Maksmine Argentiinas

Kuidas on lood maksmisega Argentiinas? Saan aru, et enam pole Argentiina peso musta turgu, kuid vaadates kas või majutuse / autorendi broneeringuid, siis nii paljud tahavad sularaha või - 10 % kui maksta sularahas. 

Kas ma saan õigesti aru, et kaardimakse pole populaarne või pole aktsepteeritud variant paljudes kohtades (eriti Patagoonia /Tulemaa) ?

Kuidagi kahtlane tundub kogu reisiraha kaasa võtta sularahas, kuidas toimib väljavõtmine / pangaautomaadid kohapeal? 

Kas soodsam on maksta pesodes, dollarites või eurodes (st kas vahetada ka siit kaasa midagi või kohapeal). 

Mul on Swedbanki visa credit ja LHV mastercard.

Mina maksin USA dollaris enam-vähem igal pool. Mäletamist mööda väljastasid automaadid lisaks pesodele ka dollarit. Vähemalt osad ATM-d. Seisuga siis 2018 jaanuar/veebruar on minu andmed.

Hetkel olen külastanud Buenos Airest, El Calafated ja täna saabusin El Chaltenisse ning enamus makseid olen teinud debit mastercardiga.

Ainult üks Buenos Airese ööbimine tahtis sularaha ja Perito Moreno liustiku külastamise eest pidi saama väidetavalt ainult krediit visaga maksta. Niiet maksin sulas lihtsalt ja ei hakanud proovima oma mastercardiga.

Iga nurga peal olevates väikestes poekestes (kiosco) on tasumine sularaha eest, suuremates kauplustes jällegi kaardivõimalused.

ATM-ist USD saamist ei oska kommenteerida, aga selle valuutaga väidetavalt saab ka maksta paljudes kohtades, sest inflatsioon on siin päris korralik ja USD nõutud kaup. Lisaks on ATM-ides väljavõtupiirangud ja saavad kiiresti rahast tühjaks.

Ööbimiskohtades kaardiga makstes ja passi esitades saad ööbimise lausa 21% odavamalt.

Need on minu kogemused siis hetkeni.

EUR- i ostetakse 63/64 ARS vastu ja USD oli vist 58.

Rahavahetajad tänava peal vahetavad nii eure kui usd-d tunduvalt parema kursiga kui on ametlik kurss,

majutustes ei pea võõramaalased maksma käibemaksu(21%)

käib mingi imelik kohalike elanike peedistamine-kui kohalik maksab kaardiga siis läheb igale asjale 21% otsa ja nii ei taha keegi kaardiga maksta ja sula on väga hinnas(eriti valuuta)

Pool aastat tagasi oli kurss 45 ja nüüd 65(euril)

Tänaval raha vahetavate tegelastesse tuleks ikkagi suhtuda ettevaatlikult.

Siin on käibel nii erinevaid ARS-e, et ka kohalikud ei orienteeru enam ja ei tuvasta valeraha.

Aga kõik teevad ikkagi ise oma otsused.

Kui mul on broneering booking.com kaudu, siis eeldan, et sealt ei lähe -21 % maha ilmselt? 

Tundub mõistlik vist võtta kaasa võimalikult palju eure (dollar vist ei anna eelist?) ja automaadist kohapeal sularaha selle jaoks kui ei saa kaardiga maksta (külapoed jm).

Meil minek märtsis ja 3-nädalaks. Ei riskiks hästi tänaval vahetada. Kuidas on ametlike rahavahetuspunktidega? Lugesin kuskilt, et seal on pandud ka rahavahetusele piir 200 USD? Kas on vahet  vahetades USD või EUR? Mõtlen seda, et kas võtta EURe kaasa või vahtada kodus  USD-deks.  Ja kas on  kasulikum vahetamiseks  100USD, kui väiksemaid kupüüre?

Vahetavad eur-e,pole mingit mõtet siin usd-ks vahetada

Buenos Aireses tegelevad rahavahetusega kolumbialased ja kõik on neil viisakas ja kontrolli all.Ise võtsin asja nii et mis mõttega nad hakkavad mult mingit 100 euri röövima ja endale jama kaela tõmbama?Neil on väga ilusti kõik organiseeritud ja toimiv ettevõtmine.Hõiguvad seal tänava peal cambio cambio.On ka sellised kohad kus tänava peal pakutakse ja siis viiakse kuhugi poe kontorisse ja seal saab vahetada.Minul igatahes toimis kõik ilusti.Üks selline koht oli kohe Cafe Tortoni kõrval.

Ma võtsin kaasa EUR-e ja kuna jäi mulje, et Patagoonias muud moodi hakkama ei saa, siis suures hirmus vahetasin korraga  500€ ka ära. Seega mul limiiti ei olnud. Järsku oli juttu vastupidisest vahetamisest?

Nüüd üritan oma ARSid ära kulutada.

Aga kohalikud räägivad sama, mis hbert, et võetakse ka USD vastu. Seega usun, et hädapärast peaks ka EUR ju kõlbama. Sest see ei ole ikkagi ARS.

Oman kogemusi ainult linnades restoranides, baarides ja ööbimiskohtades maksmisega ja ei tea näiteks mis maanteedel toimub. Suveniire hakkan ka hiljem, reisi lõppedes ostma, aga näiteks võin teha väikse tiiru El Chaltenis ja peilida välja paljudes kohtades on kaarditerminal.

Majutuse eest maksmisel saad 21% alla. Ei ole vahet kus broneerisid. Mis on riigi eesmärk sellega, ei tea.

Raha tänaval vahetades ei pruugi midagi juhtuda! Lihtsalt kohalikud hoiatasid, et erinevaid probleeme on juhtunud.

Ise pead olema valvas!

Ehk - No dar papaya.

Need on siiamaani olnud minu kogemused ja need kindlasti ei saa olema üks ühele teie tulevaste kogemustega.

Mingi kogus ARS-e peaks olema alati tagataskus.

Priben, mis oli tänava ja ametliku koha kursi vahe? Google näitab pea 66 ARSi EURi vastu ja mina vahetasin 63,8.

Joppenbuch, 65 kohalikku raha euro eest!! Inflatsioon on seda riiki ikka kõvasti räsinud. Minu kogemused on 2018 a algusest ja siis oli tänaval USD 20 ning euro 24. Ametlik Eesti panga kurss  oli vist 21-22 millegagi peesot euro eest ehk vahe ametliku kursi ja tänava kursi vahel võis olla ca 10 %. 

Ma võtsin kaasa pangakaartid ja ca 3 nädal jaoks umbes 1200 EUR. Pool eurodes, pool USD. Sularahast jäi osa reisi lõpuks alles. Eestis raha Argentiina vääringuks ei vahetanud sest niisugustel eksootilistel valuutadel on siin eriti sant kurss. 

Küll aga võtsin kohe lennujaamas automaadist kohalikku raha. Minu mäletamist mööda sai ühest automaadist sama kaartiga max 2000 peesot mis oli umbes 100 USD ekvivalent. Hinnad Buenos Aireses olid sendi pealt samad kui Tallinnas - näit kohv tänavakohvikus , koos ette kandmisega,  2 EUR jms. Nii et need 100 USD võib esimeses restoranis sirgeks lüüa aga võib ka päris mitmeks päevaks jätkuda. Keegi ei keelanud järgmisest automaadist taas 100 USD võtta. 

Üsnagi edukalt toimis ka niisugune süsteem, et ilma kaardimakseta poes oli kassa juures seinal silt "USD=20, EUR=24" Kui arve tuli näit 8 EUR, siis kümnekast anti 2 EUR tagasi kohalikus rahas. 

Niisugustes linnades, mis ka gloobusele on märgitud sai enanasti maksta nii Visa kui Mastercardiga. Väiksemates kohtades ainult Visa kaartiga ja vahet polnud kas deebet või krediitkaart. Minumeelest olid ka mingid tanklaketid, mis ainult Visa kaarti tunnistasid ja seda isegi pealinnas. 

Seal kus kaarti ei tuntud oli väike eelis USD-l sest seda rahatähte teadsid kõik. Eurot näidates tuli vahel kõigepealt taasiseseisvunud Eestisse sattunud väliseestlase kombel seletada, et see paber on rahatäht (Zee on vhorst, Mheil Thorontos süüakse zeda) . Kui euro lõpuks rahaks tunnistati siis üsna kehva kursiga. 

Ma maksin võimalusel alati kaartiga, järgmine eelistus oli euro ja dollarid jätsin mustadeks päevadeks mida mõnikord ka ette tuli. 

21% soodustus majutusel ja mõnede kaupade ostmisel pole mitte kohalike kottimine vaid maksusüsteemi eripära. Minu arusaamist mööda tuleb esitada pass ja maksta välismaise krediitkaartiga ja sellest piisab, et ostja tunnistatakse välismaalaseks ning hind on ilma käibemaksuta. 

Booking.com süsteemimajutusasutustel oli see minumeelest isegi broneeringu peale ära märgitud. Pass esitatakse hotellis nagunii ja maksta oleks siis hea kaartiga. 

Poest vorsti osta niimoodi ei üritanud kuid ühes kohas tundus olevat mõistlik mõte osta Argentiina kaartiga Garmini navigaator. Umbes 120 EUR. Passist tehti koopia, maksin kaartiga ja hind tuli ilma käibemaksuta. 

Põhimõtteliselt saab ka Eestis tax-free osta kuid süsteem on teistsugune.

Kordan teistele, kes minemas alles on, igaks juhuks üle. Ainult ATM-ide peale lootma jääda ei saa.

Buenos Aires-es üritas üks neljast ATM-ist raha võtta, aga kõigis oli raha otsas. Lõppu kahjuks ei tea. See ATM-ide jutt on ka reisigiidides sees.

Kui mina käisin, siis kõlbas maksmiseks ka EUR. Aga kurssi arvestati 1 EUR = 1 USD, nii et natuke sai pügada. Samas kindlasti ei tasuks peale reisi kätte jätta Argentiina rahasi. Neid ei võta keegi vastu ka naaberriikides või kui siis väga halva kursiga.

Nii Buenos Aireses kui Iguazus sai maksta kaardiga.

Kevadel oli kurss veel 45 juures... 

Raha sai vahetada lennujaamas, ise vahetasin seal, et ei oleks kaardiga väga palju sebimist. Kuna suurim saadud rahatäht oli 1000 peesot ja enamus väiksemad, siis rahapatakas oli päris paks. Algul oli lausa mure, kuhu kõik paigutad. Aga muidu poodides sai kaardiga maksta, vist lausa mingi seaduse tasemel asi, et kaardimakseid peab aksepteerima. Riide ja muu nänni poodide akendel olid jah sildid, et sulas on soodsam. Söögikohtades oli kaardiga maksmine võimalik, mõnel pool eeldas küll leti juurde minekut vms. Osade ekskursioonide eest maksin sulas, sest seal ka oli soodsam nii.

Atm-ist ei soovita välja võtta - teenustasud on suured ja raha saab ka vähe.

Mõtlesin, et kommenteerin ka. Tahtsin siiski lennujaamas veidi välja võtta (vahetuse järjekord oli hiiglaslik), ning kogemata vaatasin, et lisandub teenustasu 65 ARSi (ca 1 euro) lisaks minu panga tasudele. Kogemata vaatasin valesti ja lisanus hoopis 650 ARSi (ca 10 eurot), mida nägin alles pärast. Seega tasub ettevaatlik olla, nagu ei eelda, et võiks selline õudne tasu olla 100 euri välja võtmise eest. 

Samas rahavahetusega linnas läks kuidagi paremini, vahetasin 500 eurot korraga ning lugesin oma meelest raha üle (nende poolt lasti läbi masina), ja kuna oli paras pakk (500sed), siis lugesin nagu alguses, et oleks veidi rohkem. Aga kuna teller ka jälgis ja oli kindel, et vähem kui olema pidi, ei olnud, tulin tulema. Tagasi apartmendis olles hakkasin uuesti lugema, ja tuli välja, et oli nagu paar tuhat rohkem kui oleks pidanud olema (vahetuskursiks tuli 72). Nii hea see vist ikka olla ei tohiks. Kahtlane. 

Aga sularahas makstes saab nt lennujaama taskoga paar tuhat soodust (kui võtta ametlik teenus).

Veidike sularaha taskus ei tee siiski paha. Eriti Patagoonias. Kui oled teel autoga,siis võib ainult kaardiga ringi liikumisel raskeks minna. Paljud tanklad kaarti  tunnistada ei soovi. Kuna vahemaad pikad ja ega neid tanklaid ka iga nurga peal pole , siis vôib lihtsalt lollilt tee peale jääda.

Värske info detsember 2019 seisuga. ATM teenustasud on kõrged ja korraga saab välja võtta vähe raha, enamasti 3000-5500 peesot (45-80 eurot) ja selle eest teenustasu on 375-675 peesot (ca 10-17% väljavõetavast summast). Seda juhul, kui automaadis raha on. Vahel ei ole. 

Soodsam on omale raha saata Azimo või Western Unioniga. 

Kõige soodsam on sularahavahetus, sobib nii euro kui dollar ning kurss on tavaliselt ametlikust päevakursist parem, sageli ei võeta ka üldse teenustasu. 

Väga paljud kohad aktsepteerivad kirjade järgi kaardimakseid, kuid minul oli juhus, kus pärast kõhu täis söömist selgus, et vastu võetakse ainult ühte kindlat tüüpi kaarti. 

Suurematest linnadest väljaspool ainuüksi kaardimaksetele loota ei tasu. 

Kaardiga maksmisel tuleb sageli näidata passi ja kviitungile allkiri ja passi number kirjutada. Üsna pikk protseduur :) 

Vahemaad on pikad ja seetõttu tasub eelistada lendamist. Kus on konks? Latam on üks põhilisi vedajaid, aga nende kohalikult kodulehelt välismaa krediitkaardiga pileteid osta ei saa; samas rahvusvahelisel kodulehel on hinnad kallimad, isegi kuni topelt. Latami kontorist lendu ostes lisandub teenustasu (min 400 peesot kõige odavamatele lendudele). Tänu hostelikaaslasele leidsin veebilehe despegar, mille kaudu sai osta välismaa kaardiga kohaliku veebilehe hinnaga. Teine ok lennuvedaja on Flybondi. 

Pikamaabussid on okay, hind on suhteliselt kallis võrreldes muu hinnatasemega, kuid kassadest piletit ostes tasub alati küsida, kas saab soodustust - vahel on saanud ja vägagi märkimisväärselt. 

Võrreldes nii mõnegi muu ladina Ameerika riigiga tundub olukord tsiviliseeritum ja turvalisem, seetõttu pigem soovitaks võtta piisavalt eurosid või juba ette planeerida Azimo või Western Unioni kontorite külastamist (salvesta kontorite aadressid offline'is vaatamiseks telefoni vm) ja mitte panustada ATMidele. Kui piirdud suuremate asulatega ja põhiliste turismipiirkondadega, võib loota ka täielikult kaardimaksetele, kuid mõttekas on kaasas kanda vähemalt 2 erinevat kaarti (a la MC ja Visa) ning passi. 

Kohaliku rahaga pole väljaspool Argentiinat midagi teha, sestap rahavahetusega väga hoogu minna pole mõtet. USA dollaris saab mõnes kohas maksta, eurodes ei saanud. Õigupoolest oleks saanud, aga dollari kursiga. Samas polnud ka eriti põhjust seda erinevates kohtades katsetada, enamasti läks käiku ikka kaart või peeso.

Selliseid automaate ei näinud, millest oleks saanud dollarit välja võtta, aga automaate üldiselt ka ei kasutanud ning kohalikelt või teistelt turistidelt ka ei küsinud, kuna ei tundunud oluline küsimus.

Ma tahaks nüüd küll vastu vaielda eelmisele postitusele, jõudsin just ise ka täna Argentiinast tagasi. Minu marsruudi hulka kuulus Peninsula Valdes, Ushuaia, El Calafate, ca 2000 km ruta40, Bariloche, Mendoza, Buenas Aires. 

Sellist kohta, kus kaarti vastu ei võetud, ei olnudki, mitte kordagi ei olnud probleemi kaardimaksega (erinevad kaardid), seda ka väikestes kohtades ruta40 peal. Muidugi mõista, kui oli väike summa, nt päevapraad väikeses kohakeses, siis lihtsam maksta sularahas, aga näiteks bensiinijaamades ei pidanud mitte kuskil maksma sularahas. 

Samuti kõik kohad, mis võtsid vastu dollareid, võtsid vastu ka eurosid ja ei olnud dollari kursiga, vaid euro kursiga (mis võrreldes meie dollari ja euro kursiga oli tavaliselt soodsam, nt 57 dollari eest ja 66 euro eest). 

Sularahaautomaadist väljavõtt tõesti täiesti mõttetu, parem sularaha kaasas, erinevates kohtades ja saab vahetada kohapeal või maksta eurodes. Dollariteks pole mingit mõtet vahetada (st eelist ei anna). 

Kohalikke lennufirmasid on ca 8 vähemalt, st tasub vaadata, kellel soodsam. LATAM piletid ostsin mina mytrip.com kaudu (odavam kui kodulehel). 

Aga väga suur vahe on majutuse puhul, kas on tegu appartmendi/majakese/kodumajutuse või päris hotelliga. Päris hotelli puhul saab tõesti hinnast 21 % alla, esimese variandi puhul ei saa. Seega hotelli kallim hind võib olla soodsam. Kodumajutustes (apartment) saab alla ca 10 % kui maksta sularahas (tuleb küsida).

Haaletajaga nõus, üks vähestest riikidest, kus euril ja dollaril tehakse vahet nii, et on aru saada. Poes maksmisel üks päev võetakse eure/dollareid vastu, teine päev mitte, müüja, kes vastu ei võtnud seletas seda nii, et inflatsioonile mõjub see halvasti ja seda ei tohi teha karistused väga suured, teine müüja samas poes, päev varem võttis vastu ja kursi pakkus xe järgi, küsides, kas olen nõus. Automaadist mina 10 päeva jooksul raha kätte ei saanudki, MC ega maestroga.

Kviitungile allkirja andmine on ju normaalne. Sedasi oli ka Eestis kuni kiibiga kaardid PIN koodidega üldlevinuks muutusid.

Aga asjast.

Mul oli kohti, kus kaardimakse võimaluse kohta vastati, et maksta saab ainult deebetkaardiga! Krediitkaarti näha ei tahetud.

Kui VISA-le olid makseterminalid, kus said ka PIN koodi sisestada, siis mõnedes kohtades Mastercardile (mul ainult MC-d ongi kahjuks) seati spetsiaalselt üles magnetribalugeja. See oli suhteliselt pikk protsess ja müüjate omavahelisest vestlusest sain aru, et ka kulukas neile.

Lisaks kohtasin telefoniäppide (www.tab.travel ja www.mercadopago.com.ar) kaudu maksmist, mis mulle väga ei istu, sest ei tea millal seal infoleke toimuda võib.

Lisan veel juurde, et kui vaja dokumendi numbrit, siis seal ei saa tähti sisestada, tuleb panna meie passinumbri numbrid ainult. Paljud müüjad ei tea seda, seega on hea neile öelda, et solo numeros ja asi palju kiirem :)

haaletaja, millele sa täpselt vastu vaidled?

Kirjutasin siia oma kogemuse üle neljakuulisest viibimisest Argentiinas (osa sellest ajast küll Tšiilis) ja minu jaoks täpselt nii oli.

Turism on seal üks väheseid asju, mis jätkuvalt toidab ja loomulikult on turismimarsruutidel tehniline infra paremini korraldatud, sh kaardimaksed. Kui sina ei kogenud oma reisi vältel mitte ühtegi kohta, kus kaardiga maksta ei saanud, siis see on sinu kogemus. Minu kogemus oli sellest erinev. Samas rändasin ka pisut laialdasemalt. 

Leian, et mõlemad kogemused väärivad kirja panemist, kuid mis siin "vaielda" - et kelle kogemus oli "õigem"?