Myanmari reisiinfo

Jaanuaris ja veebruaris sai külastatud Myanmari. Tegime läbi klassikalise marsruudi (Yangon-Thazi-Inle Lake-Mandalay-Monywa-Bagan-Bago-Yangon) läbi 24 päevaga. Allpool väike ülevaade kohalikust elust, hindadest ning kõigest muust, mis võib olla kasulik inimesele, kes planeerib oma reisi sellesse huvitavasse ning vastuolulisse riiki. Kogu allpool olev info on toodud seisuga veebruar 2009.

Kellele Myanmari soovitada?

Riik sobib reisimiseks ainult inimestele, kel on seljataga mõningane reisikogemus ning kes ei oota reisilt suuri mugavusi. Riigi külastamine eeldab keskmisest kõvemat närvikava ning nii füüsilisist kui vaimset vastupidavust.

Riigi infrastruktuur (maanteed, raudtee) on võrreldes Eestiga halvas olukorras ning liikumine riigisiseselt on vägagi aeganõudev. Riigi miinusteks on ajutine elektripuudus, rahavahetusega seonduvad probleemid ning viletsas olukorras infrastruktuur. Riigi plussiks on rikkumatu loodus, imeilus arhitektuur ja väga sõbralikud inimesed, kes teevad iga turisti reisi riiki meeldejäävaks.

Kokkuvõttes soovitaks isiklikult riigi külastamist inimesele, kes otsib puhast loodust, ajaloolist arhitektuuri ning kes ei lase end liigutada elektripuudusest või transpordiprobleemidest.

Viisaga seonduvast

Viisa on Myanmari külastamiseks vajalik kõigile turistidele. Viisat väljastatakse 30 päevaks, kauemaks kohalolekuks peab taotlema viisapikendust, mida antakse 2-4 nädala ulatuses. Seda saab teha juba riigisiseselt riiku turismiameti (Myanmar Travels Tours) vahendusel.

Viisa taotlemine maksab 25 eurot.

Kõige mugavam on eestlastel viisat taotleda Berliini saatkonna kaudu.

Samuti on viisat võimalik saada Bangkokis paiknevast saatkonnast, kuid sealne taotlusprotsess on aeganõudev ning ei pruugi kõigile inimestele sobida. Kui plaan enne Myanmari minekut pikemalt Bangkokis viibida, tasub kaaluda viisa tegemist seal.

Rahast

Riigi ametlik rahaühik on kyatt. Rahatähed on 5, 10, 20, 50, 100, 500 ja 1000 kyatised.

Kyattideks vahetatakse Myanmaris peamiselt dollareid ning mõnes kohas ka eurosid. Ametlik rahavahetuskurss kõigub 500 kyatist (Yangoni lennujaamas olev valuutavahetuspunkt) 1200 kyatini (must turg) 1 dollari eest.

Rahaautomaate Myanmaris ei ole ning raha ei saa ka pangast välja võtta. Krediitkaarti saab kasutada ainult mõnedes kõrgema klassi hotellides. Raha väljavõtmine krediitkaardi abil toob kaasa tavaliselt sõltuvalt summast 15-20% teenustasu. Kogu reisiks ning ootamatusteks (arsti külastamine) vajaminev raha tuleb endal kaasa võtta.

Raha tasub vahetada ainult mustal turul. Raha vahetamiseks tasub Yangonis siirduda Aung San Marketile, kust valuutavahetajad sind kohe üles leiavad. Samuti tasub neid otsida Central Hoteli eest. Raha vahetamist tasuks kindlasti vältida linna Sule Paya juures, kus tegutseb rahavahetajate kahtlasem kiht.

Rahavahetamiseks on soovitatav võtta kaasa suuremad rahatähed (100 dollarilised), mis peavad olema väga puhatud ning sirged. Murdmisjälgedega ning isegi väikese tindiplekiga rahatähest on riigis väga raske lahti saada.

100 dollariliste kõrval tasub kaasa võtta ka väiksemaid rahatähti, mis võimaldaks osta rongipileteid ning tasuda vaatamisväärsuste juures. Nimetatud kohtades võetakse vastu ainult täpset raha ning USD dollarites raha tagasi ei anta. Kolme nädalase reisi puhul on soovitav kaasa võtta 10 20 USD ja 10 10 USD rahatähte. Väikest vahetusraha dollarites saab ka hotellidest.

Raha vahetamisel saab kõige paremat kurssi Yangonis. Väiksemates kohtades (Mandalay, Inle Lake, Bagan) pakutakse keskmiselt 200-300 Kyatti halvemat kurssi. Sellest tulenevalt on soovitav vahetada enamik raha Kyattidesse Yangonis.

Raha vahetatatakse peamiselt 100 000 kyatiste pakkide kaupa, mis on omavahel nööriga kokku seotud. Raha peab alati üle lugema ning soovitav on seda teha mitu korda. Petmine rahavahetamisel pole harv ning seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik.

Kohalikud rahatähed on äärmiselt mustad ning räpased. Vastu võetakse kohalikku raha hoolimata välimusest.

Transport

Peamiste transpordivahenditena on riigis kasutuse bussid ja pick-up autod. Bussidega saab sõita peamiselt pikemaid linnadevahelisi otsi ning pick-upid pakuvad linnasiseseid transpordivõimalusi.

Raudtee ühendab Yangoni Mandalay ning Inle Lakega (läbi vahepeatuse Thazi). Samuti on võimalik sõita rongiga Mandalayst põhja poole.

TransporMyanmaris on äärmiselt aeganõudev. Bussisõit klassikalistele turistimarsuutidel võtab sõltuvalt marsuudist 10-22 tundi – Bagan-Yangon 15 h, Inle Lake-Mandalay 10 h, Yangon-Mandalay 12-15 h.

Rongisõit Yangon Thazi otsal kestab 14 tundi ning Thazi-Shwenyaung (Inle Lake) 8 tundi.

Linnasiseses transpordis kasutatakse peamiselt vanasid Toyota ja Mazda pick-upe. Linnasisese transpordi hinnad kõiguvad sõltuvalt otsast 200-400 Kyatini (2-4 krooni).

Samuti on võimalus kasutada linnasiseks sõidus taksot, mis maksab sõltuvalt otsast 1000-5000 kyatti (10-50 krooni) ning trishawsid (veloriksa), mis maksab 1000-4000 (10-40 krooni) kyatti. Mõlemaid sõidukeid saab palgata ka terveks päevaks, umbes 5000-10 000 (50-100 krooni) kyatti

Linnadest eemale jääavate kohtade külastamiseks on soovitav palgata takso. Tavaliselt võtavad taksod-väikesed minibussid peale 4-6 inimest ning sõiduhinna saab jagada kõigi osalejate vahel. Sõite tasub jagada teiste turistidega.

Takso palkamise peale tasub mõelda kindlasti Pindaya koobaste, Mandalay ümbruskonna (Amarapura, Sagaing, Inwa), Bago ning Mount Popa külastamisel. Taksosid on võimalik palgata hotellidest (kes lisavad hinnale 10-20% vahendustasu) ning otse taksojuhtidelt tänavalt.

Kommunikatsioon (telefon, internet, post)

Mobiiltelefonidega pole Birmas hetkel midagi peale hakata. Rahvusvahelist roamingut Eesti firmad seal ei paku. 2009 aasta alguse seisuga hakkas riik pakkuma turistidele telefonikaarte.

Interneti saab kasutada riigis enamikes turismipiirkonda jäävates linnades. Internet on väljaspool Yangoni väga aeglane ning meenutab kiiruselt dial-upi kiirust 1996. aastal. Interneti kasutamine maksab 800-1400 (8-14 krooni) kyatini ühe tunni eest.

Kohalike telefonikõnesid saab teha hotellidest ning tänaval asuvatest telefonilaudadest. Kohalik kõne maksab umbkaudselt 500 kyatti (5 krooni) minuti eest.

Kohalikku posti ise ei kasutanud. Postkontorid on olemas kõigis suuremates linnades ning postiühendus peaks olema võrreldes muu infrastruktuuriga väga kiire. Välismaale kirjade saatmine on odav.

Hotellid

Valisime hotellid välja Lonely Planeti alusel. Hotelle ette ei broneerinud ning üldiselt seda ka ei soovitaks Eestist ette teha. Seda küll ühe erandiga. Kindlasti võiks ette broneerida esimese hotelli Yangonis, et saabudes ei peaks hotelli otsimisele suure palavusega palju aega kulutama

Ööbisime budget klassi hotellides ning keskmine toa hind oli 10 dollarit kahese toa eest. Kõige kallim tuba oli Inle Lake ääres Nyaungschwes (14 dollarit) ja kõige odavam Thazis (6 dollarit). Toa valimisel oli meile oluliseks puhtus ja sooja vee olemasolu.

Kuna elektrit antakse riigis aeg-ajalt töötasid enamik hotelle generaatorite peal. Tihti lülitati aga hotellis generaator sisse alles hiljaõhtu, mis tähendas ka seda, et sooja vee ootamiseks oleks pidanud ühe-kaheni öösel üleval olema.

Hotellid olid valdavalt puhtad. Enamikel juhtudel pakutakse hinna sees hommikusööki (pannkoogid, omlett, kohvi).

Tubade hinnad ühele inimesele jäid tavaliselt 4-10 dollari vahele ning kolmese toa eest pidi välja käima 12-20 dollarit.

Populaarsemates turismipiirkondades (Yangon, Inle Lake, Mandalay, Bagan, Mount Popa) on olemas ka kõrgema hinnaga hotellid, kus saab nautida lääne mugavusi – elekter ja soe vesi 24 h, toateenindus. Hinnad jäävad sellistel puhkudel 20-200 dollari vahele.

Kui jutu põhjal tekkis küsimusi, siis vastan neile hea meelega – [email protected].

Täitsa müstika, mis toimub. 2011 veebruaris 6 ööbimist maksis kahepeale 70€, 2 Yangoonis, 2 Inle järve ääres ja 2 Baganis. Palju aitas ka kohalik taksojuht-giid, kelle otsa juhuslikult komistasime. Ta sebis Yangoonis elamise ja helistas ette Inlesse, kus tuli ta sõber vastu, kes oli kohapeal kõik korraldanud, see omakorda orgunnis liikumise Bagani ja sealse ööbimise, ise ei pidanud millegagi pead vaevama ja keegi ei koorinud ega nõudnud mingeid eri tasusid ja asi sujus kui lepase reega. Yangooni taksojuhi kontakti võin jagada kui huvi, räägib väga hästi inglise keelt, väga asjalik tüüp.

0
0

Seppo, millise kunstigaleriiga tegemist ja kus see asub? Pangaautomaatidel on muidu küll jah juba Mastercardi ja Visa kleepsud peal, aga kohalike sõnul oma kaarti sinna veel pista ei tasu. Neid kleepse võib lugeda kui "coming soon" (väljaarvatud kaks väidetavalt Mastercardiga toimuvat automaati kusagil Rangoonis). Mis ööbimisse puutub, siis Rangoonis, Mandalays, Baganis, rannas ja ilmselt ka Inle ääres tasub bronnida vähemalt paar päeva ette, kui valida tahad, siis rohkem. Väikestes linnades polnud probleemi ilma bronnita toa leidmisega (jaan-veebr 2013).

0
0

Pansodan galerii (286 Pansodan, first floor (upper block), Kyauktada, Yangon peaks olema ametlik aadress, aga teda annab otsida, ega seal erilisi märke pole).

Väga mõnus oleng oli seal, hommikuni sai viskit tarbitud. Nance Cunningham, kes seda abikaasaga peab, siis see, kelle vanaisa eestlane.

1
0

Nüüd saab eestlane Myanmari viisa Mandalay lennujaamas maandudes.

http://www.thaivisa.com/forum/topic/621095-myanmar-expands-visa-on-arrival-list/

0
0

Selleks korraks Myanmaris jälle käidud. Kartsime, et kahe aastaga on drastilised muutused toimunud ning see sihtkoht enam päris seda ei paku, mida esimesel korral, aga õnneks siiski pakkus. Tai, mida tegelikult samuti armastan- olen ju seal käinud nüüdseks umbes 15- 16 korda ei ole enam ammu "naeratuste maa". Myanmar veel on ning kui veel lasta aastaid edasi joosta, võib ka see riik minetada oma aasiapärased meeldivad naeratused ning loomuliku sära. Ehk kokkuvõtvalt kui kellelgi on plaan sinna reisida, siis pigem varem kui hiljem. Eelnevates postitustes oli juttu ATM- idest ning nende toimimisest. Isiklikult proovisin ära ka ATM- i toimimise ning vähemasti Yangoni lennujaama oma töötas täiesti edukalt- seda ju kaks aastat tagasi veel polnud. Samuti on väga paljudel Myanmarlastel samasugused nutitelefonid nüüd nagu mujal maailmaski, kuigi suur osa nendest Huaweid ja muud Hiina koopiad. Neil endil seal mobiililevi olemas. Meie telefonidel 800 sagedus vist puudub ja seetõttu oli telefonist vaid Wi- Fi tekkides abi. Sedagi ju paar aastat tagasi polnud. Nüüd oli ikkagi Wi- Fi saadaval enamustes hotellides, söögikohtades, lennujaamas jm. Öömajade hinnad on tõesti tõusnud- sellised, mida Tais saab 20-30€, maksavad sealkandis ikkagi 50-70€ ja ka nendega on nii, et tuleks ette kinni panna. Agoda.com oli meile abiks korduvalt. Yangonis, kus viibisime 3 ööd, sai valitud MGM ( 65$ ), mis asus väga soodsas asukohas meie jaoks. Taksoga lühisõit Shwedagon Payasse ( 7$ ), mõnusad söögikohad lähedal jne. 1 USD- 800-870 Kyatti 1 EUR- 1000-1150 Kyatti. Peale seda jätkus meie reis Yangonist ööbussiga Pyin Oo Lwin- i. Bussiks oli tutikas Scania poollamamiskohtadega buss, mis pidi jõudma sihtkohta umbes 11 tunniga. Mulle kui suitsumehele oli meeldivaks üllatuseks see, et iga kolme tunni takka tehti peatus ning sai välja süüa ning juua ostma, jalgu sirutama ning ka suitsu tegema. Üle ootuste jõudis buss siiski 9 tunniga kohale- keset ööd. Saime küll juba järgmiseks päevaks ette broneeritud hotellis ka toa juba selleks ööks, mida mujal aasias naljalt lisatasuta ei saaks. Öö oli päris jahe. Isegi mulle ei sobinud ilma kaasavõetud dressikata väljas õlle (hotellis 2000-3000 Kyatti, poes 1000-1500 Kyatti) joomine. Päeval keris ikka 30 kraadi alla välja. Pyin Oo Lwin vist pole muidu väga populaarne koht, mida turistid väisaksid, aga meile väga meeldis. Säilinud on inglaslik suvitusrajooni maik (vanasti oli see linn inglaste suvekodude rajoon tänu oma klimaatilisele eripärasusele, et mägedes on mõnusalt kuiv ja jahe) ning hoopis teistsugune atmosfäär kui mujal Myanmaris. Väga kõva restoran oli järve ääres nimega Feel, kus maitsesime Tiger Prawne ning ka Sushit, mis olid imelised. Ka kohalikku veini sai proovitud. Kuna esimene maitseelamus oli positiivne, siis käisime ka hiljem Red Mountain Wineyardis Inle lake- i ääres, kust ostsime ka kaasa kolm erinevat meile meeldivat veini ( a10000-15000 Kyatti). Sarnast atmosfääri olen kohanud eelmisel reisil ka Kalawis, mis samuti mägedes. Shani district koos oma rahva ja köögiga on üldse üks väga lahe piirkond. Päris hea vaheldus. Pyin Oo Lwin- ist saime shared taxiga (7$ per kärss ) (jagatud takso, kuhu mahutatakse niipalju inimesi kui mahub) umbes kolmveerand tunniga Mandalaysse, kus veetsime ühe päeva ja öö selleks et külastada Mandalays asuvat kloostrit ja muid templeid ning U`Bein- i silda Amarapuras. Järgneval päeval läks 63$- line lend Heho lennuväljale, kust saab Inle järve äärde. Seal olime käinud ka kaks aastat tagasi ning õnneks seekord jäi ikkagi selline tunne, et kui veel peaks minema, siis ikka tahaks minna veel. Eriliseks lemmikuks on Indein tempel Inle järve lõunaotsas ning paadireis sinnani, kus õhtupoole kohalikud ennast pesevad ning vesipühvleid ujutavad. Ärge siis unustage ka 30- st päikesekreemi!!! Eelmine kord lõppes see mu naisele päikesepiste ning meeletu põletusega kuna vee peal ei tunne kuidas päike "nokib". Paari päeva pärast läks meie teekond taksoga( 20$ ) jälle Heho lennujaama, kust jätkulend Nyaung U lennujaama Bagani serval( 114$ per kärss ). Baganis, nagu ka aastaid tagasi ikka hobukaarik 25$- i eest kogu päevaks ning templeid vaatama, pildistama. Vahepeal muidugi ka väikesed söögid, joogid, basseinid. Kuna olime ka seal 2 aastat tagasi käinud ning vaja oli ainult tekitada head tunnet, mida see iidne koht tekitab ning veel paremaid pilte kui sai eelmisel korral tehtud, sis lahkusime paari päeva pärast Nyaung U- st Thandwe lennujaama( 130$ per kärss ), kust oli umbes 7 miili Ngapali Beachile( 10000 Kyatti ), mis oli meie seekordne rannapuhkuse veetmise koht. See oli meile uus kuna polnud seal enne käinud. Uus oli ka see, et mind on alati Myanmari juures natuke häirinud võrreldes Taiga see, et Tais olen saanud alati võtta motika ning ise kõiki oma sõite planeerida. Siiani Myanmaris polnud see võimalik ja nüüd siiski realiseerus mu unistus ning ka seal sain endale motika rentida 15000 Kyati eest päevas. Pärast viimase päeva motika renti oli meie motika rentija tütrel ka meile kingitus- mulle piip kuna seda ma tihti suitsetan ja naisele käevõru ning kuna meil ju midagi polnud, siis ei suutnudki pisarat sellest liigutavast hetkest tagasi hoida. Teisipidi mõeldes on see jällegi minu jaoks kurb, et nüüd ka motikarent saadaval kuna kogu see turismindus tuleb ikkagi täiega peale ning varsti ei erine see riik enam kuidagi teistest Kagu- Aasia riikidest. Õnneks värvivad siinsed naised ikka veel oma põski ning otsaesist ja nii naised kui ka mehed kannavad siiani launggyi- t, mis on põhimõtteliselt maani seelik. Pärast kümmet päeva Ngapali Beachil( öömajad vahemikus 60- 75 $- mujal 60 kuni 250$, mis peaaegu kõik olid ka kinni ) lendasime Yangoni ( 93$ per kärss ), kust samal päeval läks lend KL- i ning järgneval juba Singapuri, kus viibisime jälle Little Indias( soovitaks seda ka teistele söökide ning atmosfääri pärast ) ja paari päeva pärast jällegi läbi Frankfurti Tallinnasse. Loomulikult oleks rääkida nii mõnestki erinevast seiklusest jm, aga ma just eriline kirjamees pole. Küll aga võin vastata küsimustele erinevate piirkondade kohta kui kellelgi huvi on. Lisaks mainiks ära, et kui enne olen lugenud erinevatest artiklitest, et Myanmaril nagu polegi mingit väga head oma kööki nagui Tail ja Vietnamil näiteks, siis ka see ei vasta tõele. Enda seekordsed avastused olid Tea Leaves Salad ja Tomato Salad Myanmar Style. Ulme... Kaalulangetajatele veel ka, et meie menüü sisaldaski eelpool nimetatud salateid ning ainult kala ja kreveti ning kalmaari roogasid ja vaatamata kogu päeva jooksul ärajoodud vähemalt 10 suurele õllele per minu kärss kaal langes 4 kg kolme nädalaga!!!

2
0

Oskab keegi ehk ka värskemat infot Myanmari viisa kohta anda. Kas see veebruaris kehtima hakanud seadus VOA kohta (äri- ja transiitviisa) ka toimib?

0
0

Myanmari köök minu arust täiesti eksisteeris. Vähemalt mõnedes kohtades oli menüüs kohe eraldi välja toodud kohalikud road. Tihti sai mingites väiksemates söögikohtades kuskil väiksemates linnades kohalikku menüüd tellitud. Tavaliselt lõppes see sellega, et laud toodi täis väga erinevaid totsikuid väga erineva toiduga. Õiget toidukooslust ei osanud suuremale osale nendest ennustada. Kõige ehedamalt on meeles üks supp, mida nad alati nö. eelroaks tõid. Kui ma õieti mäletan, siis menüüdes figureeris ta nime alla horseradish soup vms. Igatahes oli see mingi leemeke, mis haises sõna otseses mõttes kuse järele ja võimatu oli seda isegi proovida. Aga kõik muu oli küll väga hea :)

0
0

Ise olen mõlemal korral kasutanud seda e- viisat, millega ka seekord Air Asia tšikid kulme kergitasid ja ütlesid, et nii ei saa, aga peale mõningasi uurimisi ja helistamisi siiski lubati meid lennule ja kõik toimis. Sul on lihtsalt keegi kohalik vastas sinu nimega ja korjab ekstra raha selle eest ning kõik on okei. Kui see viisa piirilt toimib, siis see on vast soodsam. Teine teema: Üks päris hea kohalik supp on Shani menüüst, mis on nuudlid ja mingi puljong ja see, mida sa veel sinna sisse soovid- kui võtad täislaksu, siis on see päris hea ja terav supp. Kuigi olen meeletu aasia söökide austaja, ei suuda ma tavaliselt hommikuti peale American Breakfasti midagi süüa, aga see supp on küll hea. See horseraddish soup on tõesti nii võigas kui Dante seda kirjeldas, kuigi minu meelest on selle nimi Bamboo route soup. Ja tõesti selline, et ma pidin ikka päris mitu suitsu ja õlut peale tõmbama/ jooma, et see võigas maitse mu suust kaoks.

2
0

Tänan vastuse eest Don Gato. Meil ka õige pea sama teekond Air Asiaga ja e-visa näpus ees.

0
0

Don Gato, sul võib selle supi nime suhtes isegi õigus olla. Kohapeal oli nimi meeles, et teaks millest hoiduda, aga nüüdseks on ununenud. Hoiatuseks siis üks pilt sellest supist. Teab hoiduda... [imagefield_assist|fid=146428|title=|desc=|link=none|align=left|preset=fullsize]

0
0

Minu kogemuse kohaselt maitsevad sama nime ja välimusega toidud eri kohtades erinevat moodi. Pildil nähtav supp näiteks läks enamasti alla küll, väljaarvatud paaris kohas, aga neis kohtades polnud ka see muu totsikutesisu eriti kiita. See hommikune nuudlisupp - mohinga - aga oli küll igal pool maitsev.

0
0

Äh, jumala hea maitsega supp on see ju, mis te siin kirute nüüd! :) Minu pea kahe aasta tagusel reisil, kus 99% kohtadest olid kohalikud kaks-potti-nurgas-vaid-viipamine-abiks-paigad, pakuti seda suppi iga kord sissejuhatusena. Sinna sai väikest miksi riisiga teha ja seda kasutati ka veidike tavatoidu niisutamiseks. Mõnes kohas kerge roheline sibul peale raputatud ja ... tõeliselt mõnus! Seejuures niisama hea oli kohalik soolana kasutatav mädandatud kala / krevetid / muud jõeannid. Ma muidugi ei saa öelda, et teised vähesed kohatud turistid samavõrd oleks vaimustunud. :p

1
0

abednegole:

See millest sina räägid on tõesti hea, aga see pole see supp. Sinu räägitud supp on suht puljong ja ongi koos rohelise sibula ja mingite aimatavate liha tükkidega ning maitseb tõesti hea.

0
0

Eieiei, ma ei aja seda mohinga ja sellega sarnaste suppidega segamini! :)

See tundub et vaid mulle meeldinud supp oli konkreetse hapuka maitse ja lõhnaga, tavaliselt ainult vesi (st märgata võis harva mingit rohelist leotunud taimset ollust, mis oli põhja sadestunud) ning mõnes kohas oli enne serveerimist peale riputatud hakitud rohelist sibulat. Jammi! :)

0
0

Tere Freewalker jt.. Otsin kontakt isikut Myanmaris, kas taksojuhti vms, kes valdaks ingliskeelt ja aitaks vajadusel transpordi jms korraldamisel.. Freewalker, kas saaksid pakutud taksojuhi kontaktid saata... Plaan minna novembris umbes 10ks päevaks, reisida ringi, näha võimalikult ehedat elu ja ööbida lihtsates kohtades.. Thanks

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased