Olin Tansaania safaril ja Sansibaril samal ajal aasta tagasi. Olin kaasa võtnud suure hulga sääsetõrje vahendeid, tablette ei kasutanud. Vihma ei sadanud ükski päev ja savann oli kuiv, ei näinud ühtegi sääske ega polnud vaja kasutada ka mürki. Kuidas on sel aastal, ei oska ütelda.

Sõin malarone tablette zanzibari reisi ajal. Olid väiksed kõrvaltoimed, kõht oli pisut korrast ära (see võis ka olla kohalikust toidust) ja tekkisid veidrad unenäod. Ma siiski soovitaksin tegeleda ennetusega kui tagajärgedega malaariariskiga piirkondade puhul. Sealsed sääsed on nii pisikesed, et neid ei panegi tähele.

Tere,

Olime Tansaanias ja Zanzibaril Novembris 2022. Võtsime malarone ja meil õnneks kõrvaltoimeid ei olnud. Tundus, et sääsed väga ei tülitanud, aga samas pooldan , et pigem ennetada kui seal jamada.

Head reisi ))

2021.a lõpus sai reisitud sinna ning võtsin samuti Malarone tablette, aga ka mul ei tekkinud ühtegi vastunäidustust. Targem on tõesti pigem ennetada, kui hiljem kahetseda.

Tulime just tagasi. Olime Sansibaril ja käisime ka mandril safaril. Safari ajal sadas vihma ja mõnel päeval veel. Kasutasime koha peal ostetud putukatõrjekreemi. Sääsed hammustasid pigem öösel st et hommikul ärgates oli mõni sügelev punn, kuid teepuuõliga määrides läks sügelus üle ja rohkem mingeid kõrvalmõjusid pole siiani täheldanud.

Meie kohalik giid ütles, et Zanzibari saarel malaariat ei esine, see on rohkem mandri haigus.

Ma jälle kuulen vastupidi Arushat arste ütlemas, et saab Sansibarilt,

kui sattusin kõrge palavikuga haiglasse Arushat, siis arst küsis, kas ma olen hiljuti Sansibaril käinud, kui vastasin jah, siis ütles, võisin Sansibarilt malaaria saada, aga ei olnud muidugi. Minu meelest on malaaria risk minimaalne nii Põhja Tansaanias, kui ka Sansibaril.

Mina kohtasin Arushas jälle ühte kohalikku, kes ütles, et on paar korda väga raskelt põdenud ja kartis, et kolmas jääb ka viimaseks korraks.

Oleme prouaga käinud Zanzibaril kaks korda. Esimesel korral tegime ennetava maalariaravi, teisel korral mitte. Malaariasse ei jäänud. Samas meenub ka enda tollase perearsti kommentaar, et väikseimagi malaariakahtluse korral reisil on kõige õigem kohalike tohtrite poole pöörduda -- erinevalt meie meidtsiinisüsteemist näevad nemad malaariat igapäevaselt ja sellest tulenevalt oskavad seda usutavasti paremini nii kahtlustada kui ka ravida. Malaaria suhtes on olemas ka kiirtestid sõrmeotsaverest. Mõnel juhul võivat malaaria endast märku anda ka alles 8-10 kuu pärast...

Haigus ise on salakaval ja, kui mälu ei peta ,siis kolmefaasiline. Faaside vahel võib olla vabalt ka pool aastat või rohkem ja sel ajal ei ole ei miskeid erilisi kaebusi ega ole vististi ka diagnoositav. Esimese faasi ravi on vist pea alati edukas ja suhtkoht lihtne, järgmine aga hulga raskem ja kolmas kipub vist lõppema fataalselt.

Nairobis oli Keenia rahvusmuuseumis lausa eraldi malaariastend, kus selle tõve olemus ja tappemehanism ära seletati... Ei olnud lõbus vaadata.