsioonist täiesti eraldiseisev asi on hoolitsuskohustus, mis kokkuvõtvalt tähendab vedaja kohustust reisija siiski sihtlennujaama kohale toimetada (esimesel võimalikul viisil -- ja ma kardan, et siin ei peeta silmas teoreetillist võimalust a la lennuk lendab, vaid lennukis peab ka koht olema samas teenuseklassis, kuid mitte broneeringuklassis) ning vahepeal reisijat majutada (see toimub üldtunnustatult väljakujunenud praktika järgi võimalusel vastavalt  reisija lennu teenindusklassi ja staatusega -- ehk siis kui mina ZRH-GRU lennult Firsti piletiga maha jäin, pandi mind 5* hotelli, samal ajal turistiklassi reisija lihtsamasse hotelli), toitlustada ning katta transpordikulud hotelli ja lennujaama vahel.

Normaalselt käib see nii, et antakse kõige jaoks vautšerid.

Teoorias võib neid kulusid katta ka ise ja hiljem küsida nende hüvitamist, kuid siin peab oma kulud enne hoolega läbi mõtlema. Ehk siis siin tuleb mängu kulu mõistlikkuse põhimõte.  

Abiks on kindlasti ka reisiklindlustus.

Kadunud Nordicaga oli minu kogemus selline, et summa summarum maksid nemad mulle nende eksistentsi mõne aasta jooksul hüvitistena suurema summa (4 kohalise), kui mina neile piletite eest. Aga eks ma püüdisn nendega ka nii vähe lennata kui võimalik. Ühegi teise firmaga pole mul eirit vaja olnud neid kompensatsioone välja nõuda. Kuid ükiskjuhtumid on olnud nii BT kui ka LH-ga.

@Buldooza -

Kas mitte mõnest ELK otsusest ei tulnud 3a kompensatsiooni nõudmise tähtaega? Määruses pole kirjas jah, aga ELK oli seda arutanud ja miju meelest sai kirja 3a. Aga pean selle otsuse välja otsima.

Iseenesest saab huvitav olema see, kas praegust lennujaamades / lennunduses valitsevat olukorda saab pidada erakorraliseks või mitte (erakorralise puhul ei pea hüvitist maksma). Mina arvaks, et see ei ole erakorraline - ja kohtuotsused nt streigi teemal seda arvamust nagu ka toetaks. Samas arvan, et esimese hiiga lennufirmad keelduvad hüvitise maksmisest. Paljude puhul muidugi teavitatakse tühistamisest rohkem kui 14 päeva ette ja siis ei ole hüvitise õigust niiehknaa. Aga muudel juhtudel pakun, et lennufirmad enamasti keelduvad, kuni kohtus öeldakse, et peab ikka maksma. Eks näis :)

@Tip, ELK on seda teemat käsitlenud küll, aga asunud põhjendatult seisukohale et nii nõude aegumistähtaegade kui ka teiste protsessuaalsete sätete osas lähtutakse siseriiklikust menetlusõigusest. Vt ELK 22. novembri 2012 lahend C-139/11 'Joan Cuadrench Moré/Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV'  https://www.europalupe.eu/wirtschaftsrecht/klagefrist-bei-flugannullierungen-448392

Viimasel ajal on sakslased hilinemiste ja tühistamiste üle eriliselt kaebama hakanud ja sealsed tarbijakaitseorganisatsioonid peavad Lufthansat hetkel hüvitiste väljamaksmisel kõige väljapaistvamaks negatiivseks näiteks.

@tip

Ma ka seda erakorralisust ise ka väga ei usu, et leitakse.

Sest need probleemid olid matemaatiliselt ette näha ja lahendusi oli 2: leida piisavalt uusi töötajaid ja/või müüa algselt juba vähem pileteid.

Reisija jaoks peakski vastutama lennufirma. Lennufirmad, kui põhjuseks pagasi,lennuohutuse vmt maapealsed probleemid, nõudku oma kahjud lennujaamadelt. Kui põhjuseks on meeskondade vähesus, siis ongi lennufirma kõige otsesemal kujul probleemis süüdi.

Uppumine “arusaamise” ja “mõistmise” sohu aga võimaldaks selle kõige kordumist.

Lendasin sel nädalal samamoodi üle Frankfurdi Lufthansaga ja kuigi jõudsin sihtpunkti  ja ka tagasi, siis oli nii lennukil lui lennujaamas näha et Lufthansal on probleeme ning kohati tundus ka parajat segadust olevat. Minnes ümberistumisel Frankfurdis oli näha et üsna paljudel oli mingeid probleeme pardakaartidega, nii et värava ümber oli teenindajate ootel üsna kena inimsumm Lennukisse  jõudes ootasime starti päris kaua kuna nagu aru sain puudus pagasil number (vähemalt nii piloot korduvalt  ütles, koos tõdemusega et tema ei saa aga midagi teha). Kohale jõudsime  seega ca 1,5 tundi plaanitust hiljem, aga Tagasiteel oli ots kuni Frankfurdini igati graafikus ja kõik sujus nähtavate probleemudeta jne (aga lendas seda otsa ka Brussels). Franfurdis hilines esialgu väljalend kuna lennuk tuli hiljem sisse, siis selgus et pardal tehtud ülebooking ja vähemalt ühele polnud tegelikkuses kohta (ühele kohale mitu inimest, pluss selgus et paras segadus teemal kes kuhu istuma pandud), siis lahendati seda nii et stjuuradess ütles et loodetavasti saab kella  11-ks korda, muidu tagasilendu sel päeval polegi võimalik kohalike reeglite järgi võimalik  teha. Lõpuks sai kõik korda siiski ja lend ka kulges kenasti ehkki muidugi kohale jõuti taas loomulikult hiljem kui kavas. Arvestades praegu lennunduses ja Lufthansaga toimuvat, siis muidugi tore et lennud toimusid ja ka samal päeval ikka kohale jõudsime, aga mulje jäi et sealses masinavärgis kõik osad (erinevalt mõne aasta tagusest olukorrast) päris sünkroonis ei tööta. Ja ka nende personal kohati veidi segaduses. 

Sellest ei hakka muidugi rääkimagi et isegi kopsaka hinnaga piletit ostes ei saa tänapäeval Lufthansa pardal peale pudeli vee enam midagi. Erinevalt näiteks kreeklaste Aegeanist mis kahjuks nüüd siia lendamise lõpetab. Õigupoolest jäin isegi mõtlema et mis Lufthansat nö odavelennufirmadest eristab, ega peale pilet hinna vist enam mitte midagi. Isegi pardaajakirjad elektroonilised  (mis alati ei pruugi avaneda). 

Jah, ajad muutuvad, ka lennunduses.

@mrky

Tundub, et olin Sinuga sama FRA-TLL lennu peal. Vägagi tuttav probleemikirjeldus teisipäevasest LH884-st ;)

Jah, ja ega midagi hullu ju polnud,, kohale ka jõudsime (ehkki keset töönädalat teatav vahe kas jõuad koju kell 1 või 3 öösel, aga see selleks). Aga tunne kuidagi  jäi, et asjad enam päris kontrolli all pole. Ehk kui lendamine taas ees tuleb eelnevalt kohe ka plaanid b ja c läbi mõelda. 

Eks meie, Eesti, häda olegi selles et otselende väga vähe ja asume Euroopa tõmbekeskustest ka kaugel. Ehk erinevalt hollandlasest või sakslasest meil raske et mitte öelda võimatu rongi või autoga Horvaatiasse, Hispaaniasse või Brüsselisse jõuda. Rääkimata et Euroopa väliseid otselende pole üldse. 

Aga kui just tööreise pole vaja teha, siis puhkamiseks sobib ka suvine Eesti hästi. Lootuses et sügiseks lennunduses taas asjad paremas korras.

Nii, täitsa õnnestus ülevalpool oleva lingi kaudu nõude esitamine. Juuli lõpus sai lingile klikatud ja kogu see jada läbi käidud, tuli ka mingi vastus, äkki 3pv hiljem.

28.07 tuli vastus, et vabandavad blablaabla ja annavad mulle kompi 2x400+hotell/takso, kannatagu ma mõni päev ja saad raha.

Minule üllatuseks, käis asi väga libedalt, vastu ei punnitud ja täna oli raha kontol, kartsin küll, kuna neid jutte on igasuguseid Lufthansast.

Küsiksin natuke nõu seoses Lufthansaga.

Teema järgmine:

Veebruaris viibis Tenerifelt väljalend ca 3ha, jätkulend pidi olema Zürichist Tallinnasse.

Tänu Tenerifelt väljalennu hilinemisele ei jõudnud jätkulennule. Zürichis saime uued lennu järgmiseks päevaks.

Sellega läks kõik hästi ja jõudsime ca 20h hiljem sihtpunkti Tallinnasse.

Reisisime 2 kesi.

Sai kohe tehtud ka juhtum nende kodulehel ja taodeldud kompensatsiooni.

Aprillis saime vastuse: "We have taken note of your concern and would like to offer you a payment of 600 Euro for the flight irregularity, with the sincere hope that this pragmatic solution contributes to a positive conclusion of your travel experience. Please note that this offer is without prejudice to the legal and factual situation. "

Vastasime meilis, et kinnitame selle ja siis nemad saatsid "Power of authority/attorney" dokumendi täitmiseks.

Peale selle dokumendi mitmekordset täitmist ja saatmist (neile sobis ainult käsitsi täidetud, allkirja juures kõigi allkirjastajate nimed eraldi jms) saatsid nad: "Vabandame, et sellega nii kaua läinud oleme, me pakume teile 800€"

Selle peale saatsin täpsustava kirja, et kas see on nüüd inimese kohta või kokku.

Selgus, et see on kokku.

Meie neile sellele accepti ei andnud, et nõus oleme.

Lõpuks peale paari nädalat , tuli see raha ka kontole.

Meie selle peale aga kirjutasime vastu, et meile ei sobi. Kuidas nad said 400€ inimese kohta kui EU regulatsioon ütleb et 600€. Miks nad ei järgi EU regulatsiooni ja, miks nad algset pakkumist muudavad peale meie poolt kokkulepet ja arusaamist, et saame 600€. Nemad selle peale, et vaatasid veel üle, aga kuna distants on alla 3500km siis on summa 400€. Seda, et miks summa peale algset pakkumist muutus, ei kommenteeritud.

Palusime korduvalt selgitust, et kuidas nemad distantsiks saavad alla 3500km kui kõik muud info allikad annavad 4600+km -it Tenerife ja Tallinna vaheks (https://flight-distance.com/ annab 4685km).

Viimasele 2 -le kirjale mis saatnud oleme, ei ole vastatud rohkem. Ühes neist mainisime, et kas peame õigete institutsioonide poole pöörduma, teises palusin see juhtum suunata töötaja managerile, kes meile selle ära seletaks.

Esimene viimastest kirjadest sai saadetud ca 30 päeva tagasi, teine ca 15 päeva tagasi.

Kuidas nüüd käituda, kui lennufirma on oma kohustuse täitnud osaliselt?

Telefoni kontakti võimalust sellel teemal Lufthansaga rääkimiseks ei leidnud.

Ilmselt tavalised lennufirmadega viadlevad ettevõtted pigem ei aita siin, kuna osaliselt on käes raha.

Kas tuleks tarbijakaitsesse pöörduda?

Ootaks tagasisidet ja nõu, kuidas lahendada. 2x200€ on üsna viisakas summa, mida lihtsalt ei tahaks jätta neile.

@Gerd_01

Mis asjaga te mõtlete, reaalselt? Seda vahemaad arvestatakse LENNU, mitte kogu SEGMENDI alusel. Hilines TFS-ZUR lend, mille eest saate te kompensatsiooni summas 400€, sest see jääb alla 3500km. Kedagi ei huvita antud hetkel, et te Tallinnasse lendate.

Tüüpiline reisija, kes nõuab oma õigusi taga ja arvab veel, et lennufirma neid üle lasknud, aga lõpuks tuleb välja, et on ise hoopis loll.

henry086

Millega sa ise mõtled? Kas ZUR-TLL lend ei hilinenud, kui inimesed jõudsid 20 tundi hiljem koju? Pilet oli TFS-TLL ja koju jõuti 20 tundi hiljem. Ega see mingi ryanair pole, et eraldi piletid on.

henry086, et siis millega ise mõtled? Tüüpiline reisija...

Lennuhüvitisi käsitleva määruse 261/2004 artikkel 2 h) ütleb et reisi lõppsihtkohaks, mille alusel hüvitist määratakse, on ümberistumistega pileti korral piletil olev viimane lennujaam, ehk siis TFS-ZUR-TLL lennu puhul TLL ning TFS-ZUR lend ja selle vahemaa ei puutu üldse asjasse (v.a. kui lennud olid eri piletitel).

Mille järgi määratakse aga lennu pikkust, kas algse väljumiskoha (TFS) või ümberistumiskoha järgi? Euroopa Kohus on tõlgendanud seda nii, et määrav on linnulennu distants reisi lähte- ja sihtkoha vahel, sõltumata sellest, kas ja mitu ümberistumist vahepeal oli: https://www.eccnederland.nl/en/news/european-court-clarifies-definition-flight-distance