Kolasin sügisel teisel pool palli Aahvrika lõunaotsas. Häkki uvitab. Aga ära töö ajal vaata. Kui klikkad pildil "i"-le, siis näed, kas ja mis mul selle pildi kohta öelda on.
Ja tsirumbu on himba keeles "valge nahaga neeger". https://goo.gl/photos/7WPSEQQ1QKSVbaQG6
Norsu, ma pole täpset arvet pidanud kõigi kulude kohta, kuid kui lennukipiletid maha võtta, siis läks vist 1200- 1400 näkku, see sisaldab autorenti, kämpasid (2 ööd tee ääres), vist 3-4 restokorda, kõik ülejäänud söögikorrad isevaaritatud Spari toiduainetest, rahvusparkide piletid, suveniirid, odavad hilbud, natsa hundijalavett, rohkem ei meenu.
Cocoboco, kommertsi teenistusse mitte, oma desktopile, seinale, palun, aga seina jaoks pole neil küllaldast kvaliteeti.
Teadja Me ei kogenud ise miskit negatiivset, kuid siiski hoiatati Windhoekis ja teistes suuremates kohtades pimedas üksinda ringi kolada. Maanteeäärses piknikukohas leidsime pügikastist saksa pensionäripaari väikesed seljakotid kõigi reisidokumentide, ravimite ja kalli profi teleobjektiiviga, kuid kaamerat ponud. raha ja pangakaarte ka polnud. Küllap sellist objektiivi hinnati riskantseks mustal turul müüa. Võtsime ühendust sakas konsulaadiga ja saatsid kulleri järele. Vanapaar oli Tsumkwes poodi läinud ja sel ajal lõhuti lukustatud auto küljeklaas ning pandi kotid pihta. Tsumkwe on Bushmanlandi imepisike "pealinn" keset võsakõrbe.
Populaarne päkpäkkerite hostel Windukis, Cardboard Box Hostel pole enam endine päkpäkkerihostel. Me olime seal esimese ja viimase öö. Mõlemil korral täitus bassein, kõrts ja lounge lärmavate purjus kohalike neegrinoortega. Näha oli, et peremees, pensionärieas sakslane (või oli ta hollandlane) oli olukorraga nõus, pappi tuli alkomüügist kindlasti rohkem, kui mõnede turistide majutamisest ja toitmisest. Rahvast vooris väravast sisse välja, parklas vilistati kummi, hostel muutus õhtuti ööklubiks. Rohkem sihukesi tähelepanekuid pole, üle pablada pole mõtet.
Busmanlandis on ehk mõistlikum Tjokwe küla asemel mõni teine leida, kus hinnakirjajärgse "kultuuriprogrammi" ettevalmistusse või esitusse tõsisemalt suhtutakse- kõik turistid pole ju lollid.
Bradti viimases guidepukis märgitud Namuskluft Rest Camp Rosh Pinah lähedal ei tööta enam, suletud.
Lisan veel, et Opuwos leidsime juhuslikult suurepärase teejuhi, John Tjipurua, ([email protected]; +264 (0) 81 838 2556), asjaliku kuti, kes näitas meile 2 himbade küla ja rääkis palju selle rahva elust- olust. Lisaks on tal mingi seos ka hästi mõnusa, hubase autokämpinguga , Omungunda Camping Site, himbade Live Museum küla kõrval. https://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g1596656-d10955703-Reviews-Omungunda_Camping_Site-Opuwo_Kunene_Region.html Soovitan soojalt.
Üllatus, üllatus- Namibi kõrbes või lähistel olid hullud vihmad, Tsauchab River tõusis üle kallaste ja veteväljad olid/on Sossuvleisse ja Deadvleissegi jõudnud!
Maailm on ikka p...s või kohe sinna jõudmas! :D
https://www.facebook.com/watch/?v=1279280657472699
https://namibian.org/blog/namib-desert-at-sossusvlei-transforming-into-water-world
https://www.facebook.com/reel/2086207255558191
Veebruaris-märtsis, kui me Namiibias käisime ja riigi põhjapoolses osas pidanuks vihmaperiood olema, oli see-eest ootamatult kuiv. Angoola piiri lähistel piki Kunene jõge kulgev D3700 oli ilusti sõidetav, kuigi vihmaperioodil ei peaks olema. Seal vaja mitmes kohas jõgedest üle sõita ja õnneks vesi vaid nirises. Sossusvleis polnud tilkagi vett! Vihm tuli siis hiljem ja kõik korraga!
Namiibia on muidu jätkuvalt tore, väga puhas, turvaline, kesk- ja lõunaosas pisut isegi liiga euroopalik. Aafrika algajatele - ei saa suurt kultuurishokki, aga soojust, loodust ja muud vaadatavat on küll. Näiteks maailma suurim maapealne meteoriit. Kolme nädala ja 6000 km-ga sai kõik oluline ära nähtud.
